Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
21.01.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-16183
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Mati Senkel
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Tanel Irvali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
TANEL IRVAL, isikukood 38103164911, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxx Karistuse kandmise algus 06.08.2008 ja lõpp 05.08.2016
Kohtuasja läbivaatamise aeg
19.11.2013, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta TANEL IRVAL vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Tanel Irvalilt menetluskuluna riigituludesse 168 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkeli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati Senkeli kasuks 168 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mati Senkeli poolt süüdimõistetu Tanel Irvali kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 12.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tanel Irvali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tanel Irval on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.04.2009 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tanel Irvalile mõistetud karistust Järva Maakohtu 17.03.2005 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 8 (kaheksa) aastat vangistust. Karistusaja algust arvestati alates Tanel Irvali kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 06.08.2008. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neli korda. Vanglakaristust kannab teist korda. Toimepandud kuriteod on varavastased ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Käesolevat vanglakaristust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käsitlemise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetaval on kolm distsiplinaarkaristust töö tegemisest keeldumise eest. Kohtuistung: Tanel Irval avaldas kohtuistungil, et taotleb enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui ta peaks vabanema, kavatseb elada vabanemisfondis olevates vahenditest kuni leiab töö. Kinnipeetav avaldas, et ta ei ole kunagi töötu olnud. Lähedased on xxxx ning toetavad teda. Kinnipeetav avaldas, et on oma kuriteo raskusest aru saanud. Vabaduses on poeg, kelle nimel tahaks vaeva näha. Vanglas viibides ei ole kinnipeetav vaidlustas distsiplinaarkaristused, kuid need lükati tagasi. Keeldus tööle minemast, kuna ta pidi töötama koos isikutega, kellega oli konflikt, kontaktisik määras keeldumise pärast karistuseks kartsa. Vanglas on läbitud kõik programmid, mis on määratud. Prokurör vabastamist ei toeta. Kaitsja leidis, et isiku vabastamiseks on olemas kaks erandlikku asjaolu. Esiteks on kinnipeetaval poeg, kes elab ilma isa hoolitsuseta. Eestis on väga palju lapsi, kes elavad vaesuse piiril, üksikvanemad ei jõua oma lapsi üleval pidada. Kinnipeetav on vabaduses kogu aeg töötanud ja ta ei ole tulu teeninud ainult kuritegelikul viisil, vaid on ka ausalt tööl käinud. Kinnipeetav on vangistuse ajal töötanud ning tal on olemas ka eriala. Vangla on väljendanud, et kinnipeetav on vabaduses võimeline tööalaselt toime tulema. Isikul on vabanemisfondis üle 1000 euro, mis ületab Eesti keskmist kuupalka, see on teiseks erandlikuks asjaoluks. Tal on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest ja olemas toetav sotsiaalvõrgustik. Vabanedes saab isik külastada oma perekonda, kes on xxxx. Kaitsja vaidleb vastu prokuröri väitele, et narkootiliste ainetega võitlemine on prioriteet nr 1, kuna nt USA-s Colorado osariigis muudeti osade narkootiliste ainete kättesaamine liberaalsemaks. Kinnipeetava vabastamine eelpool nimetatud asjaoludel on põhjendatud.
Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnevad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollinõuded ning KarS § 75 lg 2 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks eeldustest on alalises elukohas elamise nõue. Vangla materjalidest nähtuvalt ei ole kinnipeetaval vabanedes kindlat elukohta Eestis. Kinnipeetaval on võimalik elukoht ema juures xxxx. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kinnipeetaval puudub vabanedes Eestis elukoht, siis ei ole võimalik elukoha puudumisel kriminaalhooldust teostada ning kinnipeetavat kontrollnõuetele allutada. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik ei ole suutnud vangistuses õiguspäraselt käituda ning ühiskonnas kehtestatud norme aktsepteerida. Lisaks nähtub asja materjalidest, et isikut on kolm korda allutatud kriminaalhooldusele. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole isikule eripreventiivset mõju avaldanud ning isik pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Kohtus nõustub prokuröriga, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Arvestades asjaolu, et isik on varasemalt kriminaalhooldusnõudeid rikkunud ning isiku poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudaks kriminaalhoolduse läbida nõuetekohaselt. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava xxxx laps ning võimalus leida töö vabaduses ei ole piisavalt erandlikud asjaolud kinnipeetava tingimisi enne tähtaegseks vabastamiseks. Käesoleval juhul on kaalukamad asjaolud, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elu- ja töökoht ning vangla hinnangul on ta ohtlik avalikkusele. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kohus nõustub prokuröriga, et kinnipeetava ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega, milleks on kaheksa aastat vangistust. Kinnipeetava vabastamine vangistusest on ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on 05.08.2016, on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega, eelkõige leida vabanemisjärgne elukoht ning tõestada suutlikust käituda vangistuses õiguspäraselt. Kohus märgib korduvalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2014 kohtumääruse
Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 21. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Tanel Irvali määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 15. märtsil 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne nooremreferent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.