Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 11.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 1-14-8118/64
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 11.06.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7342

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-14-8118/79Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja16.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-14-8118

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2015. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-8118 (13249000079)

Kohtunik

Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

G.K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; H.V I.A süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; U.O süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi; A.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Anneli Hinto

Süüdistatav

G.K isikukood

XXX ,

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: algharidus, ei õpi ega tööta; Kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 30.08.2013. a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 121; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 7 kuu vangistusega, kandmata karistus 3 kuud 21 päeva vangistust, KarS § 74 järgi 18 kuuline katseaeg; 2) 04.12.2013. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 266 lg 2 p 1, 3; § 199 lg 2 p 8 järgi 6 kuu vangistusega, kandmata karistus 5 kuud 27 päeva vangistust, liitkaristus 8 kuud vangistust, millest 3 kuud 21 päeva on tingimisi vabastatud 30.08.2013. a otsusega ja 4 kuud 9 päeva vangistuse osas KarS § 74 alusel 18 kuulise katseajaga; 28.01.2014. a on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega karistus 8 k uud vangistust pööratud täitmisele, kannab karistust alates 31.05.2014. a; Väärteokorras 13 kehtivat karistust Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 06.03.2014. a

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod

kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on I.A kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.A Viru Vangla III üksuse (noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla. I.A-le kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus U.O-le esitatud süüdistuses 01.03.2014. a kuriteoepisoodis, kuna U.O tegevus vastab väärteo tunnustele. Süüdi tunnistada U.O KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg3 1,alusel määrata, et U.O-le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.O ei pane 1 (üks)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata U.O Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. U.O

I Kokkulepe te sisu G.K-d süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi selles, et: - tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu ja grupis koos I.A-ga 13.10.2013. a kella 10.05 ajal viibides Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, viin „Viru Valge“ väärtusega 5.89 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata; - tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos I.A -ga 13.10.2013. a kella 15.45 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 1 liitrise pudeli alkohoolset jooki „Saaremaa viin“ väärtusega 13.25 eurot ning ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, liköör "Vana Tallinn" väärtusega 6.50 eurot, kokku väärtuses 18,75 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata; - tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannudvaravastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos I.A-ga 13.10.2013. a kella 16.55 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, liköör „Vana Tallinn" väärtusega 6.50 eurot ning ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, viin „Viru Valge" väärtusega 5.89 eurot, kokku väärtuses 12,39 eurot ning möödus kaupluse kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid peeti turvamehe poolt kaupluses kinni, tagastades kaubad kauplusele; - tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos I.A -ga 09.11.2013. a kella 09.48 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, viin „Russki Razmer" väärtusega 8.98 eurot ning ühe 1,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, siider „Bellissimo" väärtusega 1.98 eurot (+ pant 0,08 eurot), kokku väärtuses 11,04 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata, pannes sellega toime süstemaatilise varguse grupi poolt, tekitades Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju kokku 35,68 eurot.

tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusl iku asja vastu, 01.03.2014. a kella 02.30 ajal Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Pisisaare külas, isikute grupis koos A.P ja U.O-ga , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis AS Pajusi ABF territooriumil seisvate AS-le Pajusi ABF kuuluvate ratastraktori NEW HOLLAND T-7060 registreerimismärgiga 6020 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 150 liitrit diiselkütet, ratastraktori NEW HOLLAND T-5050 registreerimismärgiga 5298 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 100 liitrit diiselkütet, ratastraktori NEW HOLLAND TS-135 A registreerimismärgiga 7252 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 150 liitrit diiselkütet ning ratastraktori NEW HOLLAND T- 6070 registreerimismärgiga 0739 TH kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 40 liitrit diiselkütet, kokku 440 liitrit diiselkütust väärtusega kokku 401,28 eurot. - tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu ning isikuna, kes on toime pannud varguse KarS § 199 lg 2 p 4 mõttes, 20.04.2014. a kella 20.55 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt bussijaama platsil asuvas Põltsamaa Selveri kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,7 liitrilise pudeli viina „Viru Valge“, väärtusega 7,99 eurot, möödudes kassast, jättes kauba eest tasutama, pannes sellega toime süstemaatilise varguse. Prokurör taotleb kohtult G.K süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi (13.10.2013. a ja 09.11.2013. a toime pandud kuriteoepisoodides) ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista G.K-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistus Tartu Maakohtu 04.12.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10917 mõistetud ja Tartu Maakohtu 28.01.2014. a määrusega täitmisele pööratud karistusega, s.o 8 kuud vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista G.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvestada G.K-le mõistetud liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 04.12.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10917 mõistetud ja Tartu Maakohtu 28.01.2014. a määrusega täitmisele pööratud karistus, s.o 8 kuud vangistust. Ärakandmata karistuseks suuruseks lugeda 8 kuud vangistust. Prok urör taotleb kohtult G.K üüdi tunnistada s KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi (01.03.2014. a ja 20.04.2014. a toime pandud kuriteoepisoodides) ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista G.K-le liitkaristuseks a 1 aast vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka G.K eelvangistuses viibitud aeg 05.03.2014. a kuni 06.03.2014. a, s.o 2 päeva. G.K ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 358 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on G.K kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS 2 p§ 75 lg 2 alusel määrata, et süüdlane G.K on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada süüdlast G.K-d otsima endale töökoha hiljemalt 01.07.2015. a või olema aktiivne tööotsija või alustama õpinguid alates 01.09.2015. a põhihariduse omandamiseks. I.A süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi selles, et: - tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu ja grupis koos G.K-ga 13.10.2013. a kella 10.05 ajal viibides Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, viin „Viru Valge“ väärtusega 5.89 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata;

- tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos G.K-ga 13.10.2013. a kella 15.45 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 1 l iitrise pudeli alkohoolset jooki „Saaremaa viin“ väärtusega 13.25 eurot ning ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, liköör „Vana Tallinn" väärtusega 6.50 eurot, kokku väärtuses 18,75 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata; - tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos G.K-ga 13.10.2013. a kella 16.55 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0, 5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, liköör „ Vana Tallinn" väärtusega 6.50 eurot ning ühe 0,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, viin „Viru Valge" väärtusega 5.89 eurot, kokku väärtuses 12,39 eurot ning möödus kaupluse kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid peeti turvamehe poolt kaupluses kinni, tagastades kaubad kauplusele; - tema isikuna, kes on lühikese ajaperioodi jooksul toime pannud varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, grupis koos G.K G.K ga 09.11.2013. a kella 09.48 ajal Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses Säästumarket, võttis kaupluse alkoholiriiulilt ühe 0, 5 liitrisepudeli alkohoolset jooki, viin „ Russki Razmer“ väärtusega 8.98 eurot ning ühe 1,5 liitrise pudeli alkohoolset jooki, siider „Bellissimo“ väärtusega 1.98 eurot (+ pant 0,08 eurot), kokku väärtuses 11,04 eurot ning möödus kaupluse kassadest ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tasumata, pannes sellega toime süstemaatilise varguse grupi poolt, tekitades Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju kokku 35,68 eurot. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. Karistus liita KarS § 65 lg 2 alusel 10.10.2013. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt mõistetud karistuse kandmata osaga 8 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 485 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on I.A kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 40 liitrit diiselkütet, kokku 440 liitrit diiselkütust väärtusega kokku 401,28 eurot. 01.03.2014. a kuriteoepisoodis menetlus lõpetada seoses KarS muudatustega ja eraldada materjalid väärteomenetluseks. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui U.O 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. A.P süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi selles , et tema KarS § 199 lg 2 p 4 järgi täheldatud isikuna s. o isiku poolt, kes varem on toime pannud varguse, 01.03.2014. a kella 02.30 ajal Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Pisisaare külas, isikute grupis koos U.O ja alaealise G.K-ga , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis AS Pajusi ABF territooriumil seisvate AS-le Pajusi ABF kuuluvate ratastraktori NEW HOLLAND T-7060 regi streerimismärgiga 6020 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 150 liitrit diiselkütet, ratastraktori NEW HOLLAND T-5050 registreerimismärgiga 5298 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 100 liitrit diiselkütet, ratastraktori NEW HOLLAND TS-135 A registreerimismärgiga 7252 TA kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 150 liitrit diiselkütet ning ratastraktori NEW HOLLAND T-6070 registreerimismärgiga 0739 TH kütusepaagist voolikuga kütuse väljaimemise teel 40 liitrit diiselkütet, kokku 440 liitrit diiselkütust väärtusega kokku 401,28 eurot. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistus 09.07.2013. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osaga - 8 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 365 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on A.P kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2.2 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokku leppemenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdistatavad kokkuleppemenetluses süüdi ja mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohus leiab, et G.K süüdi tuleb KarS tunnistada § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus leiab, et I.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus leiab, et A.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus leiab, et U.O süüdi tuleb tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi mõista karistus vastavalt kokkuleppele. 2.3 Kohus on seisukohal, et U.O suhtes on vajalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, kuna U.O tegevus vastab väärteo tunnustele. KarS § -st 218 tulenevalt eeldab teo kvalifitseerimine KarS § 199 lg 1 järgi seda, et kuriteo objektiks oleva vallasasja rahaline väärtus varguse toimepanemise ajal ületaks 20 miinimumpäevamäära või et asja rahaline väärtus ei oleks valdaja erilise huvi tõttu rahaliselt hinnatav. VÕS § 134 lg- s 4 sätestatu kohaselt tuleb varastatud vallasasja väärtuse kui varguse koosseisutunnuse kindlakstegemisel eelkõige lähtuda asja harilikust väärtusest ehk turuhinnast (kohalikust keskmisest müügihinnast) ja ainult erandjuhtudel (mälestusesemete jms puhul) võib asja väärtuse tuvastamisel lähtuda valdaja erilisest huvist. Rahaliselt hinnatava asja varguse ulatuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda varastatu väärtusest teo toimepanemise ajal. Kehtiva KarS redaktsiooni § 44 lg 2 kohaselt on alates 1. jaanuar 2015. a miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Süüdistuses märgitud teo toimepanemise ajal, s.o 1. märts 2014. a, kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt oli miinimumpäevamäär 3,20 eurot. Seega on alates 01.01.2015. a võimalik kvalifitseerida KarS § 199 lg 1 järgi teod, mille objektiks oleva vara väärtus on vähemalt 200 eurot. Teod, mille objektiks oleva vara väärtus on alla 200 euro, tuleb kvalifitseerida KarS § 218 järgi. Kriminaalasjas on tuvastatud, et U.O poolt 01.03.2014. a varastatud diiselkütuse rahaline väärtus oli 189 eurot. Seega on U.O poolt 01.03.2014. a Võhmanõmme PÜ -le vargusega tekitatud kahju vähem kui 20 päevamäära, s.o 200 Seega eurot. ei ole U.O poolt toimepandud tegu KarS § 3 lg- st 4 lähtuvalt karistatav enam kuriteona, vaid väärteona. KarS § 5 lg 2 esimese lause kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kuna U.O suhtes ei ole tehtud süüdimõist v at kohtuotsust, mis oleks jõustunud, ja käesoleval ajal kehtiv KarS-i redaktsioon välistab U.O-le süüksarvatud varguse karistatavuse kuriteona, leevenda vad muudatused U.O olukorda ja omavad seega tagasiulatuvat jõudu KarS § 5 lg 2 esimese lause mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei vasta U.O tegevus ühelegi kuriteokoosseisule, mistõttu puudub KrMS § 199 lg 1 p 1 mõttes kriminaalmenetluse alus. KrMS § 274 lg 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus määrusega lõpetada, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Kohtu hinnangul võivad U.O käitumises ilmneda väärteo tunnused, sest U.O poolt toimepandud varguse objektiks olnud diiselkütuse rahaline väärtus oli väiksem kui 20 miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot, ning on sellest tulenevalt karistatav KarS § 218 lg 1 järgi,

