U.P kaitsja vandeadvokaat Paul Järve ja Külli kleini k i j
d d
k
K
Li d
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2015. a otsus osas, millega rahuldati täies ulatuses kannatanu Eesti Vabariigi tsiviilhagi ning mõisteti välja solidaarselt U.P-lt ja R.K-lt Eesti Vabariigi kasuks 278 119 eurot.
2.
Teha selles osas uus otsus, millega välja mõista U.P-lt Eesti Vabariigi kasuks 201 520,64 eurot. Samuti mõista välja U.P-lt ja R.K-lt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks 76 598,36 eurot. Tsiviilhagi rahuldada osaliselt.
3.Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2012. a määrusega arestitud R.K-le kuuluvad kinnistud registriosa numbritega XXXXXXXX ja XXXXXXXX jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks. R.K-le kuuluvad kinnistud registriosa numbriga XXXXXXXX aresti alt vabastada.
4.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu katteks R.K kasuks välja 1 008 (üks tuhat kaheksa) eurot. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2 lg 1 järgi kokkuvõtlikult süüdistus selles, et tema,
1.1.U.P-le esitati KarS § 389 olles 1. augustist 2000 kuni 12. augustini 2010 OÜ Varleton (10659935) juhatuse liige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lasi ajavahemikul 15. jaanuar 2008 kuni 12. august 2010 ettevõtte juhina raamatupidamise eest vastutava isiku teadmatust ära kasutades esitada maksuhaldurile teadvalt valeandmeid OÜ Varleton käibemaksu-deklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2008. a jaanuar kuni 2010. a juuli kohta (v.a juuni 2010), kasutades selleks OÜ R, OÜ H ja OÜ V nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid ning nende arvete tasumist kinnitavate dokumentidena R.K poolt võltsitud kassaordereid, mille alusel suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu eesmärgiga tekitada või suurendada sellega tagastusnõuet, mistõttu jäi Eesti Vabariigile maksudena laekumata 2 479 183 krooni (s.o 158 448,68 eurot). Sellega ei ole kinni peetud maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg-s 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti käibemaksuseaduse (KMS) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sh arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus
on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli kuni
1.juulini 2009 käibemaksumäär 18% ja pärast seda 20% ning KMS § 27 lg 1 järgi es itatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju suures ulatuses, hinnata kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2010.a 4350 krooni. Seega riigile laekumata maksusumma 2 479 183 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga.
1.2.R.K-le esitati KarS § 344 lg 1 alusel süüdistus selles, et tema, olles OÜ Varleton osanik ja töötades OÜ-s Varleton jaemüügi juhina ehk olles OÜ Varleton majandustegevusega kokkupuudet omav isik, koostas OÜ Varleton raamatupidamisse tegelikkusele mittevastavate arvete tasumist kinnitavate dokumentidena 29 ettevõtte kassa väljamineku orderit, millel kajastati ajavahemikul 14. oktoober 2009 kuni 2. august 2010 OÜ -le H, OÜ-le V ja OÜ-le R erinevate rahasummade üleandmist. Nimetatud dokumentidel on R.K poolt kirjutatud käsikirjalised tekstid ja allkirjad jaotuses . Selliselt kajastati raamatupidamises ebaõigesti andmeid selle kohta, et ettevõtete R, H ja V esindajad on vastu võtnud sularahas arve alusel tasumisele kuulunud summad ning OÜ Varleton kassast on summad välja makstud äriühingule soetatud kauba eest. Selliselt on kantud dokumentidesse tegelikkusele mittevastavad andmed ning järeltehtud vastuvõtja nimelt allkirja. Kõigi eelloetletud dokumentide näol on tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega vormistati raha liikumine kassast välja ning mis oli vajalik korrektse raamatupidamise jaoks. Nimelt on raamatupidamine igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks, kus on kohustus dokumenteerida kõik oma majandustehingud. Sellest lähtuvalt kinnitatigi kassaorderitega tehingu toimimist ja selle õiguslikkust, mistõttu sellise õiguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks kohase dokumendi võltsimisega kahjustati selle puutumatust.
1.3.R.K-le esitati samuti süüdistus KarS § 389 lg 1- § 22 lg 3 järgi selles, et tema olles OÜ Varleton osanik ja töötades OÜ-s Varleton jaemüügi juhina ehk olles OÜ Varleton majandustegevusega kokkupuudet omav isik, aitas ajavahemikul 15. jaanuar 2008 kuni 12. august 2010 kaasa OÜ Varleton juhatuse liikme U.P poolt OÜ Varleton maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2008. a jaanuar kuni 2010. a juuli, v.a juuni 2010 kohta valeandmete esitamisele, täites ning allkirjastades OÜ R, OÜ H ja OÜ V nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete tasumist kinnitavad kassa väljamineku orderid tõendamaks OÜ Varleton kassast summade liikumist ja milliste andete alusel suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu eesmärgiga tekitada või suurendada sellega tagastusnõuet, mistõttu jäi Eesti Vabariigile maksudena laekumata 2 479 183 krooni. OÜ Varleton raamatupidamises leidsid kajastamist R.K poolt täidetud ja allkirjastatud kassaorderid ajavahemikul 14. oktoober 2009 kuni 2. august 2010, millega
vormistati raha liikumine OÜ Varleton kassast välja OÜ -le H, OÜ-le V ja OÜ-le R. Tegelikkuses OÜ R, OÜ H ja OÜ V nimelt esitatud arvete alusel kauba soetamine ning tasumine selle eest puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Seega oli R.K tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ Varleton maksukohustust. R.K on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus, sh kohustus dokumenteerida kõik oma majandustehingud. Sellest lähtuvalt on R.K poolt täidetud ja allkirjastatud näilikud kassaorderid kui majandustehingu toimumist kinnitavad tõendid käsitletavad kuriteovahendina, s.o tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Kuivõrd R.K täitis ja allkirjastas OÜ Varleton raamatupidamise jaoks tegelikkusele mittevastavate arvetega seotud näilikke kassaordereid, mis olid maksuhaldurile esitatud valeandmete aluseks eesmärgiga tekitada või suurendada tagastusnõuet, on tema käitumises tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega R.K aitas kaasa OÜ Varleton juhatuse liikme U.P poolt teadvalt maksuhaldurile valeandmete esitamisele eesmärgil nii tekitada kui ka suurendada tagastusnõuet, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, s.o 2 479 183 krooni (s.o 158 448,68 eurot).
2.Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2015. a otsusega mõisteti U.P süüdi KarS § 389 lg 1
(vastab kehtivale KarS § 389 lg-le 1) järgi süüdi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.
2.1.R.K mõisteti süüdi KarS § 389 lg 1 – KarS § 22 lg 1, 3 (vastab kehtivale
KarS § 389 lg 1 – KarS § 22 lg-tele 1, 3) ja KarS § 344 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1-aastane vangistus. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata kaheaastase katseajaga.
2.2.Kannatanu tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses ning mõisteti välja solidaarselt U.P-lt ja R.K-lt kannatanu Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 278 119 eurot (maksusumma 157 229.06 eurot ja intress 120 289.94 eurot). R.K-le kuuluvad kinnistud jäeti aresti alla tsiviilhagi tagamiseks.
2.3.Menetluskuludena mõisteti U.P-lt ja R.K-lt riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 175 alusel menetluskulud, s.o mõlemalt sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 585 eurot, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 0,22 eurot, tunnistaja AT sõidukulu 189,60 ja tunnistaja AV sõidukulu 6,80 eurot.
3.Maakohtu põhiseisukohad seoses U.P-le ja R.K-le esitatud süüdistuse ja Eesti Vabariigi tsiviilhagi rahuldamisega olid kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Maakohus leidis, et U.P ja R.K poolt süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemine on tõendatud. Alates 1. jaanuarist 2015.a muutus KarS § 3892 kehtetuks, kuid
nimetatud tegu ei ole dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni § 3891 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning seega on teo karistusväärsus säilinud. Maksudena laekumata summa vastab suurele kahjule vastavale summale.
3.2.U.P oli alates 1. augustist 2000 kuni 12. augustini 2010. a OÜ Varleton juhatuse liige. Maakohus tuvastas, et kuigi deklaratsioonid esitas maksuhaldurile raamatupidaja, siis andmed selleks saadi U.P poolt tooduna või saadetuna, sh uuritud arved. Kohtulikus menetluses oli uurimisobjektiks 89 tehingut arvete ja kassaorderitega, mis on koostatud OÜ-de R, V ja H nimelt ning mille alusel suurendati süüdistuse kohaselt ebaseaduslikult OÜ Varleton sisendkäibemaksu tekitamaks osaühingul alusetult tagastusnõuet, misjärel summad tasaarvestati teiste riiklike maksude katteks. Maakohus jõudis järeldusele, et need 82 arvet ning andmed 7 tehingu kohta ei vastanud tegelikkusele, mistõttu puudus õigus neid kasutada sisendkäibemaksu arvestamisel ning kasutada tekitatud summat tasaarvelduseks. Kõik OÜ H, OÜ R ning OÜ V arved kajastavad tegelikkusele mittevastavat tehingut, kuna väidetavad müüjad (OÜ H juhatuse liige AT, OÜ V juhatuse liige OA, OÜ R juhatuse liige G) on eitanud oma osalemist tehingus. Maakohus ei pidanud usutavaks kaitsja versiooni, justkui keegi kolmas isik oleks nimetatud osaühingute nimelt U.P teadmata tehinguid teinud. S elleks, et OÜ Varleton raamatupidamises kajastada küsimuste vältimiseks arve eest tasumist, on tehtud kõik arved kunstlikult sularahaarveteks ning juurde lisatud võltsitud kassaorderid.
3.3.Maakohus leidis, et kaitsja kohtuvaidlustes esitatud väited selle kohta, et asjas ei olnud ekspert erapooletu ja ei ole kindlaks üldse tehtud, et ekspertiisiks võetud võrdlusmaterjal – läbiotsimisel ära võetud märkmik – sisaldaks üldse R.K poolt kirjutatut, on paljasõnalised ja kujutavad endast tõendamata aktiivset kaitset. Maakohus viitab ka asjaolule, et kaitsjad pole kohtulikul uurimisel konkreetselt taotlenud kordusekspertiisi. Lisaks on maakohus seisukohal, et tõendite kogum kinnitab, et võrdlusmaterjalilt on saadud just R.K käekiri. Kui jälgida 18. mai 2011 läbiotsimisprotokolli, uurimistoimingus osalevad isikud ja läbiotsimise käigu kirjeldust, siis on arusaadav, et R.K on U.P elukaaslane ja just R.K-le tehakse ettepanek välja anda vastavad dokumendid. Arvestades ka arestitud vara, toimus läbiotsimine XXX-XXXXXXX, XXXXXXXXXX külas, milline kinnistu kuulub R.K-le. Kirjutuslaualt leiti ruuduline kaustik, milles käsikirjalised sissekanded: isiklik, käibesse liituv jne. Kaustik pakendati ümbrikusse nr 1. Samuti nähtub läbiotsimisprotokollist, et märkusi R.K protokolli kohta ei olnud. Kohtulikul uurimisel esitati kohtule ka antud kaustik. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on väljapool kahtlust, et antud kaustikusse on teinud käsikirjalisi sissekandeid R.K , võrdlusmaterjal on õige ja ekspertarvamuses ei ole seetõttu ka alust kahelda. Juba levinud kohtupraktika kohaselt on ainetu väita, et kui ekspert töötab Maksu- ja Tolliametis, et sellisel juhul on tõenditena kõlbmatud tema tehtud ekspertiisid.
