Kohtulahend

Kinnipidamisasutusest Kristjan Lindus kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde aadressile xxx. Ema kinnipeetaval on põhiharidus. On töötanud ametlikult lühiajaliselt ning mitteametlikult Soomes. Vabanemisjärgselt on garanteeritud töökoht TÜ Estclamps. Vangistuses töötab majandustöödel, on läbinud Eluviisitreeningu. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Kriminaalkorras karistud esimest korda. Vangla ei toeta Kristjan Lindus ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub Kristjan Lindus peale vabanemist elama ema ja õe juurde aadressile xxx. Ema andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Isikul on olemas garanteeritud töökoht isale kuuluvas ettevõttes TÜ Estclamps. Isik on esimest korda kriminaalkorras karistatud, kuid temale mõistetud tingimisi karistus pöörati täitmisele. Samuti on tema suhtes katseajal algatatud uus kriminaalmenetlus. Kristjan Lindus taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla.

KOHTU SEIUSKOHT

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Kristjan Lindus tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 1 kord. Vangistuses on töötanud majandustöödel koristajana. Läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub isik elama ema ja õe juurde aadressile xxx Maja vastab elektroonilise valve tingimustele. Kinnipeetaval on olemas vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kehtivaid distsiplinaarkaristused puuduvad. Need asjaolud iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt. Samas, kohtu arvates, esinevad negatiivsed asjaolud, mis ei võimalda K. Lindus’e vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise valvega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on K. Lindus varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kusjuures ise seda ei tunnista, väites, et see oli arusaamatuse tõttu. Iseloomustusest tuleneb, et K. Lindus on korduvalt tarvitanud vägivalda oma elukaaslase suhtes. Süüdimõistetu peab seda õigustatuks ning ei kahetse. Kohtuistungil täpsustas K. Lindus, et väljendas ennast valesti kui

2(3)

suhtles dokumentide koostamisel vanglaametnikuga, kuid kohus ei pea seda veenvaks. Iseloomustusest nähtub ka, et süüdimõistetu võib konfliktolukorras käituda impulsiivselt ja vägivaldselt, võib toime panna vägivallaga seotud süütegusid ning uue kuriteo toimepanemise risk järgmise 2 aasta jooksul on 60%, vägivallakuriteo puhul on see risk veelgi suurem, s.o 66%. Ei vangla ega prokurör ei toeta K. Lindus’e vabastamist. Kriminaalhooldusametnik kinnitab oma arvamuses, et varem määrati K. Lindusele tingimisi karistus, kuid hiljem pöörati see (Viru Maakohtu 22.08.2014 kohtumäärusega – tl 17-21) täitmisele ja põhjuseks oli kontrollnõuete ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumine süüdimõistetu poolt. Samuti alustati katseajal uus kriminaalmenetlus (tl 10). Kohtute infosüsteemi järgi on asi nr 1-15-959 Viru Maakohtu menetluses üldkorras ning selles on K. Lindusele esitatud süüdistus KarS § 121 järgi elukaaslase K.V. suhtes vägivalla kasutamises. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (garanteeritud elu- ja töökoht) ja käitumine vangistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine, majandustöödel töötamine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohtul puudub veendumus, et K. Lindus suudab ennetähtaegse vabastamise korral (sh elektroonilisele valvele allutamisega) nõuetekohaselt täita käitumiskontrolli nõuded. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 751, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Kristjan Lindus temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.