s.o varavastane süütegu (vargus) väheväärtusliku asja vastu . Arvestades süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise aega, ei ole väärteomenetluse alustamine ka aegumise tõttu takistatud. Kohtu hinnangul tu leb lõpetada U.O-le esitatud süüdistus e osas, s.o 01.03.2014. a toimepandud kuriteoepisoodi (KarS § 199 lg 1) osas kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, kuna süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele. Kriminaalasjast tuleb eraldada materjalid kohtuvälisele menetlejale, s.o Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, otsustamaks, kas U.O tegevus võib vastata KarS § 218 lg - le 1. III Tsiviilhagi Kriminaalasjas on Võhmanõmme PÜ esitanud tsiviilhagi summas 189 eurot (I kd, tl 95 ). Pajusi ABF AS on esitanud tsiviilhagi summas 401,28 eurot (I kd, tl 62). Tartu Maakohtu 26.01.2015. a määrusega jäeti Võhmanõmme PÜ ja Pajusi ABF AS tsiviilhagid käiguta ja määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (III kd, tl 81-82). 26.02.2015. a saabus kohtule vastus AS-i Pajusi ABF vastus, mille kohaselt Pajusi ABF AS loobub tsiviilhagi esitamisest kriminaalmenetluses (III kd, tl 92-93). 05.03.2015. a saabus kohtule Võhmanõmme PÜ teade, mille kohaselt Võhmanõmme PÜ loobub tsiviilhagist kriminaalasjas nr 1-14-8118 (III kd, tl 94). Tartu Maakohtu 05.03.2015. a määrusega jäeti Võhmanõmme PÜ ja Pajusi ABF AS esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata (III kd, tl 95-96). Kriminaalasjas on kannatanuks Rimi Eesti Food AS, kes on G.K ja I.A poolt toimepandud kuritegude tõttu saanud varalist kahju. Rimi Eesti Food AS on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 35,68 eurot, mis koosneb AS-ile Rimi Eesti Food kuuluvast kauplusest alkohoolsete jookide varastamisega tekitatud kahjust (I kd, tl 5-6). Kriminaalasjas on kannatanuks Selver AS, kes on G.K poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. Selver AS on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 7,99 eurot, mis koosneb AS-le Selver kuuluvast kauplusest alkohoolse joogi vargusega tekitatud kahjust (II kd, tl 66-67). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 1 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. G.K ja I.A on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid, nad on kinnitanud, et on teadlikud, millest kannatanu kahju koosneb ja on nõustunud, et nad on kannatanule sellises suuruses kahju tekitanud ning kohustuvad hüvitama kuritegudega tekitatud kahju kannatanule. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagid rahuldada. I.A tuleb kannatanu AS-ile Selver hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 7,99 eurot. Süüdistatav G.K on alaealine, mistõttu vastutavad tema poolt tekitatud kahjude eest vastavalt seadusele tema seaduslikeks esindajateks olevad vanemad. KrMS § 39 lg 1 kohaselt tunnistatakse menetleja määrusega tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.12.2013 . a määrusega tunnistati alaealise G.K tsiviilkostjaks tema ema Riina G.K , kes kannab varalist vastutust alaealise G.K õigusvastaste tegude eest (I kd, tl 38-39). VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 1418-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. S üüdistatava G.K ema Riina G.K kohtus antud on selgituse kohaselt nõus võtma vastutuse alaealise lapse tekitatud kahjude eest. Kohus leiab, et AS-ile Rimi Eesti Food tekitatud kahju summas 35,68 eurot tuleb G.K-lt (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt Riina G.K-lt ) ja I.A-lt VÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt, kuna G.K ja I.A vastutavad nimetatud kahju tekitamise eest samal alusel sama kannatanu ees ühiselt. IV Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on G.K menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (I kd, tl 44-45), 98,16 eurot (I kd, tl 76-78), 134,88 eurot (II kd, tl 82-84) ning kohtumenetluses makstud tasu 730,08 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 1011,12 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1596,12 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. G.K kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise võimaldamist ositi 1 aasta jooksul. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine alaealiste puhul on põhjendatud, kuna alaealiste puhul on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik. Prokurör leiab, et põhjendatud on üksnes nende kaitsetasude riigi kanda jätmine, millised tekkisid seoses kaitsja osav õtuga kohtueelsest menetlusest ning ülejäänud osas ei pea prokurör menetluskulude vähendamist ning riigi kanda jätmist põhjendatuks. Prokurör on nõus menetluskulude ajatamisega. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud. Siinjuures on õigustatud arvesse võtta, et suures osas moodustavad menetluskuludest riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulud. See omakorda o n seotud sellega, et G.K on kuriteod toime pannud alaealisena ja kaitsja osavõtt on seetõttu olnud KrMS § 45 lg 2 p 1 alusel kohustuslik. G.K käesoleval ajal ei õpi ega tööta, kuid planeerib minna AS -i Põltsamaa Felix hooajalisele tööle. Seega on G.K-l võimalus teenida sissetulekut. G.K saab toitjakaotuspensioni kuni 2015. a lõpuni. G.K elab koos ema, kasuisa ja alaealise vennaga. Alaealise seaduslik esindaja töötab OÜ- s Pindi Kinnisvara puhastusteenindajana. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohus, võttes arvesse, et G.K kinnitusel on tal võimalik peagi tööle asuda ja hakata teenima iseseisvat kindlat sissetulekut, peab põhjendatuks menetluskulud välja mõista G.K-lt . Olukorras, kus piisavad rahalised vahendid siiski puuduvad, tuleb menetluskulusid tasuda KrMS § 188 alusel G.K seaduslikul esindajal Riina G.K-l . Menetluskulude vähendamisel arvestab kohus, et kuigi G.K kinnitusel on tal võimalik asuda tööle, on tegemist hooajalise tööga, mis lõppeb septembris 2015. a. Pärast seda kavandab G.K asuda õppima. Samuti on käesoleva otsusega G.K kohustatud tasuma kannatanutele tsiviilhagisid. Lisaks kaotab G.K peagi sissetuleku toitjakaotuspensioni näol. G.K seaduslikul esindajal on kindel ja regulaarne sissetulek, kuid kohtu arvates on oluline, et lisaks G.K-le on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtu hinnangul on põhjendatud G.K-lt välja mõista sundraha 585 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna ilmselge on, et G.K ei ole suuteline tasuma menetluskulusid ühe korraga, on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul. Käesolevas kriminaalasjas on I.A menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot).