3.4.Maakohus on seisukohal, et on tõendatud, et R.K on talle inkrimineeritud võltsimised maksukuriteole kaasaaitamiseks toime pannud. Ekspertarvamusega on tuvastatud, et osasid kassaordereid koostas ja allkirjastas tehingu toimumise kinnituseks sularaha vastuvõtja nimelt R.K . Maakohus leidis, et arvestades võltsitud kassaorderite ja tõele mittevastavate tehingute hulka ja nendest tekkinud narratiivi, siis kinnitab see
juhuslikkuse ja eksimuste puudumist U.P tegevuses ning ühtlasi välistab ka kaitsja poolt viidatud kahtluse, et U.P juhitud ettevõtet oleks justkui kasutanud ära keegi kolmas teadmata isik maksukuriteo toimepanemiseks. See ei ole eluliseks usutav, samuti on tegemist paljasõnalise aktiivse kaitse väitega.
3.5.Lisaks on kajastatud raamatupidamises tegelikkusele mittevastavalt saematerjali müüki Soome äriühingule Oy-le H. Kohtuasjas on ka OY-le H koostatud arved, mille juurde on lisatud tasumise kinnituseks kassaorderid. Soome maksuhaldur on kontrollinud väidetavad kauba saajat ning tuvastanud, et OY H ning OÜ Varleton vahel ei ole ärisuhteid olnud. Samuti kinnitati õigusabitaotlusele saabunud vastuses, et EPM nimelist isikut, kes väidetavalt on kauba eest sularahas tasunud, ei ole rahvastikuregistri andmete kohaselt olemas. Seega kinnitavad uuritud tõendid kogumis, et taas sellist müüki ei ole toimunud. Arvestades, et tegelikkuses ei ole kaupa üldse olemaski olnud, sellest järelduvalt ilmselgelt esitas U.P raamatupidamise korraldamiseks teadlikult ja tahtlikult tehingute kohta fiktiivsed dokumendid. Kui tehingute aluseks olevatel arvetel ei ole märgitud tegelik müüja, ei vasta arved algdokumentidele esitatavetele nõuetele.
3.6.U.P oli kõigi kolme ettevõttega tehinguid teinud ja kõikide ettevõte esindajatega kokku puutunud. Samuti oli ta teadlik ettevõtete taustast ja kõikidel juhtudel jäi äri katki U.P ettevõtte käitumisest tingituna – ei tasutud kauba eest. Eluliselt ei ole usutav, et pärast sellisel viisil äri lõppemist tullakse tema juurde tagasi teiste isikute kaudu, seda veel suurematest mahtudes kui enne ja nõudega tasuda sularahas. Antud juhul aga kaup üldse puudus, mis aga üksnes veelgi enam kinnitab U.P tahtliku osalemist maksupettuses, kui ta selleks isegi teiste isikute dokumente kasutas. Maakohus leidis, et tõendite pinnalt on tuvastatav U.P kavatsetus inkrimineeritud kuritegu toime panna.
3.7.Maakohus tuvastas, et tegelikkuses OÜ-de R, V ja H nimelt esitatud arvete alusel kaupade soetamine puudus ning seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti KMS § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sh arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli kuni
1.juulini 2009.a käibemaksumäär 18% ja pärast seda 20% ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Valeandmeid esitati selleks, et mõjutada tagastusnõude olemasolu või selle suurust. Tulenevalt MKS §-dest 33, 82, 85, 88 ja 106 ning Rahandusministri 19. detsembri 2008.a määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja
tagastamise kord" (kord) §-st 12 eeldab tagastusnõude alusetu tekkimine või suurendamine valeandmete esitamist maksudeklaratsioonis (MKS § 85 lg 1). Seega seisneb KarS § 3892 objektiivsesse koosseisu kuuluv tegu just valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamises.
3.8.Maakohus leidis, et perioodil 2008. a jaanuar kuni 2010. a juuli OÜ R, OÜ V ja OÜ H poolt OÜ-ga Varleton tehinguid ei toimunud, samuti ei toimunud saematerjali müüki Soome äriühingule Oy H. Arvetel näidatud kaupa pole saadud ega edasimüüdud. Raamatupidamises kajastati tegelikkusele mittevastavaid ostu- ja müügiarveid ning kassadokumente, misjärel edastati valeandmeid sisalduvad arved OÜ Varleton raamatupidamist teostavale osaühingule Salacia Raamatupidamisbüroo. Nimetatud dokumentide põhjal lasi U.P raamatupidajate SO ja KP teadmatust ära kasutades täita maksudeklaratsioonid ja edastada need e-maksuameti kaudu maksuhaldurile, s.o Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskusele. Selliselt tekkis OÜ-l Varleton 0% määraga maksustav käive ja sisendkäibemaks. Kuivõrd tegemist oli enammakstud käibemaksuga, tekkis osaühingul alusetult tagastusnõue, kus summad tasaarvestati teiste riiklike maksude katteks. Kuivõrd U.P edastas maksudeklaratsioone koostavale raamatupidajale tegelikkusele mittevastavaid arveid maksuhaldurile valeandmete esitamiseks teadlikult ja eesmärgil selliselt tekitada või suurendada tagastusnõuet, on maksukelmus toime pandud kavatsetult.
3.9.R.K-le inkrimineeritud teod on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Kassaorderite puhul on tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega vormistati raha liikumine kassast välja ning mis oli vajalik nö korrektse raamatupidamise jaoks. Kassaorderitega kinnitati tehingu toimimist ja selle õiguslikkust, mistõttu sellise õiguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks kohase dokumendi võltsimisega kahjustati selle puutumatust. R.K sellise tegevusega aidati kaasa maksukuriteo toimepanemisele, seega sellise võltsimisega kunstlikult R.K poolt tekitati õigusi tasaarvelduseks ja üritati vabaneda kohustustest – mitte tasuda tegelikkusele vastavate andmete järgi maksu. KarS § 344 lg 1 objektiivse koosseisu puhul ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või mõnest kohustustest vabaneti, sest õiguskäibe on takistatud juba sellise dokumendi olemasoluga.
3.10.Dokumenteerimise vajadusest ja tähtsusest andsid kohtuistungil ütlusi raamatupidajatest tunnistajad ja tõid välja ka selle, et tegemist on raamatupidamise seadusest tuleneva nõudega – nt raamatupidamise seaduse § 4, § 6, § 7, § 12. Samuti selgus kohtulikul uurimisel ka selliste dokumentide koostamise eesmärk - kinnitada tehingu tegelikku toimumist, millega muuhulgas välistati raamatupidajate poolt küsimuste tekkimine tehingute õiguse kohta. Seega oli kassaorderite koostamise eesmärgiks veendumuse tekitamine selles, et raamatupidamisele ei esitata valeandmeid. Tuvastamist on leidnud, et kaupa ei ostetud ega müüdud, seega ei olnud ka kedagi, kellele oleks sularaha läinud, mistõttu on tuvastamist leidnud R.K poolt dokumentide vormistamine ilma reaalsete tehinguteta. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud R.K käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega R.K õiguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks kohase dokumendi võltsimisega pani kavatsetusega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava
kuriteo.
3.11.Maakohus leidis, et R.K-le etteheidetud dokumentide võltsimine aitas kaasa ka U.P poolt toimepandud põhiteole. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ja toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Maakohus tuvastas, et kaasaorderid olid vajalikud korrektse raamatupidamise jaoks ning need tõendasid tehingu toimumist läbi selle, et soetatud kauba eest oli toimunud tasumine. Seega oli kassaorderite koostamise eesmärgiks nn kinnitada tegelikkusele mittevastavate arvete ja seeläbi ka deklareeritud sisendkäibemaksu õigust. Selliselt vähendati ettevõtte raamatupidamises oluliselt riski, et sisendkäibemaksu alusetu enamdeklareerimine maksumenetluses avastatakse ehk teisisõnu muudeti teadlikult ja tahtlikult rikkumine raskesti tuvastatavaks. Kuigi kassaorderid ei ole vahetult põhjuslikus seoses põhikoosseisu objektiivse küljega, on R.K poolt võltsitud kassaorderite kasutamine raamatupidamises oluliselt soodustanud U.P poolt maksupettuse toimepanemist. R.K tegevus oli suunatud sellele, et vähendada OÜ Varleton maksukohustust ja ta on selleks andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus, sh kohustus dokumenteerida kõik oma majandustehingud. Sellest lähtuvalt on R.K poolt täidetud ja allkirjastatud näilikud kassaorderid kui majandustehingu toimumist kinnitavad tõendid käsitletavad kuriteovahendina, s.o tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Samuti tugevdas sellise tegevusega R.K U.P tahet maksupettuse toimepanemisel ning osutas sellega ka vaimset kaasabi.
3.12.Kuivõrd R.K täitis ja allkirjastas OÜ Varleton raamatupidamise jaoks tegelikkusele mittevastavate arvetega seotud näilikke kassaordereid, mis olid vajalikud toimepandud maksupettuse varjamiseks, kuivõrd need pidid need kunstlikult raamatupidamise dokumenteerimiseks tõendama tehingu toimumist ning seega toetama U.P poolt maksuhaldurile valeandmete esitamist eesmärgiga tekitada või suurendada tagastusnõuet, on tema käitumises tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.
3.13.Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata. U.P käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Arvestades tekitatud kahju suurust ja asjaolu, et objektiivne koosseis on realiseeritud raskeima tahtluse liigiga, on välistatud rahalise karistuse kohaldamine. Maakohus mõistis
U.P-le KarS § 389 lg 1 järgi karistuseks kaks aastat vangistust. Arvestades asjaolu, et U.P ei ole varem kriminaalkorras karistatud, jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata ilma kontrollnõueteta 3-aastase katseajaga. R.K puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. R.K kaasaaitamiskuriteo tõttu kergendas maakohus karistust KarS § 22 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel. Samas on raskeima tahtluse liigi tõttu välistatud rahalise karistuse kohaldamine. Maakohus mõistis R.K-le KarS § 63 lg 1 alusel ideaalkogumis karistuseks 1-aastase vangistuse Arvestades asjaolu, et R.K ei ole varem kriminaalkorras karistatud, jäeti karistus täitmisele pööramata KarS § 73 alusel.
3.14.Seoses tsiviilhagiga märkis maakohus järgmist. Hagi kohaselt saadi Varleton OÜ maksunõudest teada selle tuvastamisel maksumenetluses 17. mail 2011. a. Tsiviilhagi on kohtueelsel uurimisel esitatud 22. märtsil 2012. Süüdistatavaid süüdistati jätkuvas süüteos ajavahemikus jaanuar 2008.a kuni august 2010.a, millest lähtus ka tsiviilhagi.
3.14.1.Arvestades R OÜ, H OÜ ja Vd OÜ nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mitte kajastavate arvete alusel maksustatavalt käibelt alusetult maha sisendkäibemaksu kokku summas 2 479 183 krooni (158 448,67 eurot), rikkus Varleton OÜ juhatuse liige U.P R.K kaasabil KMS § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 nõudeid, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha nõuetekohase arve alusel.
3.14.2.Seega ei ole Varleton OÜ juhatuse liige U.P kinni pidanud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti on juhatuse liige U.P rikkunud KMS § 24 lg 1, mis sätestab, et maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS § 29 sätestatud korras. Seega on R.K kaasa aidanud, Varleton OÜ ajavahemikul jaanuar 2008 – juuli 2010 käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi riigile laekumata käibemaksu kokku 2 479 183 krooni ehk 158 448.67 eurot.
3.14.3.Maakohus ei nõustunud R.K kaitsja väitega, et R.K vastu suunatud tsiviilnõue ei peaks olema solidaarne, st peaks olema väiksem või kasvõi seotud üksnes konkreetsete tehingutega, milles ta teostas võltsimisi. R.K kaasaaitamistegevus oli antud maksukuriteo toimepanemise ettevalmistamisel täideviija kuriteo toimepanemist soodustav, sh täideviija tahet tugevdav, sest see raskendas antud maksukuriteo avastamist, lõi seeläbi kergema olukorra kogu kuriteo toimepanemiseks. Kaasaaitaja ei peagi teadma põhiteost kõike aspekte ja nö osalema kogu põhiteo kõikides nüanssides, vastupidisel juhul ei oleks ta enam täideviija staatuses. Samuti VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel.
