Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tanel Irvali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 07.04.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16183 tunnistati Tanel Irval süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Järva Maakohtu 17.03.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aastat vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 06.08.2008. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglas kannab karistust teist korda. Käesolevat karistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemise eest grupi poolt. Varasemalt karistatud röövimise, salajase varguse eest, mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Toimepandud kuriteod on peamiselt varavastased. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, isiku käitumine on varasemast erinev. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on soov saada majanduslikku kasu. Individuaalse täitmiskava kohaselt on vangistuses lõpetanud puidupingitöölise eriala, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, milles oli avatud, rääkis, et loobus alkoholi kuritarvitamisest enne vangistust ning on loobunud suitsetamisest ja loodab vabanedes uuesti suitsetama mitte hakata, osalenud majandustöödel nii koristajana kui ka toidujagajana, osalenud sotsiaalprogrammis Õige Hetk, milles osales väga aktiivselt, tõi elulisi näiteid nii vangistuse ajast kui ka enne vangistust, analüüsis ausalt nii oma mineviku tegusid kui ka väljavaateid tulevikuks ning alustas 2014. aastal tööhõives osalemist tootmishoones komplekteerijana. Enne vangistust elas koos sõbraga ja endise elukaaslasega üürikorteris xxxx aadressil xxxx. Antud hetkel ei ole võimalust samasse korterisse elama asuda. Vabanedes puudub kindel elukoht, isik ise väidab, et asub elama xxxx ema juurde. Peaaegu kõik isiku lähedased elavad xxxx. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava elukoha aadressiks xxxx. Teavitatud, et

eluaseme probleemide korral pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole. Enne vangistust töötas erinevatel töökohtadel, peamiselt ehitusel (katusepaigaldamine, viimistlustööd jm) nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Töötuse perioode vabaduses ei olnud, samuti ei olnud probleeme töötamisega. Väidetavalt tuli vabaduses materiaalselt hästi toime, palk oli hea ja tööga rahul, millestki puudust ei tundnud. Isik on olnud hõivatud vangla majandustöödel ja puidutsehhis. Käesoleval hetkel töötab tootmishoones komplekteerijana. Võimalikul vabanemisel ei ole kindlat töökohta. Vangistuse jooksul on oma võlgnevused tasunud, vabanemisfondis 1170 eurot. Sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, vend ja õde. Eelmisest kooselust on xxxx poeg, kellega suhtleb nii telefoni kui ka kirja teel. Isik väärtustab peresuhteid. Vaatamata sellele, et enne vangistust oli tal toetav sotsiaalvõrgustik, ei takistanud see uue kuriteo toimepanemist. Üks ajendeid kuriteo toimepanemiseks oli kriminaalsete kalduvustega tuttavate olemasolu ning mõjutatavus. Isik tunnistab, et oli kuriteo toimepanemise ajal mõjutatav. Usub, et on vanglas saanud piisavalt mõelda, et järgmisel korral "ei" öelda. Kuriteod toime pannud grupis. Riskivale elustiilile viitab lisaks ka isiku liiklusrikkumiste hulgalisus. Korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varasema kuriteo, röövimise, pani samuti toime alkoholijoobes. Alkoholijoobes on ilmnenud vägivaldselt käitumist. Väidab, et enne vangistust ei kuritarvitanud alkoholi, loobus ise alkoholi tarvitamisest. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, milles osales aktiivselt. Varasemalt proovinud kanepit ja ecstasy't, sõltuvust ei ole kujunenud. Tervislik seisund on rahuldav. 2007. aastal sattus tõsisesse avariisse, mille tagajärjel väidetavalt oli lühikest aega koomas, misjärel tuli toime tulla mälukaotuse ja elementaarsete eluliste toimingute sooritamise uuesti õppimisega. Enesehinnang on positiivne. Impulsiivsele käitumisele viitavad nii toimepandud kuriteod kui ka varasem igapäevakäitumine. Isik on valmis sõnades tunnistama oma eksimust, kuid püüab erinevate vahenditega vähendada oma vastutust ning pisendada tekitatud kahju. Eneseõigustused viitavad sellele, et isik ei ole mõistnud oma tegevuse võimalikke negatiivseid tagajärgi. Käesoleval hetkel on isiku käitumine muutunud rahulikumaks, mõistab probleemide olemasolu ning suudab nendele leida lahendusi. Korduvkuritegevus viitab sellele, et isik ei ole oma varasematest karistustest järeldusi teinud. Ametnikega suhtlemisel pole probleeme esinenud. Isik kaldub oma tegevusi õigustama. Vangistuse jooksul toime pannud mitmeid distsipliinirikkumisi (suurem osa tööst keeldumine). Olles kriminaalhooldusel rikkus kontrollnõudeid, samuti pani katseajal toime uue kuriteo. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on väidetavalt olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 22% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Tulenevalt retsidiivsusprotsendist võib Viru Vangla toetada kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist, kuid kuna kinnipeetaval puudub Eestis kindel eluase ning vabanedes soovib elama asuda xxxx ema juurde, siis ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega siiski vabastada, on vangla hinnangul vajalik määrata isikule KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 sätestatud lisakohustused. Kohtule on peale vangla materjalide saatmist esitatud garantiikiri, millest nähtub, et kinnipeetava ning üürileandja vahel on sõlmitud 1-toalise eluruumi üürileping aadressil xxxx. Üürileping on sõlmitud tähtajaga alates 28.04.2015 kuni 27.04.2016. samuti on kohtule esitatud ka garantiikiri, millest nähtub, et xxxx garanteerib kinnipeetavale ennetähtaegsel vabanemisel töökoha nimetatud ettevõttes abitöölise ametikohal.