I.A kaitsja taotles, et kohus annaks I.A -le võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kaitsja põhjendas esitatud taotlust asjaoluga, et I.A on viimased kaks aastat elanud vanematest eraldi ja on kandnud kõik elamisega seotud kulud ise. Ühtlasi ei ole käesoleval ajal I.A majanduslik olukord kerge. Prokurör on nõus I.A puhul menetluskulude ajatamisega. I.A avaldas kohtuistungil, et suudaks süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha tasuda 12 kuu jooksul. I.A töötab alates 01.05.2015. a OÜ-s Extama Kaubandus ning tema töötasu on 400 eurot. I.A selgitas kohtule, et tal seisab ees elukohavahetus ning hakkab ühe kuu pärast üürima üksinda elukohta. Kohus, võttes arvesse I.A -lt väljamõistetavate tsiviilhagide kogusummat ja tema igakuist sissetulekut, leiab, et I.A -lt väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuiseks makseks määrab kohus 50 eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 35 eurot). I.A sõnul on temale jõukohane tasuda menetluskulud summas 585 eurot 6-12 kuu jooksul. Seega on väljamõistetavate menetluskulude osade kaupa tasumine I.A majanduslikku seisundit arvestav ja võimaldab I.A täita kohustused riigi ees vabatahtlikult. Käesolevas kriminaalasja s on U.O menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 108 eurot (II kd, tl 154-156) ning kohtumenetluses makstud tasu 674,88 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 782,88 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1367,88 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. U.O kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist - jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja jätta väljamõistetav sundraha pooles ulatuses riigi kanda. Kaitsja esitas taotluse määrata vähendatudmenetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör leiab, et U.O U.O suhtes menetluskulude vähendamine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et Raido U.O töötab Tallink Takso AS -is. Tema igakuine töötasu on ligikaudu 450 eurot. U.O-l on elukaaslane, kes on käesoleval ajal lapseootel. U.O-d toetavad vajadusel rahaliselt tema vanemad. Seega, võttes arvesse menetluskulude suurust ja U.O majanduslikku seisundit, leiab kohus, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud. U.O kinnitustel on suuteline vabatahtlikult tasuma igakuiselt kuni 70 eurot. Kohus peab võimalikuks vähendada U.O-lt väljamõistetavaid menetluskulusid ja välja mõista sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu katteks 255 eurot, s.o kokku 840 eurot. Kohus, võttes arvesse väljamõistetavaid menetluskulusid ja U.O sissetulekuid, leiab, et U.O-le on ilmselgelt ülejõukäiv tasuda menetluskulud ühe korraga. Kuna kohus peab oluliseks, et U.O-l oleks võimalik kulud vabatahtlikult tasuda, määrab kohus menetluskulude tasumise osade kaupa 1 aasta jooksul.