3.14.4.MKS § 115 lg 1 sätestatu kohaselt juhul, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata summalt intressi. Vastavalt MKS § 117 lg 1 arvestatakse tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi 0,06 % päevas. Maakohus tuvastas, et riigil on jäänud 5. märtsi 2013. a seisuga maksusumma tähtaegselt tasumata jätmise tõttu teenimata finantstulu 120 289.94 eurot. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu ei olnud OÜ Varleton maksunõudest teadlik kuni selle tuvastamiseni maksumenetluses. Seega maakohus leidis, et riik on maksunõude avastamise hetkel halvemas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui juhatuse liige oleks äriühingu maksukohustuse õigel ajal ja õiges suuruses deklareerinud.
2.14.5.22. juunil 2011 algatas maksuhaldur Hnizdo Krcmaroy OÜ maksuotsusega määratud maksunõude sundtäitmise MKS § 130 ja § 131 alusel, arestides äriühingu pangakontod ning taotledes sõiduvahenditele käsutamise keelumärke seadmist registrisse. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel kuuluvad Hnizdo Krcmaroy OÜ-le furgoonauto Volvo FL6 (ehitusaasta 1987, registreerimismärgiga XXXXXX) ning auto ja mootorratta haagis Tiki Treiler, (ehitusaasta 2002, registreerimismärgiga XXXXXX)1. 27. juunil 2011 esitas maksuhaldur avalduse täitemenetluse algatamiseks kohtutäitur Priit Pettaile, kes on maksuhaldurile teatanud, et temale on Hnizdo Krcmaroy OÜ-le kuulunud sõidukite seisukord ja asukoht on teadmata. OÜ Hnizdo Krcmaroy OÜ omandis olevat kinnistust müüakse täitemenetluses enampakkumise korras. 17. detsembril 2014 Ametlikes Teadannetes avaldatud teate kohaselt toimus enampakkumine 5. jaanuaril 2015 kuni 15. jaanuaril 2015 ning müüdava vara alghinnaks on 20 700 eurot.
3.14.6.Maakohus analüüsis ka varade koosseisu maksukuriteo toimepanemise ajal. Liiklusregistri ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmeid seisuga 20. jaanuar 2012 ning ettevõtte pangakonto nr 221015074088 väljavõtet AS-s Swedbank ajavahemikus 1. jaanuar 2008 – 19. oktoober 2011, pangakonto nr 221018388108 väljavõtte AS -s Swedbank ajavahemikus 1. jaanuar 2008 – 19. oktoober 2011, pangakonto nr 17000509662 väljavõtet Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ajavahemikus 1. jaanuaru 2007 – 23. oktoober 2011 pangakonto nr 17000509659 väljavõtet Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ajavahemikus 1. jaanuar 2008 – 23. oktoober 2011 ja ettevõtte pearaamatu konto 10111 Kassa andmeid perioodil 1. märts 2008 kuni 31. detsember 2009 ja 1. jaanuar 2010 kuni 31. juuli 2010 alusel saab asuda seisukohale, et ajavahemikus jaanuar 2008 kuni juuli 2010 oli Hnizdo Krcmaroy OÜ tegutsev ettevõte, deklareeris käivet ja töötajatele makstud töötasu. Ettevõtte pangakontodele ja kassasse laekus piisavalt raha, et äriühing oleks saanud tasuda maksukohustused. Varleton OÜ tegevjuhtkonna poolt allkirjastatud ja esitatud 2009. a majandusaasta aruande (2010. a majandusaasta aruanne on ettevõttel esitamata) andmetel oli ettevõttel seisuga 31.detsember 2008 masinaid ja seadmeid jääkmaksumuses 2 012 818 krooni ja seisuga 31. Detsember 2009 jääkmaksumuses 1 585 139 krooni. Ettevõte omas tootmismaad Riia mnt 13a, Võiste alevik, Tahkuranna vald, Pärnumaal, kinnistu pindala 11306m2. Varleton OÜ oli omanikuna kantud kinnistusraamatusse 17. september 2003 kinnistamisavalduse alusel 26. november 2003.
3.14.7.Maakohus tuvastas ka Varleton OÜ maksevõimelisust pärast maksuvõla ilmsikstulekut. Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu sai Varleton OÜ maksunõudest teada selle tuvastamisel maksumenetluses s.o 17. mail 2011. 2011. a juunikuus Varleton OÜ käivet enam ei deklareerinud, töötajad puudusid. Maksevõime hindamiseks 2011. a juunikuus analüüsis maksuhaldur ettevõtte pangakontosid. Ettevõtte pangakontol nr 221015074088 AS-s Swedbank oli 2011. a juunikuus 0.47 EUR, rahaliste vahendite liikumist ei toimunud ja pangakontol nr 221018388108 oli rahaliste vahendite jääk 68,61 EUR ning rahaliste vahendite liikumist ei toimunud. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud kontodel nr 17000509662 ja nr 17000509659 rahaliste vahendite liikumist ei toimunud, raha jääk oli 0 EUR. Varleton OÜ-le kuulub Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel kaks sõidukit, mille asukoht on teadmata ja mille võimalik maksumus on oluliselt väiksem ettevõtte maksukohustusest.
Maksuhalduri poolt täitemenetluses tagasivõidetud vara, s.o kinnistu registrikoodiga 2689006 toimub enampakkumine alghinnaga 20 700 eurot, ning müügi õnnestumise korral väheneb saadava summa ulatuses Varleton OÜ maksukohustus ning samuti solidaarselt kahjunõude summa. Olemasolevate andmete alusel võib väita, et maksuhaldur on teinud kõik võimaliku, et varjatud maksukohustust sisse nõuda äriühingu vara arvel, kuid esitatud andmete põhjal saab järeldada, et Varleton OÜ on maksejõuetu – ettevõttel puuduvad rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks ning kohustuste maht ületab kordades tema vara väärtust. Pärast maksuvõla ilmsikstulekut on sundtäitmise tulemusel Varleton OÜ-lt õnnestunud sisse nõuda maksuvõlga summas 619,61 eurot.
3.14.8.Maakohus leidis, et riigile on tekitatud kahju on kokku summas 278 119 eurot (158 448.67 – 619.61 =157 829.06 eurot lisaks intress 120 289.94 eurot). U.P ja R.K on oma tegevusega on rikkunud KMS § 24 lg 1 ja § 38 lg 1 sätestatud kohustusi. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Nimetatud paragrahvi lg 4 kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Seega on U.P R.K kaasabil tekitanud õigusvastaselt Eesti Vabariigile kahju ja nad on VÕS § 65 alustel solidaarvõlgnikud. R.K-le kuuluvad kinnistud jättis maakohus aresti alla.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid süüdistatava U.P kaitsja ja süüdistatava R.K kaitsja.
5.U.P kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist U.P süüditunnistamises ja temale mõistetud karistuse osas. Apellatsioonis taotletakse uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista U.P temale esitatud süüdistuses õigeks. Tsiviilhagi palub apellant jätta läbi vaatamata ning juhul, kui hagi vaadatakse läbi, palub apellant jätta see täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palub kaitsja vähendada U.P-le mõistetud karistust.
Kaitsja leiab, et maakohtus toimus kohtulik uurimine ühekülgselt.
5.1.1.Apellant peab meelevaldseks maakohtu seisukohta, dokumendid kohtus uuritud 89 tehingu kohta ei vastanud tegelikkusele, mistõttu puudus alus neid kasutada sisendkäibemaksu arvestamisel. Asjaolu, et raamatupidamisdokumentidel näidatud tehingu osapool on väitnud, et ei ole tehingus osalenud, et tähenda automaatselt seda, et tehingu objektiks märgitud kaupa ei ole olemas olnud ning see pole liikunud. Kohus on jätnud arvestamata kaitsja poolt osundatu, et ei ole välistatud OÜ Varleton ärakasutamist kolmandate isikute poolt maksukuriteo toimepanemiseks. OÜ Varleton oli reaalselt tegutsev ettevõte, kes
tegi erinevaid tehinguid erinevate osapooltega, ühtlasi oli ta ka tööandja, garanteerides töö paljudele töötajatele. Sellises valdkonnas tegutsemisel ei saa kunagi 100% välistada, et keegi ei tule puitu võõrandama teise isiku nime all (nn mustalt). Kriminaalasja ega eelneva maksumenetluse raames ei ole kontrollitud, kas ja millises ulatuses OÜ-s Varleton tegelikkuses puitu osteti ja kui palju koguseliselt puitu äriühingu laoplatsil oli. Kuivõrd OÜ Varleton oli täiesti toimiv äriühing, tema tegevus seisnes saunade ja saunatarvikute valmistamises, siis on loogiline, et saunatarvikute tootmiseks tuli puitu osta.
5.1.2.Esitatud tõendite põhjal pole selge, kas U.P pidi teadma või võis teada, et eelnimetatud kolme firma nimel tegutsevad muud isikud. AV kinnitas kohtus, et tema isikut tõendav dokument on ka varem sattunud kõrvaliste isikute kätte, kellest ta on valmis uskuma, et nad võivad seda dokumenti kasutada ebaseaduslike tegude toimepanemisel. Ta nimetas ka konkreetsete isikute nimed, keda ei ole kontrollitud. Seega ei ole välistatud, et reaalselt OÜ -le Varleton müüdud puit eksisteeris ja toimetati OÜ Varleton laoplatsile. Välistatud pole, et toimus ka just selline arvlemine, nagu kohtulikul uurimisel kõlama jäi (sularaha maksmine konkreetsete isikute (L, I, V) kätte.
5.1.3.Maakohus ei pidanud usutavaks U.P heausksust, kuid kohtu poolt selle kohta esitatud põhistused on apellandi hinnangul meelevaldsed. Asjaolu, et U.P oli kõigi kolme ettevõttega varem tehinguid teinud ja nende esindajatega kokku puutunud, ei välista mingilgi moel ettevõtetega hilisemal ajal tehingute tegemist, ka juhul, kui neid esindavad teised isikud. Piiranguks ei saa sellisel juhul olla ka teadmine, et OÜ-l Varleton on varasemalt esinenud ajutised maksehäired. Seejuures on kohus ebaõigesti väitnud, et kõigi kolme ettevõtte puhul on OÜ Varleton varem võlgu jäänud. Nimelt ei ole OÜ R esindaja GP tunnistajana ülekuulamisel esitanud andmeid selle kohta, nagu OÜ Varleton oleks jäänud võlgu OÜ-le R. P õhjusel, et varasemalt on olnud võlgnevus, on loogiline, et ettevõte nõuab kauba eest tasumist koheselt sularahas.
5.1.4.Maakohus leidis, et U.P on koos R.K-ga pannud toime KarS § 3892 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seejuures ei ole kohus arvestanud, et kui U.P olnuks tõepoolest kavatsus toime panna KarS § 3892 järgi kvalifitseeritav kuritegu, poleks tal olnud tarvis mingit kaasaitamist R.K poolt - tegemist on sisendkäibemaksuga, mille arvestus on tekkepõhine, s.o deklaratsiooni kantakse andmed esitatud arvete alusel, mitte kassa sissetulekuorderite alusel. Apellant leiab, et soov kasutada R.K abi väidetava maksukuriteo toimepanemisel välistub ka teadmisest, et R.K on U.P nelja lapse ema. Vaieldamatult ei sooviks U.P ka siis kui temal olnuks mingi kuritahtlik kavatsus, ohtu seada oma laste ema ja laste tulevikku. Maakohus on leidnud, et R.K tegevus tõendab U.P tegevust ja vastupidi. Apellandi hinnangul on tegemist loogikaveaga , s.o sellesama tõestamisega sellesama kaudu.