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas ja hiljem esitatud täiendavas seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt kinnipeetava kohta 05.02.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest, mh I astme kuriteo (röövimise) toimepanemise eest. Kinnipeetav on olnud kriminaalhoolduse all. Katseajal jätkas kuritegelikku elu ja pani toime narkokuriteo. Eeltoodust järeldub, et mõistetud karistused ei ole kinnipeetava puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Vaatamata varasematele karistustele ja käitumiskontrollile ei muutnud ta oma käitumist. Vastupidi, ta pani toime uue rahvatervisevastase kuriteo. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Järva Maakohtu 17.03.2005 otsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue rahvatervisevastase kuriteo ning rikkudes lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kuna kinnipeetav kannab KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust mh narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Kindla elu- ja töökoha olemasolu ennetähtaegsel vabanemisel ei kaalu üles eeltoodud ennetähtaegset vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval toetav sotsiaalne võrgustik ja elu- ning töökoht, samuti oli kinnipeetav kriminaalhooldaja järelevalve all, kuid kõik see ei suutnud ära hoida uue kuriteo toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt, ei ole kinnipeetav mõistnud oma kuritegeliku tegevuse negatiivseid tagajärgi, püüdes erinevate vahenditega vähendada oma vastutust ning pisendada tekitatud kahju. Prokuratuur arvestab ka asjaolu, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (karistatud kriminaal- ja väärteomenetluse korras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna

ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Tanel Irvali tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 26.05.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et viimane distsiplinaarkaristus oli tal aasta või poolteist tagasi, peale seda ei ole teda karistatud. Kinnipeetava sõnul on ta seitsme vangistuses viibitud aasta jooksul teinud järeldusi ning kavatseb edaspidi seaduskuulekalt käituda, ei pea ennast enam samaks inimeseks, kes ta oli seitse aastat tagasi. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele olenemata asjaolust, et käesolev karistus on mõistetud esimese astme narkokuriteo eest, sest kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu hinnangul kaaluvad Tanel Irvali ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel alaline elukoht, garanteeritud töökoht abitöölise ametikohal xxxx ning nii moraalselt kui ka vajadusel materiaalselt toetavad lähedased, kelleks eelkõige on kinnipeetava ema ja tolle abikaasa. Kinnipeetav on vangistuses olles tasunud ära kõik oma võlgnevused, samuti on tal vabanemisfondis 1170 eurot, mis tagab vabanemisjärgselt kinnipeetava esialgse majandusliku toimetuleku. Kinnipeetava käitumist vangistuses saab kohtu hinnangul hinnata rahuldavaks. Kui vangla poolt materjalide esitamise ajal oli Tanel Irvalil neli kehtivat distsiplinaarkaristust, siis käesolevaks ajaks on distsiplinaarkaristused kustunud. Viimane distsiplinaarkaristus oli tal 13.02.2014.a. Peale seda on isik osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, sh läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Õige hetk, millised on vangla hinnangul läbitud edukalt. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et isikul ametnikega suhtlemisel probleeme esinenud ei ole. Alates 2014. aastast on kinnipeetav ka hõivatud tööga vangla tootmistöödel. Arvestades kinnipeetava karistatust, on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu vangla hinnangul 22-26%, mida võib pidada keskmisest väiksemaks riskiks. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise madalat riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Tanel Irvalile KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kuigi kinnipeetav on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud ja kriminaalhooldusnõudeid rikkunud (alkoholi tarvitamine) ning katseajal olles pannud toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda Tanel Irvalile võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud pika aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.

Kohus lisab, et kuigi nii vangla ega prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist, ei ole eelnimetatud seisukohad kohtu jaoks siduvad ning käesoleval juhul peab kohus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.