Käesolevas kriminaalasjas on A.P menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 108 eurot (II kd, tl 151-153) ning kohtumenetluses makstud tasu 156,72 eurot, 473,04 eurot ja 61,44 eurot. Kokku on ri igi õigusabi tasu ja kulu 799,20 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1384,20 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.P kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist võimalikult suures osas, ühtlasi esitas kaitsja taotluse määrata vähendatud menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ei nõustu menetluskulude vähendamisega, kuid on nõus menetluskulude ajatamisega. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et A.P töötab AS- is Oskar Lihatööstus. Tema igakuine töötasu on 390 eurot. A.P elab koos vanematega. A.P selgituste kohaselt toetab ta vanemaid materiaalselt, andes neile 200 eurot kuus ja lisaks ostab ka süüa. Igakuisest tasust jääb A.P-le endale kasutada üle 100 euro. Kohus, arvestades A.P sissetulekut (miinimumtöötasu) ja menetluskulude kogusummat, on seisukohal, et A.P-le ei ole jõuskohane menetluskulude tervikuna tasumine. A.P -lt on põhjendatud välja mõista sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu katteks 108 eurot, s.o kokku 693 eurot. Hinnates A.P sissetulekut ja menetluskulude katteks väljamõistetavat summat, on ilmselge, et A.P ei ole suuteline tasuma menetluskulusid ühe korraga. Kohtu arvates tuleb aga A.P-le anda võimalus menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks. Seega määrab kohus menetluskulude tasumise 1 aasta jooksul. V Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks kriminaalasja juures asuvad järgmised esemed: CD-plaat videosalvestisega 09.11.2013. a toimunud alkoholi varguse kohta Põltsamaa linnas Tartu mnt 12 asuvas kaupluses S äästumarket (I kd, tl 23-34) ning CD-plaat pildi- ja videofailidega 20.04.2014. a toimunud varguse kohta Põltsamaa linnas Tartu mnt Bussijaama platsil asuvas Selveri kaupluses (II kd, tl 70, 150).. KrMS § 124 lg 1 sätestab, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. KrMS § 126 lg 3 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;