5.1.5.Subjektiivsest küljest nõuab KarS § 3892 ettenähtud kuriteokoosseis tahtlust kõigi objektiivse külje tunnustele vastavate asjaolude suhtes, kusjuures maksu-või kinnipidamiskohustuse vähendamise ja tagastusnõude suurendamise suhtes on nõutav kavatsetus (KarS § 16 lg 2). U.P suhtes on see tõendamata. Tõendeid subjektiivse külje
kohta U.P osas ei ole ja apellant leiab, et kohus on esitanud U.P tegevuse kavatsetuse kohta paljasõnalisi väiteid. Ka kohtuotsusest nähtub, et OÜ Varleton ei olnud selline äriühing, mille puhul oleks püütud oma tegevust suunata kuidagi sellele, et äriühingust raha kätte saada, riiki petta vms. Antud juhul on tõendatud hoopis see, et ei ole mingeid kavatsusi ega plaane olnud raha firmast välja viia.
5.2.U.P kaitsja on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses, s.o kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.
5.2.1.Maakohus võttis kohtuistungil vastu kõik prokuröri poolt taotletud tõendid, jättes seejuures arvestamata kaitsjate vastuväited ning märkides, et kohus võtab seisukoha kohtuotsuses. Selliselt toimides on apellandi hinnangul rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, kuivõrd selliselt on kaitsjad jäetud teadmatusse, millise tõendiga kohus reaalselt arvestab, millisega aga mitte. Kohus on üksnes korranud prokuröri seisukohti.
5.2.2.Maakohus võttis vastu mittetäielikult tõlgitud dokumente. Prokurör väitis, et soovib neid kasutada osaliselt. Tegemist on menetlusnormide rikkumisega. KrMS § 10 lg-s 3 on sätestatud, et kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.
5.2.3.Prokurör taotles 6. jaanuaril 2015. a istungil 89 arve vastuvõtmist, kusjuures prokurör soovis need üle anda kõik koos ja korraga. Kaitsjad vaidlesid tõendite sellisele esitamisele vastu, kuna tegemist oli erinevates menetlustes erineval alusel saadud dokumentidega. Kohus võttis kõik arved materjalide juurde. Apellant märgib, et selline praktika rikub kaitseõigust ja ei võimalda kaitsjatel saada selget ülevaadet sellest, millisel määra kohus kavatseb süüdistava poole dokumente reaalselt kasutada ning ei võimalda esitada oma seisukohti tõendite lubatavuse kohta.
5.2.4.Maakohus on otsuses muuhulgas tuginenud 23. novembri 2011. a ekspertiisiaktile KE-20/11.3-1. Apellant on seisukohal, et tegemist on lubamatu tõendiga. Ekspertiisimääruse kohaselt on eksperdile võrdlusmaterjalina antud U.P käekirja eksperimentaalproovid ja ekspertiisimaterjali võtmise protokoll ning „18.05.2011. a U.P elukoha läbiotsimise käigus leitud tema elukaaslasele R.K-le kuuluv ruuduline kaustik, millises R.K käekirjalised sissekanded“. Väited, et läbiotsimise käigus leitud kaustik kuulub R.K-le ja selles on R.K käekirjalised sissekanded, on meelevaldsed. Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et kaustikusse on R.K teinud omakäelisi sissekandeid. Seega sisaldub juba ekspertiisimääruses oluline viga – võrdlusmaterjalina esitatud kaustikus olev käekirjaline tekst on omistatud R.K-le. Sealt on viga edasi kandunud ekspertiisiakti. Asjaolu, et R.K-le oli läbiotsimisel tehtud ettepanek välja anda „vastavad dokumendid“, samuti R.K protokolli märkuste puudumine, ei kinnita, et kaustik kuulus temale või et selles olid tema käsikirjalised sissekanded. R.K ei andnud ise midagi üle, vaid läbiotsimist teostanud isikud võtsid asjad ise kaasa. Inimene võib hoida enda kodus teistele isikutele kuuluvaid esemeid.
Eeltoodust tulenevalt on igati alust kahelda võrdlusmaterjali ja seeläbi ekspertiisi tulemuste õigsuses.
5.2.5.Kõnealusest ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspertiisi teostanud ekspert HK Maksu- ja Tolliameti koosseisuline teenistuja, täpsemalt on tegemist Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna eksperdiga. Apellant viitab KrMS § 95 lg-le 2 ning leiab, et ei saa pidada õiguspäraseks olukorda, kus Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna menetluses olevas kriminaalasjas teostab käekirjaekspertiisi sama asutuse sama struktuuriüksuse koosseisuline ametnik. Sellises olukorras on ekspertiisi erapooletus ja sõltumatus mitte ainuüksi küsimärgi all, vaid vähetõenäoline. Kui sama osakonna töötaja teostab ekspertiisi, siis on ta ilmselt huvitatud, et kriminaalasi saaks võimalikult kiiresti avastatud. Loogiline olnuks, et ekspert poleks asunud ekspertiisi teostama ebakindla, et mitte öelda kahtlase nn võrdlusmaterjali alusel, vaid oleks pöördunud uurija vahendusel R.K poole võrdlusmaterjali saamiseks ettenähtud seaduslikus korras.
5.2.6.Ekspertiisimääruses ega ekspertiisiaktis ei ole andmeid selle kohta, kas ekspert oli kohtuekspert või riiklikult tunnustatud ekspert. Apellant juhib tähelepanu asjaolule, et juba alates 1. jaanuarist 2008. a on ainsaks riiklikuks ekspertiisiasutuseks KrMS § 95 lg 2 tähenduses Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2001. a määrus nr 359 „Riiklike ekspertiisiasutuste nimekiri“). Sellele tuginevalt on apellant seisukohal, et eksperdiks oli määratud isik väljaspool ekspertiisiasutust. KrMS § 95 lg 3 on sätestatud: „Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, selgitab menetleja, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse käesoleva seadustiku §-s 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Menetleja määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja.“ Eeltoodud põhjustel leiab apellant, et kohus on vaidlustatud otsuse tegemisel alusetult tuginenud lubamatule tõendile, s.o
23.novembri 2011. a ekspertiisiaktile nr KE-20/11.3-1. Kohtu etteheide, et kaitsja ei ole taotlenud kordusekspertiisi, ei ole korrektne. Kaitseaktis oli selline taotlus esitatud ja edasi otsustati koos kaitsealusega. Sellele vaatamata ei saa kohus tugineda seaduse mõttes olematule tõendile.
5.2.7.KrMS § 61 lg-d 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS § 312 p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Ringkonnakohtul on võimalus kontrollida, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Kohtuotsuses sisalduvate põhjenduste ebaselge, mitteammendav või vastuoluline esitamine moodustab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 7 või § 339 lg 2 mõttes.
5.3.Apellant on seisukohal, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus
tunnistas U.P süüdi KarS § 3892 lg 1 (kehtiva seaduse järgi KarS § 389 lg 1) järgi. Kaitsja
leiab, et kohtus kontrollitud tõendusmaterjal ei anna võimalust rääkida sellise süüteo koosseisu täidetusest. Tuleks vastata näiteks küsimusele, kas OÜ Varleton puhul olnuks üldse vajalik esitada nn valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil, sest kogu väidetavalt suurendatud tagastusnõude alusel arvestatav summa jäänuks nagunii riigile, OÜ Varleton aga polnud nagunii võimeline majandustegevusega jätkama. Seega puudub U.P eesmärk maksukuriteo toimepanemiseks ning välja toomata on ka põhjuslik seos.
5.4.Apellant leiab, et kohus ei ole U.P-le karistuse mõistmisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega. Maakohus ei ole U.P-le karistust mõistes võtnud arvesse, et tegemist on töövõimetu isikuga, kes on ühtlasi töötu, ning kelle ülalpidamisel on 5 alaealist last. Karistus ei ole vastavuses U.P-le etteheidetava süüteo ja kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludega. Nimetatud asjaoludega mittearvestamine ja neile viitamata jätmine näitab kohtu kallutatud suhtumist käesoleva kriminaalasja lahendamisse.
Apellant on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud kannatanu tsiviilhagi.
5.5.1.Maakohus võttis 16. mail 2014. a kohtumäärusega menetlusse Eesti Vabariigi tsiviilhagi kahju hüvitamise nõudes summas 208 285,67 eurot. 7. jaanuaril 2015. a istungil esitas Maksuja Tolliameti esindaja täiendava hagiavalduse, milles taotles hagi aluse ja eseme muutmist, s.o soovis tuvastada, et maksustamisperiood, mille eest soovitakse sisse nõuda täiendavat maksusummat ja intresse, ei alga mitte 2008. a märtsis, vaid 2008. a jaanuaris, samuti suurenesid hagi nõuded. Kaitsja märgib, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Apellandi hinnangul muutis kannatanu 7. jaanuaril 2015. a hagi eset ja alust, kuna nõuet täiendati jaanuar – veebruar 2008.a deklaratsioonidega väidetavalt tekitatud kahjusummade võrra. Seega oli hagi muutmine TsMS § 376 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võimalik ainult kostja või kohtu nõusolekul, kusjuures kohus sai nõustuda hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel. Selliseid mõjuvaid põhjuseid hageja nimetanud ei ole, mistõttu on kohus õigusvastaselt nõustunud hagi muutmisega.
5.5.2.Lisaks on kaitsjad esitanud tsiviilhagile aegumise vastuväite, mida kohus ei ole arvesse võtnud. Vähemalt jaanuar-veebruar 2008. a summade osas on nõue aegunud. TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui Maksu- ja Tolliamet sai Varleton OÜ maksunõudest teada selle tuvastamisel maksumenetluses
17.mail 2011.a, oli täiendava nõude esitamine jaanuariks 2015 aegunud.
5.5.3.Nagu eespool osundatud, tuleb tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Antud juhul hageja sellist vahet ei tee, hagi on konkretiseerimata. Apellant märgib, et kohus on hagi õigusliku alusena viidanud VÕS §-dele 1043 ja 1045, s.o deliktilise kahju hüvitamise sätetele.
Deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused on järgmised: 1) teisele isikule kahju tekitamine, 2) kahju tekitamise õigusvastasus, 3) kahju tekitaja süü. Tsiviilhagis ei ole nimetatud asjaolusid esitatud.
5.5.4.Apellant leiab, et kohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud deliktilise kahju hüvitamise nõude esimest eeldust – kahju tekkimine kannatanul. Esiteks ei ole kohus tuvastanud summat, mille ulatuses olnuks maksukohustus OÜ -lt Varleton sissenõutav maksukohustuse tekkimise ajal ega summat, mille ulatuses olnuks selline maksukohustus OÜ-lt Varleton sissenõutav ajal, mil maksuhalduril oli pärast maksunõudest teadasaamist mõistlikult tegutsedes võimalik äriühingut siduvalt kohustada oma maksuvõlga tasuma - nende summade vahe on kohtupraktika kohaselt käsitatav äriühingu juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumisega riigile tekitatud kahjuna.
5.5.5.Maakohus ei ole tuvastanud vajalikke asjaolusid selleks, et hinnata, kas OÜ Varleton oli U.P-le ajavahemikul jaanuar 2008 – juuli 2010 võimeline oma finantskohustusi täitma – kohus on arvesse võtnud kontodel ja kassas olnud vahendeid, seadmeid ja masinaid ning kinnistut, kuid üldse ei ole arvestatud OÜ Varleton kohustuste poolt, mis on elementaarseks eelduseks ettevõtte maksevõimelisuse hindamisel.
5.5.6.Maakohus on arvestanud OÜ-l Varleton olemas olnud varadena ka neid, mis on kantud raamatupidamisdokumentidesse nende tehingute alusel, mis on olnud käesoleva kriminaalasja uurimisobjektiks ning mille kohta kohus otsuses korduvalt on kinnitanud, et neid ei ole toimunud. Kannatanu esindaja kinnitas 7. jaanuari 2015. a kohtuistungil, et on kassajäägi hindamisel arvestanud ka neid tehinguid, mida käsitleb süüdistusakt ja maksuotsus. Kui kõnesolevaid tehinguid mitte arvestada, muudab see tulemusi oluliselt.
5.5.7.Maakohus ei ole hinnanud OÜ Varleton kinnistu reaalset väärtust. OÜ Varleton majandusaasta aruandes oli kinnistu ja sellel oleva ehitise väärtuseks seisuga
31.detsembri 2009. a 709 740 krooni, so 45 360, 65 eurot. 2015.a alguses oli kinnistu enampakkumises alghinnaga 20 700,- eurot.
5.5.8.Apellant leiab, et isegi kui käesoleval juhul oleks tuvastatud ja tõendatud Eesti Vabariigil kahju tekkimine, oleks järgnevalt tarvis tuvastada põhjuslik seos riigil tekkinud kahju ja maksukuriteos süüdimõistetute tegevuse vahel. Vaidlustatud otsuses ei ole põhjusliku seose küsimust käsitletud. Seega on kohus jätnud tuvastamata nii riigil tekkinud kahju kui ka põhjusliku seose kahju ning U.P ja R.K tegevuse vahel. Seega on kohus ebaõigesti otsustanud tsiviilhagi rahuldada.
6.Süüdistatava R.K kaitsja palub apellatsioonis tühistada maakohtu otsus R.K süüdimõistmises KarS § 3892 lg 1 - § 22 lg 1, 3 (KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 1, 3) ja KarS § 344 lg 1 järgi ning teha uus otsus, millega mõista R.K õigeks ja jätta tsiviilhagi rahuldamata.
6.1.Apellant märgib, et mõlemas süüdistuses toodud teo puhul on määravaks küsimus, kas R.K on võltsinud 26 kassaorderit ajavahemikus 14. oktoober 2009. a kuni 2. august 2010.
Ekspertiisiaktis nr KE-20/11.3-1 on märgitud võrdlusmaterjaliks oleva kaustiku kohta järgmist: . Muud võrdlusmaterjali ekspert kasutanud ei ole. Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et nimetatud kaustik kuulub R.K-le. R.K ise ei ole 18. mai 2011 läbiotsimise käigus välja andnud ühtegi tõendit. Läbiotsimisprotokollis on R.K vastuseks ettepanekule dokumendid välja anda, teatanud, et tema teada ei ole Hnizdo Krcmaroy OÜ (end Varleton) dokumente kodus ja need asuvad Riia mnt 13 kontoris. Ütluseid R.K andnud ei ole. Seega ei saa kaustikut ja seal kirja pandut omistada R.K-le.
6.2.Teiseks on kohatu etteheide, et isikul pole märkusi läbiotsimisprotokolli kohta. Kui tutvuda vastava protokolliga, siis jääb arusaamatuks, et milles pidanuks R.K märkused seisnema seoses nimetatud kaustikuga. Protokollis ei ole seda kaustikut kirjeldatud kui R.K kaustikut vaid kui ühte paljudest äravõetud esemetest. Nimetatud faktiga seoses polnud isikul põhjust esitada ühtegi vastuväidet, sest tõepoolest võeti läbiotsimisel sellised esemed ära. See aga ei tähenda veel seda, et kõik äravõetud esemed pidanuksid olema R.K omad ja tema poolt täidetud. Asjaolu, et vastav kaustik leiti U.P ja R.K elukohast, ei võimalda teha automaatselt järeldust, et tegemist on kindlasti R.K kaustikuga ja ta on omakäeliselt sellesse kaustikusse kandeid teinud. Selline järeldus on meelevaldne ja rikub KrMS § 7 lg 3 põhimõtet, mille järgi peab kõrvaldamata kahtluse süüdistatava süüdiolekus tema kasuks tõlgendama. Ühisest elukohast leitud kaustiku puhul, kust leitakse muuhulgas ka teisi äriühingute raamatupidamisedokumente jmt, ei saa eeldada, et ühe konkreetse kaustiku on täitnud just see üks isik. Käesoleval juhul on menetleja eeldanud, et tegemist on R.K-le kuuluva kaustikuga, mida isik on omakäeliselt täitnud. Ühtegi tõendit või ka asjaolu aga ei esine, mis võimaldaks tõsikindlalt teha järelduse, et tegemist oli R.K kaustikuga, mida ta oleks ise täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu otsus veenvalt põhjendatud, sest maakohtu viidatud tõendist ei saa teha järeldust, et ekspert oleks kasutanud võrdlusmaterjalina R.K käekirja.
6.3.R.K kaitsja leiab, et kassaorderid ja neile kantud andmed ei saanud kaasa aidata valeandmete esitamisele käibedeklaratsioonides.
6.3.1.Maakohus ei ole tähelepanu pööratud kaitsja väidetele, et kassaorderite olemasolu või puudumine ei mõjuta käibemaksuarvestust. Seda põhjusel, et käibemaksuarvestus on tekkepõhine ning maksu deklareerimine ei sõltu ei sellest, kas on toimunud laekumine või makse. Kassaorderid aga kinnitavad just seda asjaolu, s.t kas on toimunud sularahas laekumine või makse. Orderitel ei kajastu seejuures käibemaks. Tervikuna ei näe seadus ette seda, millistele nõuetele peaks kassaorder(id) vastama (erinevalt arvetest, mis peavad vastama KMS § 37 nõuetele). Seega puudub vajadus, et käibedeklaratsiooni esitamisel peaks üldse tähelepanu pöörama sellele, kas arved on tasutud või mitte (seda kinnitasid oma ütlustest kohtus ka äriühingu raamatupidamist teinud ja vahetult käibedeklaratsiooni esitanud raamatupidajad KP ja SO).
6.3.2.Seoses KMS § 31 lg-ga 1, mis reguleerib sisendkäibemaksu mahaarvamist, on Rahandusministeerium selgitanud järgmist: . Ka see kinnitab veelkord seda, et sisendkäibemaksu mahaarvamise formaalseks eelduseks ei ole tasumist tõendava dokumendi (maksekorralduse või kassaorderi) olemasolu, piisav on vastava nõuetekohase arve (KMS § 37) olemasolu, millelt kantakse andmed lõpuks käibedeklaratsioonile.
6.3.3.Seejuures on valeandmete esitamiseks ainult deklaratsioonil andmete esitamine. Sellise järelduse võib teha Riigikohtu praktikast, mille kohaselt KarS § 3892 objektiivsesse koosseisu kuuluv tegu just valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamises ja ühtlasi ka piirdub sellega. Arvestades asjaoluga, et kassaorderid ei mõjuta käibedeklaratsioonil andmete esitamist, sest käibedeklaratsiooni koostamisel summeeritakse arvetel kajastatud käibemaksusummad (nii arvestatud käibemaksu kui ka sisendkäibemaksu arvestamisel), siis ei ole kohus veenvalt ja arusaadavalt põhjendanud, kuidas kassaorderid aitavad kaasa käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele.
6.3.4.Kohus on seejuures kassaorderitele andnud tähenduse, et kuigi R.K on väidetavalt allkirjastanud ainult osad orderid, siis sellest hoolimata on ta kaasa aidanud kõikide süüdistuses käsitletud maksustamisperioodide osas. Seejuures on kaasaaitamine omanud tagasiulatuvat mõju. Seda põhjusel, et süüdistusakt käsitleb maksustamisperioode alates jaanuarist 2008. a. Esimene kassaorder, mille osas süüdistus R.K-le teeb etteheite, kannab kuupäeva 14. oktoober 2009. a. Ehk et aasta ja kümme kuud hiljem on isegi süüdistuse järgi R.K puutumus süüdistuse sündmustega. Jääb mõistetamatuks, kuidas enne oktoobrit 2009. a sai isik tugevdada U.P tahet valeandmete esitamisel. Sisuliselt tähendab see seda, et isik tugevdab kellegi tahet ja aitab kaasa süüteo toimepanemisele enne, kui ta ise on üldse teinud mingigi toimingu või teo.
6.4.Apellant leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi. Kohtuotsuses pole arusaadavalt põhjendatud, milles seisneb KarS § 344 puhul kohustustest vabanemine ja õiguste omandamine. Süüdistuse tekstist võib aru saada, et õiguste omandamine ja kohustustest vabanemine on toimunud samaaegselt. Antud juhul ei ole R.K ise omandanud ühtegi õigust või vabanenud ühestki kohustusest. Tegemist sai olla teise isiku (äriühingu) maksukohustusega. Seega, kui kohustusest vabanemise all on silmas peetud maksude mittetasumist (õigemini valeandmete deklareerimist ja selle alusel tagastusnõude tasaarveldamist teiste maksudega), siis on see tegevus hõlmatud KarS §-ga 3891. Sama kehtib ka selle kohta, kui õiguseks on „tasaarvelduse tekitamine“.
6.5.Apellant leiab, et tsiviilhagi on rahuldatud põhjendamatult, sest Varleton OÜ ei omanud maksude tasumiseks vahendeid süüdistusaktis toodud perioodil, samuti on kohus vääralt laiendanud R.K vastutust.
6.5.1.Maakohus on tuginenud muuhulgas 2009. a majandusaasta aruandele ja viidanud sellele, et seisuga 31. detsember 2008 kajastas aruanne masinaid ja seadmeid jääkmaksumuses
2 012 818 krooni ja seisuga 31. detsember 2009 jääkmaksumuses 1 585 139 krooni. Lisaks on kohus viidanud sellele, et Varleton OÜ omas tootmismaad Riia mnt 13a, Võiste alevik, Tahkranna vald, Pärnumaal, kinnistu pindala 11306 m2. Kaitsja leiab, et kohus ei ole uurinud kõiki tõendeid ning otsust ei ole piisavalt põhjendatud (KrMS § 3051 lg 1). Kohus on pööranud tähelepanu ainult ühele bilansireale, kuid samas aruandes nähtuvad bilansist ka kohustused, nii lühiajalised kui pikaajalised kohustused kokku summas 3 159 936 krooni. Äriühingu varalise seisundi hindamine peab toimuma terviklikult ja ei saa hinnata ühte või teist bilansirida üksikult. Maksejõuetul ja pankrotistunud äriühingul olla vara, kuid ainuüksi sellest ei saa teha järeldust äriühingu maksevõime kohta. Hnizdo Krcmaroy OÜ (end Varleton) bilansist nähtub, et vabu vahendeid, mida oleks saanud tasuda maksude maksmiseks, ühingul ilmselgelt ei olnud (vabad ja likviidsed vahendid puuduvad, jooksvalt tasuti makse tasaarvestusega, mis tekkis süüdistus toodud tehingute pinnalt). Sama aruande järgi oligi 2009. a Hnizdo Krcmaroy OÜ-le (end Varleton) kahjumlik. Aruandeaasta kahjum oli 1 959 558 krooni.
6.5.2.Mis puudutab tootmismaad, siis on nimetatud maa olnud bilansis selgelt ülehinnatud. See on selgunud tsiviilkohtumenetluses (tsiviilasi nr 2-11-31115), mille käigus nimetatud kinnistu on tsiviilhageja hagiavalduse alusel tagasi võidetud. Kui viidatud Hnizdo Krcmaroy OÜ (end Varleton) 2009. a majandusaasta aruandes (majandusaasta aruande Lisa 8 „Materiaalne põhivara“) on maa ja sellel asuva ehitiste (s.o kinnisasja) väärtuseks olnud
31.detsembri 2009. a seisuga 709 740 krooni (s.o 45360,65 eurot), siis kohtumenetluses on hinnatud kinnistu vääruseks 20 000 eurot. Teiseks ei saa tootmisvahendiks oleva vara pidada selliseks, mis võimaldaks makse maksta (tootmisvahendist loomine lõpetaks igasuguse tegevuse ja lisaks ei pruugi see olla likviidne vara). Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-11-31115 Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi OÜ Hnizdo Krcmaroy (endine OÜ Varleton) ja R.K vastu rahuldatud ja OÜ Hnizdo Krcmaroy ja R.K vahel 5. aprillil 2011. a sõlmitud kinnistu ostu-müügileping kehtetuks tunnistatud. Kohtumenetluses määratud ekspert hindas kinnistuv väärtuseks 20 000 eurot. Kinnistu hind mõjutab ka ettevõtte maksevõimet.
6.5.3.Asjaolu, et äriühing tegutseb, ei tähenda seda, et äriühingul oleks vahendid maksude tasumiseks. Ebamääraseks jääb seejuures väide, et äriühingu pangakontodele ja kassasse laekus piisavalt raha. Asja materjalide juurest olevatelt pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et äriühingul oleks olnud vahendeid, et jooksvalt makse tasuda. Kohus on seejuures tähelepanuta jätnud, et tsiviilhageja on hagiavalduses lähtunud kassast, mille puhul on aga arvestatud neid samu tehingud, mida käsitleb süüdistus näilikena. Ehk et ühest küljest väidab maksuhaldur, et tehingud ei ole toimunud ning toime on pandud õigusvastane tegu, kuid samu mittetoimunud tehingutest laekunud summasid on arvestatud kui äriühingu vahendeid, millest oleks saanud makse maksta. Sisuliselt on selle käsitlusega nõustunud ka maakohus. Kui elimineerida süüdistuse tehingud, siis äriühingul ei olnud kassas (ega ka pangas) vabu vahendeid sellises ulatuses, et maksta jooksvalt makse. Kaitsja on seisukohal, et kui käsitleda mingit tehingut näilikuna, siis tuleb see raamatupidamisest elimineerida ning seda ei saa arvesse võtta äriühingu varalise seisundi hindamisel.
6.5.4.Maakohus on laiendanud R.K vastutust kõikidele tehingutele, kuigi süüdistusakti järgi heidetakse isikule ette 26 kassaorderi võltsimist. Süüdistuse järgi seisneb R.K panus selles, et ta on täitnud osad kassaorderid (26 kassaorderit ajavahemikus 14. oktoober 2009. a kuni 2. august 2010 ning summas 4 152 900 krooni ehk käibemaks sellelt 692 150 krooni). Kokku nimetab süüdistus 108 kassaorderit (ja laekumata maksusumma 2 479 183 krooni). Kohtu viide VÕS § 1045 lg-le 4 ei saa olla aluseks, et isik peaks ka kaasaaitajana vastutama varaliselt kõige eest. Tekib ebaloogiline olukord, kus isegi kui tuvastataks üks süüdistatava poolt võltsitud order, vastutaks isik mitme aasta jooksul toimunud valeandmete esitamise ja sellega tekitatud kahju tekitamise eest. Sellist järeldust ei võimalda teha ka kohtu argument, et kaasaaitaja ei peagi teadma põhiteost kõike aspekte ja nö osalema kogu põhiteo kõikides nüanssides, vastupidisel juhul ei oleks ta enam täideviija staatuses. Antud juhul algas põhiteo toimepanemine oluliselt varem (süüdistusakt käsitleb maksustamisperioode alates jaanuar 2008. a) kui süüdistuses käsitletud R.K puudutavad kassaorderid. Jääb mõistetamatuks, kuidas sel ajal saanuks isik tugevdada U.P tahet valeandmete esitamisel ja milles seisneb tema süü. Sisuliselt tähendab see seda, et isik tugevdab kellegi tahet ja aitab kaasa süüteo toimepanemisele enne, kui ta ise on üldse teinud mingigi toimingu või teo.
7.Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2015. a määrati apellatsioonid läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning apellatsioonimenetluse pooltel oli õigus esitada kohtule kirjalikke seisukohtu kuni 25. maini 2015. Vastused apellatsioonidele edastas vanemprokurör Elle Keeman ja kannatanu Eesti Vabariigi esindaja Maksu- ja Tolliameti jurist EK.
Prokurör palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
7.1.1.Prokurör on seisukohal, et kohus on otsuses viidanud ruudulise kaustiku käsikirjalistele sissekannetele, kohtul on olnud võimalik kaustiku sisuga tutvuda, kuna see on kohtule esitatud ja asub kriminaaltoimiku juures. Kohtul oli võimalik hinnata selle kuuluvust R.K-le. Kuna kohus on lugenud võrdlusmaterjali õigeks, ei ole põhjust kahelda ka eksperdiarvamuses.
7.1.2.Maksu- ja Tolliameti 6. veebruari 2004. a käskkirjast nr 496-K tulenevalt on alates
1.veebruarist 2004. a HK MTA uurimisosakonna koordinatsiooni- ja analüüsitalituse ekspert. Kriminaalmenetlust toimetas MTA uurimisosakonna Lääne talitus, kuhu HK asus tööle alates
1.jaanuarist 2012. a. Ekspertarvamus on antud 23. novembril 2011. Seega ei olnud tegemist samas struktuuriüksuses töötava ametnikuga, vaid eksperdiga, kes tegutses vastavalt oma ametijuhendile ning kes oli teadlik vastutusest vale arvamuse andmise eest KarS § 321 järgi.
7.1.3.Vaidlusaluse ekspertiisiakti võttis kohus vastu 6. jaanuaril 2015. a istungil. Kaitsjad sellele vastu ei vaielnud. Kaitsja Paul Järve vastuväiteid ei esitanud, sh kohtuvaidluse ajal. Prokurörile on üllatuslikud kaitsja väited HK osas. Lükkamaks aga ümber kaitsja väited, taotleb prokurör ringkonnakohtult vastavalt KrMS §-ile 335 lg 1 ja § 297 täiendavalt koguda kriminaaltoimikusse Maksu- ja Tolliameti 6. veebruari 2004. a käskkiri nr 496-K, ametniku teenistusleht ja HK ametijuhend. Nimetatud dokumendid kinnitavad, et tegemist ei ole sama struktuurüksuse koosseisulise ametnikuga.
7.1.4.Tegemist on raamatupidamise algdokumendiga, mis peab kajastama osapooli, sh tehingut kinnitava isiku allkirja ning selle vormistab isik, kes raha liikumist registreerib ja teostab. Seega oli kassaorderite koostamise eesmärgiks nn kinnitada tegelikkusele mittevastavate arvete ning seeläbi ka deklareeritud sisendkäibemaksu õigust. Seega, kuigi kassaorderid ei ole vahetult põhjuslikus seoses põhikoosseisu objektiivse küljega, on R.K poolt võltsitud kassaorderite kasutamine raamatupidamises soodustanud U.P poolt maksupettuse toimepanemist. R.K teod on käsitletavad nii vaimse kui ka ainelise kaasabi osutamisena.
7.1.5.KarS § 344 puhul ei ole oluline, kas mõni õigus ka tegelikult omandati võ mõnest kohustusest vabaneti. Kassaorderi puhul on tegemist raamatupidamise algdokumendiga. Dokumendi olemasolu annab õiguse kajastada ettevõtte raamatupidamises tekkinud kulutusi, kinnitades tehingu eest tasumist ja õigustades raha liikumist kassast, kuid samas täidetakse ka raamatupidamise seadusest tulenevaid erinevaid kohustusi (majandustehingu dokumenteerimine, säilitamise kohustusest kinnipidamine jne).
7.1.6.Dokumentide avaldamine kohtuistungil toimus kooskõlas Riigikohtu juhistega lahendis nr 3-1-1-90-11. Apellandid ei ole näidanud, kuidas väidetavad kriminaalmenetlusõiguse rikkumised on kaasa toonud ebaseadusliku kohtuotsuse. Maakohus on kaitsjate argumendid kummutanud.
7.2.Kannatanu Eesti Vabariigi esindaja Maksu- ja Tolliameti jurist palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
7.2.1.Tsiviilhagi ei pea täies mahus sisaldama neid hagi aluseksolevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega, kui on tagatud süüdistatava teavitus sellest, et mingite süüdistuses nimetatud asjaolude alusel ei otsustata mitte üksnes tema süüküsimuse, vaid ka tsiviilõiguslike kohustuste üle. K annatanu leiab, et kohtule esitatud tsiviilhagi põhjal oli süüdistatavatel olemas teave, et kohtumenetluses tulevad otsustamisele ka tsiviilõiguslikud kohustused. Samuti olid süüdistusakti põhjal süüdistatavad teadlikud, et ajavahemikul jaanuar 2008 kuni juuli 2010 Varleton OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega on Eesti Vabariigile tekitatud kahju summas 2 479 183 krooni.
7.2.2.Kannatanu ei nõustu aegumise vastuväitega. Kannatanu esitas esmase tsiviilhagi kohtueelses menetluses 22. märtsil 2012. Kriminaalmenetluse käigus selgus, et valeandmete esitamine on toimunud ka varasemates deklaratsioonides (alates jaanuarist 2008). Kannatanu esitas täiendava tsiviilhagi 6. märtsil 2013, kuid ekslikult edastati kohtule vale tsiviilhagi.
7.2.3.Kannatanu ei pea tõendama, et maksukohustuse tekkimise ajal puudusid äriühingul varalised kohustused teiste võlausaldajate ees. Süüdistatavad ei ole käesolevas kriminaalasjas esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid, et Varleton OÜ-l oleksid olnud täitmata kohustusi teiste võlausaldajate ees. Kannatanu on kohtuistungil selgitanud, et kuigi Varleton OÜ 2009 majandusaasta aruandest nähtuvalt lõpetas Varleton OÜ majandusaasta kahjumiga, siis on varasemad aastad lõppenud kasumiga ning ettevõtte omakapital oli 2009 jätkuvalt positiivne.
Ettevõttes toimus pidev majandustegevus ning äriühingu käibedeklaratsioonidest nähtus, et ka näilike majandustehinguid arvesse võtmata oli ettevõtte käive 2008.a üle 12 miljoni krooni, 2009.a üle 6 miljoni krooni ja 2010.a üle 4,6 miljoni krooni. Ettevõtte varade hindamisel on lähtutud majandusaasta aruandest, milles olevad andmed on esitatud ettevõtte enda esindaja poolt. Aastaid hiljem täitemenetluses enampakkumisel müüdava kinnisvara väärtus ei ole sama, mis olnuks selle hind ettevõtte normaalse toimise korral. Äriühingu jätkusuutlikust iseloomustab ka asjaolu, et peale maksupettuse ilmsikstulekut jätkasid süüdistatavad sama majandustegevusega ning äriühingu varad anti üle R.K-le . Kannatanu on seisukohal, et R.K vastutab kogu kahju eest U.P-ga solidaarselt.
8.Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2015. a määrusega edastati vastused apellatsioonimenetluse pooltele. Täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks määrati 1. juuni 2015. Selleks kuupäevaks saatis ringkonnakohtule oma seisukoha R.K kaitsja, kes märgib alljärgnevat. Kaitsja leiab, et prokuröri taotletud täiendavad tõendid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde võtmata, sest ekspertiisiakti lubamatusest põhjusel, et ekspert oli uurmisasutuse töötaja, oli juttu juba kohtulikus vaidluses maakohtus. Seega võinuks prokurör seda probleemi nähes taotleda menetluse uuendamist. Kaitsja märgib veel, et maakohus ei ole analüüsinud sisuliselt U.P ja R.K elukoha läbiotsimisel äravõetud kaustiku seost R.K-ga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha prokuröri taotluse osas, uurida täiendavaid tõendeid (I), käsitledes seejärel ringkonnakohus apellatsioonides esitatud väiteid kriminaalmenetlusõiguse rikkumise kohta (II). Kolmandaks kontrollib ringkonnakohus U.P süüditunnistamise ja karistamise põhjendatust (III). Neljandaks käsitleb ringkonnakohus R.K süüküsimusega seonduvat (IV). Seejärel analüüsib ringkonnakohus tsiviilhagiga seonduvaid probleeme (V), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (V I) ja lahendab viimasena ka menetluskuludega seonduva (VII).
I
10.Prokurör esitas apellatsioonivastuses taotluse täiendavalt koguda kriminaaltoimikusse Maksu- ja Tolliameti 6. veebruari 2004. a käskkiri nr 496-K, ametniku teenistusleht ja HK ametijuhend, mis tõendavad, et HK ei olnud sama struktuuriüksuse töötaja, mis viis läbi arutatava kriminaalasja kohtueelset uurimist ega olnud seetõttu kohtueelsest uurijast menetluslikus sõltuvuses. R.K kaitsja vaidles sellele taotlusele vastu, leides, et see on esitatud hilinenult, sest kahtlused seoses HK erapooletusega tõstatati juba kohtuvaidluste ajal maakohtus, ent hoolimata sellekohasest võimalusest ei taotlenud prokurör siis kohtuliku uurimise uuendamist ja täiendavate tõendite kogumist.
11.Kolleegium leiab, et prokuröri taotlus tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 335 lg 1 ja § 297 lg 2 koosmõjul on tõepoolest ka apellatsioonimenetluses võimalik koguda täiendavaid tõendeid, kuid seda üksnes tingimusel, et menetlusosaline, kes tõendite kogumist taotleb, põhjendab selle vajadust ja ka seda, miks ei ole ta tõendite kogumist taotlenud varem (vt ka RKKKo asjas nr 3-1-1-25-10, p 6.1.). Arutataval juhul ei ole aga prokurör esitanud tõsiselt võetavat põhjendust, miks ei olnud tal võimalik juba maakohtus esitada eksperdi HK erapooletust kinnitavaid tõendeid. Prokuröri väide, et vajadus selliste tõendite esitamiseks tuli tema jaoks üllatuslikuna alles apellatsioonidest, on alusetu. Kohtuvaidluse maakohtus on R.K kaitsja sõnaselgelt väljendanud, et ekspertiisiakt on tõendina lubamatu põhjusel, et ekspert on uurimisasutuse enda töötaja (vt kaitsekõne teeside p 2.3, tl 59, kd VI). Veelgi enam, juba U.P kaitsja esitatud kaitseaktis (tl 61, kd I) on leitud, et MTA töötaja tehtud käekirjaekspertiis on tõendina lubamatu. Sellises olukorras on ainetu prokuröri väide, nagu saanuks ta alles apellatsioonist üllatuslikult teada kaitsjate kriitikast ekspertiisi teinud isiku erapooletuse kohta.
II
12.U.P kaitsja on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses, s.o kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Kaitsja märgib, et maakohus võttis kohtuistungil vastu kõik prokuröri poolt taotletud tõendid, sh 89 arvet korraga, jättes seejuures arvestamata kaitsjate vastuväited ning märkides, et kohus võtab seisukoha kohtuotsuses. Kaitsja on seisukohal, et selliselt on kaitsjad jäetud teadmatusse, millise tõendiga kohus reaalselt arvestab. Kriminaalkolleegium sedastab, et KrMS § 296 alusel kriminaaltoimiku dokumendi kohtus avaldamiseks ei ole üldjuhul vaja seda tervikuna sõna-sõnalt ette lugeda. KrMS § 224 lg 1 kohaselt esitab prokuratuur kaitsjale juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kriminaaltoimiku koopia, mida kaitsja tutvustab KrMS §-s 2241 sätestatud juhtudel ja korras ka kahtlustatavale või süüdistatavale. Sellise regulatsiooni mõte saab olla vaid see, et kohtumenetluse pooled ei tutvu kriminaaltoimikus olevate tõenditega esmakordselt alles kohtuistungil, vaid juba kohtuistungiks ette valmistudes. See tähendab muu hulgas seda, et tagamaks kohtumenetluse poolele tõhusat võimalust mingile kriminaaltoimikus olevale tõendile vastuväiteid esitada, ei ole üldjuhul vaja selle tõendi sisu kohtuistungil täies mahus ette kanda (RKKKo nr 3-1-1-90-11, p 21.1). Kõnealused arved olid kaitsjatel juba enne istungit olemas ja neil oli võimalus nendega tutvuda. Samuti, nagu märgiti ka kohtuistungil, esitati kohtule süüdistusaktis loetletud arved. 6. jaanuari 2015. a istungi protokollist nähtub, et prokurör on vastuseks kaitsjate väitele viidanud ka konkreetsele toimikule ja lehekülje numbrile, kust nähtub kõnealuste arvete loetelu. Asjaolu, et prokurör soovis üle anda arved kohtule korraga, ei saa lugeda takistuseks kaitsjatele oma vastuväidete esitamiseks.
13.Apellant märgib, et maakohus võttis vastu mittetäielikult tõlgitud dokumente, kuna prokurör soovis neid kasutada vaid osaliselt ja tegemist on menetlusnormi rikkumisega. KrMS § 10 lg 3 kohaselt kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Ringkonnakohus märgib, et
maakohus on tõepoolest võtnud kriminaalasja materjalide juurde Soome vastuse õigusabitaotlusele, mis on tõlgitud eesti keelde osaliselt, s.o tõlkimata on jäetud vastuse vorm ning tõlgitud on sisulised vastused. Kuna aga käesoleval juhul on maakohus tuginenud tõendile vaid osas, milles see on eesti keelde tõlgitud ning dokumendi osaline tõlkimine ei takista selle eestikeelsest osast arusaamist, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis oleks toonud kaasa ebaseadusliku kohtulahendi.
14.Apellandid on seisukohal, et ekspertiisiakti nr KE-20/11.3-1 puhul on tegemist lubamatu tõendiga, kuna selle on koostanud Maksu- ja Tolliameti koosseisuline teenistuja.
14.1.Ekspertiisimääruse koostamise ajal (1. novembril 2011) kehtinud KrMS redaktsiooni § 95 lg 2 sätestas, et eksperti määrates eelistab menetleja kohtueksperti ja riiklikult tunnustatud eksperti, kuid eksperdiks võib määrata ka muu asjakohaste teadmistega isiku. Apellandi hinnangul ei saa pidada õiguspäraseks olukorda, kus Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna menetluses olevas kriminaalasjas teeb käekirjaekspertiisi sama asutuse sama struktuuriüksuse koosseisuline ametnik. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli HK MTA uurimisosakonna koordinatsiooni- ja analüüsitalituse ekspert /V kd tl 70/. Toimikumaterjalidest nähtuvalt viidi kohtueelset uurimist läbi MTA uurimisosakonna Lääne talituse poolt. Apellandid on seisukohal, et sellises olukorras on eksperdi erapooletus vähetõenäoline. Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.
14.2.Apellatsioonides ei ole esitatud etteheiteid eksperdi eriteadmistele või pädevusele vastava ekspertiisi läbiviimisel. Vastavalt KrMS § 95 lg 3 kolmandale lausele hoiatakse eksperti kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on eksperti hoiatatud /V kd tl 69/. Seega peab ekspert oma töös olema sõltumatu. Eksperdi taandumise alused on sätestatud KrMS §-s 96, mille lg 1 p 2 kohaselt on ekspert kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma, kui ta on ametialluvuses või muus sõltuvuses menetlusosalisest või uurimisasutuse ametnikust, kelle menetluses on kriminaalasi. Rahandusministri 25. juuli 2011. a määruse nr 42 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ning teenistujate koosseis“ esimeses lisas kinnitati MTA struktuur. Selle kohaselt on MTA struktuuris muude osakondade (nt personaliosakonna, tulude osakonna) kõrval uurimisosakond, mis jaguneb Ida talituseks, koordinatsiooni ja analüüsi talituseks, Lõuna talituseks, Lääne talituseks, Põhja I talituseks, Põhja II talituseks, rahvusvahelise kriminaalkoostöö talituseks ja teenistustalituseks. Uurimisosakonnal on osakonna juhataja, kuid iga talitust juhib oma talituse juhataja. Seega ei esinenud KrMS § 96 lg 1 p-s 2 sätestatud eksperdi taandumise alust, kuna koordinatsiooni- ja analüüsitalituses töötav ekspert ei ole olnud ametialluvuses ega muus sõltuvuses Lääne talituses töötavate ametnikega.
14.3.Samas möönab ringkonnakohus, et ekspertiisiaktist ei nähtu eksperdile KrMS §-s 98 sätestatud eksperdi õiguste ja kohustuste tutvustamist. Sellegipoolest ei too kriminaalkolleegiumi hinnangul nimetatud minetus kaasa tõendi lubamatust. Riigikohtu praktika kohaselt on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (RKKKo nr 3-1-1-52-09, p 11.1). Puudub vähimgi alus arvata, et kui
MTA uurimisosakonna koordinatsiooni- ja analüüsitalituse eksperdile oleks õigusi ja kohustusi tuvastataval kujul tutvustatud, poleks sellist tõendit saadud. Ringkonnakohus märgib, et eksperdile taasesitataval kujul eksperdi õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmine ei ole kaasa toonud süüdistatava kaitseõiguse rikkumist ega muutnud ekspertiisiaktis esitatud eksperdiarvamust kohtukõlbmatuks tõendiks, sest eksperdi arvamuse kujunemine on jälgitav, ekspertiisiakt vastab KrMS § 107 sätestatud nõuetele ning ekspertiisiakti sisu on arusaadav. Ringkonnakohus lisab, et just KrMS § 107 kätkeb endas nõudeid, millede rikkumine võib kaasa tuua ekspertiisiakti kohtukõlbmatuks tõendiks muutumise. Väärib märkimist, et ka KrMS § 107 lg-st 2 nähtuvalt on oluline eksperdi hoiatamine kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest, mis käesoleval juhul on täidetud. Seda, kas on leidnud tõendamist, et ekspertiisiks on võrdlusmaterjalina kasutatud kaustikusse on sissekandeid teinud R.K, käsitleb ringkonnakohus alljärgnevalt punktides 16-16.1.
III
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et U.P poolt süüdistuse sisuks olevate tegude toimepanemine on tõendamist leidnud.
15.1.U.P kaitsja kaitseversiooni ning ka apellatsioonis väidetu kohaselt ei ole tõendamist leidnud, et maksuhaldurile esitatud andmete aluseks olevaid tehinguid tegelikult toimunud ei ole ning on võimalik, et U.P peteti kolmandate isikute poolt. Kriminaalkolleegium sellega ei nõustu. Kohtule esitati prokuröri poolt kolme isiku dokumendi koopiad (AV, TS, IS), mis kaitseversiooni kohaselt on kolmandate isikute poolt OÜ-ga Varleton tehingute tegemisel OÜ Varleton esindajale esitatud. Tunnistaja AV selgitas, et ta pole kunagi OÜ R nimel tehinguid teinud. OÜ Varletoni ta enda või tehingutega ei seostanud. U.P tunnistaja ei tunne, temalt sularaha saanud ei ole. Puidumaterjali tunnistaja vedanud ei ole. Tunnistaja märkis, et kassaorderitel, mis väidetavalt tõendavad tema poolt OÜ-lt Varleton sularaha saamist, ei ole tema allkiri. Tunnistaja IS selgitas, et ei tea midagi OÜ-st V ega ka OÜst Varleton. Ütluste kohaselt nägi ta U.P esimest korda ja raha ta temalt saanud ei ole. Kassaorderitel ei ole tema allkirjad.
15.2.Tehingud on väidetavalt toimunud selliselt, et OÜ Varleton on müünud saematerjali OÜ-le H, OÜ-le R ja OÜ-le V ajavahemikul 2008-2010. a. Nimetatud osaühingute seaduslikud esindajad aga andsid ütluseid, et nad olid teadlikud oma ettevõttes toimunud tehingutest ning selliseid tehinguid OÜ-ga Varleton toimunud ei ole. Kõik tunnistajad kinnitasid, et arveldus toimus ülekannetega ja sularahas arveldamist ei olnud. Tunnistajate ütlustest selgus, et kõigil kolmel ettevõttel oli OÜ-ga Varleton tehinguid enne nimetatud ajaperioodi. OÜ V ja OÜ R esindajad selgitasid, et ärisuhted jäid katki, kuna OÜ Varleton ei tasunud kõiki arveid ning jäi võlgu. OÜ R esindaja sõnul lõpetas ettevõtte tegevuse 2006-2007. a. OÜ V esindaja märkis, et kui tehingud toimusid OÜ-ga Varleton, olid need summas 20 000 – 30 000 krooni. OÜ H juhatuse liige selgitas, et nemad tegid OÜ-ga Varleton ühe tehingu summas 30 000 – 40 000 krooni. Kõik tunnistajad kinnitasid, et arvetel märgitud tehinguid ei saanud toimuda, kuna summad on liiga suured. Kriminaalkolleegium märgib siinkohal, et arvete kohaselt tegi OÜ
Varleton korduvalt, sisuliselt igakuiselt tehinguid OÜ-ga H summades kuni 182 400 krooni, OÜ-ga V summades kuni 197 768 krooni, OÜ-ga R kuni 193 800 krooni.
15.3.Kriminaalkolleegium leiab, et kohtule on esitatud piisavalt tõendeid järeldamaks, et nimetatud tehinguid tegelikult toimunud ei ole. OÜ-l Varleton oli küll nimetatud osaühingutega ärisuhteid enne süüdistuses nimetatud perioodi, kuid ärisuhted lõppesid võlgnevuste tõttu. Ainus tunnistaja, kes võlgnevusele ei viita, on OÜ R esindaja GP, kes samas märgib, et tema ettevõte lõpetas tegevuse 2006-2007. a. Seega ei saanud OÜ Varleton OÜ-ga R aastatel 20082010 tehinguid teha. Kuigi kõik arved on vormistatud sularahaarvetena, kinnitavad tunnistajad, et sularahas arveldamist toimuda ei saanud. Veelgi enam, tunnistajad kinnitavad, et arvetelt nähtuvate suurte summadega tehingute tegemist nende osaühingutega toimuda ei saanud. Arvetel kajastuvad summad ületavad mitmetes kordades summasid, millega osaühingud on eelnevalt OÜ-ga Varleton tehinguid teinud. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuses alust kahelda ei ole. Ringkonnakohus pöörab ka tähelepanu, et ekspertiisiakti nr KE-20/11.3-1 kohaselt olid ekspertiisiks esitatud OÜ Varleton kassa väljamineku orderite koopiatel käsikirjalised tekstid ja allkirjad tõenäoliselt kirjutatud kahe erineva isiku poolt, kellest ühena tuvastati R.K /V kd tl 74/. Seega on tuvastatud, et vähemalt suur osa kassaorderitest, mis peaksid kinnitama sularaha üleandmist OÜ Varletoni poolt, on võltsitud. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et on tõendamist leidnud, et tehinguid OÜ Varleton ja OÜ-de V, H ja R vahel toimunud ei ole.
15.4.Apellatsioonis leiab U.P kaitsja, et kui raamatupidamisdokumentidel näidatud tehingu osapool on väitnud, et ei ole tehingus osalenud, et tähenda see seda, et tehingu objektiks märgitud kaupa ei ole olemas olnud ning see pole liikunud. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud arvestamata kaitsja poolt osundatu, et ei ole välistatud OÜ Varleton ärakasutamist kolmandate isikute poolt maksukuriteo toimepanemiseks. Kaitsja märgib, et AV kinnitas kohtus, et tema isikut tõendav dokument on ka varem sattunud kõrvaliste isikute kätte. Välistatud pole, et toimus ka just selline arvlemine, nagu kohtulikul uurimisel kõlama jäi (sularaha maksmine konkreetsete isikute (L, I, V) kätte.
15.5.Kriminaalkolleegium on seisukohal, et apellatsioonis esitatud väited ei kummuta maakohtu põhistusi ning kohtule esitatud tõendeid kogumis.
15.5.1.Apellatsioonist nähtub kaitseversioon, mille kohaselt on U.P teinud tehinguid isikutega, kes esinesid teiste nimede all. Kohtus ülekuulatud isikud IS ja AV väitsid, et U.P ei tunne, OÜ-ga Varleton tehinguid teinud ega sularaha saanud ei ole. Kriminaalkolleegiumi hinnangul välistab sündmuse käigu apellatsioonis esitatud viisil muuhulgas asjaolu, et arvetel, mis U.P-le väidetavate tundmatute isikute poolt edastati, olid märgitud andmed, mis vastasid mitme OÜ Varleton endise tehingupartneri andmetele. OÜ R juhatuse liikme GP ütlustest nähtub, et talle kohtus esitatud arvetel, mille alusel tegelikult tehinguid OÜ-ga R ei toimunud, olid õiged ankeetandmed (aadress, telefon, e-post) /VI kd tl 30/. Samuti selgitas OÜ H juhatuse liige AT, et talle kohtus esitatud arvetel, mis tegelikke tehinguid ei kajastanud, olid õiged ettevõtte andmed, sh Swedbanki konto nr ja ettevõtte registrikood /VI kd tl 31/. Seega on kriminaalkolleegiumi hinnangul äärmiselt ebatõenäoline,
et mingid tundmatud kolmandad isikud, kelle perekonnanimesid ega kontaktandmeid U.P enda kaitseks kohtus esitada ei suuda, on suutnud U.P küsimusi tekitamata esineda kolme erineva osaühingu esindajatena, kellega U.P oli eelnevalt tehinguid teinud ning kelle seaduslike esindajatega isiklikult kohtunud. Veelgi enam, nimetatud kolmandad isikud on kaitseversiooni kohaselt olnud suutelised väljastama OÜ-le Varleton arveid, millel kajastatakse õigeid andmeid erinevate endiste OÜ Varletoni tehingupartnerite kohta.
15.5.2.Kriminaalkolleegiumi ei veena ka apellatsioonis esitatud väide, justkui võisid tundmatud isikud kasutada võõraid dokumente, nt AV oma. Sellisel juhul on õigustatud küsimus, miks U.P, teades, et tema eelnevaid tehingupartnereid esindavad tavapärasest erinevad isikud, ei kontrollinud, et talle dokumente esitavad isikud ka vastaksid dokumentidel kujutatud identiteetidele.
15.5.3.Maakohtu seisukohta ei lükka ümber ka apellatsioonis esitatud etteheide, et asjas ei ole kontrollitud, kas ja millises ulatuses OÜ-s Varleton tegelikkuses puitu osteti ja kui palju koguseliselt puitu äriühingu laoplatsil oli. Esiteks on maksupettuste toimepanemist üldjuhul võimalik tuvastada tagantjärgi, mis tähendab, et tagantjärgi tuvastada väidetavate tehingute toimepanemise ajal äriühingu laoplatsil oleva materjali kogust on sisuliselt võimatu. Teiseks ei ole vaidlust asjaolus, et OÜ Varleton oli ka tegelikkuses tegutsev ettevõte, mistõttu ei lükkaks materjali olemasolu ümber ülejäänud kohtule esitatud ja tehingute näilisust kinnitavad tõendeid.
15.5.4.Samuti on kohtule esitatud andmeid selle kohta, et OÜ Varletoni raamatupidamises on kajastatud tegelikkusele mittevastava saematerjali müüki Soome äriühingule OY-le H, mille kohta ei ole apellatsioonis vastuväiteid esitatud. Kohtule on esitatud mitmeid Varleton OÜ arveid, mille kohaselt on Varleton OÜ müünud lehtpuu saematerjali Soome ettevõttele HJTHoltz Oy. Arvete koostajaks on märgitud U.P ning kuupäevad vahemikus 10. märts 2008 kuni 2. juuli 2010. Kohtule on esitatud ka mitmeid sularahaarveid, mille kohaselt on Varleton Oy-le teinud makseid H Oy poolt EPM (ID: XXXXXXX -XXXX). Sularahaarved on kuupäevastatud 11. märts 2008 kuni juuli 2010 /III kd tl 1-199/. Soome saadetud õigusabitaotluse vastuse kohaselt ei ole EM nimelist isikut olemas. Selline nimi ega ID number ei kehti ega ole kunagi kehtinud. Vastuse kohaselt ei ole H Oy ja Varleton OÜ vahel kunagi ärisuhteid olnud /II kd tl 82-88/. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust uskuda viidatud tehingute toimumist ning U.P väidetavat heausksust, millele apellatsioonis viidatakse.
15.5.5.Samuti ei lükka maakohtu põhistusi ümber kaitsja väide, et U.P ei oleks pannud kuritegu toime oma elukaaslase ja laste ema kaasaaitamisel. Kuna süüdistatavate tegevuse tulemusena oli OÜ Varletoni raamatupidamine pealtvaadates korras (näilikke tehinguid kinnitasid arved, mille õigsust omakorda kinnitasid kassaorderid), ei olnud uurimisasutuse tähelepanu neile tõenäoliselt ootuspärane.
15.6.Ringkonnakohus ei nõustu U.P kaitsja väitega, et tuvastatud pole põhjuslik seos. Süüdistuses ja maakohtu otsuses on üksikasjalikult kirjeldatud maksuhaldurile valeandmete esitamine käibemaksudeklaratsioonides, millega suurendati sisendkäibemaksu ning millega
omakorda suurendati tagastusnõuet. Enammakstud käibemaks kanti teiste OÜ Varletoni riiklike maksude katteks, mistõttu jäi riigile maksutulu laekumata /V kd tl 54 jj/.
15.7.Kriminaalkolleegium ei nõustu apellandi väitega, et ei ole tõendatud U.P tahtlus KarS §-s 3892 ettenähtud objektiivse külje tunnustele vastavate asjaolude suhtes ega kavatsetus maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise ja tagastusnõude suurendamise suhtes. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et U.P esitas raamatupidajale raamatupidamise, s.o muuhulgas ka käibemaksudeklaratsioonide täitmiseks arveid tehingute kohta, mida tegelikkuses ei toimunud. Kuna OÜ Varleton osales kriminaalmenetluse esemeks olevates tehingutes U.P esindamisel, pidi U.P olema teadlik sellest, et tehinguid tegelikkuses ei toimunud. Maksuhaldurile valeandmete esitamisega suurendati käibemaksudeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, millega suurendati alusetult OÜ Varleton tagastusnõuet, mistõttu jäid Eesti Vabariigile maksud laekumata. Selline tegevus toimus korduvalt ajavahemikus jaanuar 2008 kuni august 2010. Sellise tegevuse eesmärgiks U.P poolt, s.o teadlikult kahe aasta vältel igakuiselt toimumata tehingute kohta raamatupidamises arvete esitamine, sai olla vaid ettevõtte tagastusnõude suurendamine, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetusega. Apellatsioonis esitatud väide, et kohtumenetluses ei leidnud tõendamist, et U.P oleks olnud kavatsust ettevõttest raha välja viia, ei välista tahtlust toime panna KarS §-s 3892 lg-s 1 (kehtiv § 3891 lg-s 1) sätestatud kuritegu.
16.Apellatsioonis on vaidlustatud ka U.P-le mõistetud karistust. Apellatsioonis leitakse, et maakohus ei ole U.P-le karistust mõistes võtnud arvesse, et tegemist on töövõimetu isikuga, kes on ühtlasi töötu, ning kelle ülalpidamisel on 5 alaealist last. Samuti leiab kaitsja, et karistus ei ole vastavuses U.P-le etteheidetava süüteo ja kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludega.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud KarS §-s 56
sätestatud asjaolusid ning U.P-le KarS § 389 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi mõistetud 2-aastane vangistus, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata kolmeaastase katseajaga, vastab U.P isikule ja tema süü suurusele. U.P terviseprobleemid olid maakohtus arutlusel seoses sellega, et U.P ei olnud korduvalt võimalik istungile ilmuda. Süüdistatava töövõimetusele ei ole kohtuvaidlustest tuginetud. U.P mõisteti süüdi selles, et tema raamatupidamise eest vastutava isiku teadmatust ära kasutades esitas maksuhaldurile eesmärgiga suurendada tagastusnõuet teadvalt valeandmeid OÜ Varleton käibemaksudeklaratsioonides maksustamisperioodidel jaanuar 2008 kuni juuli 2010, s.o enam kui 2 aasta jooksul. Selle tõttu jäi riigile maksudena laekumata 2 479 183 krooni, s.o 158 448,67 eurot. 2011. a kehtinud karistusregistri rakendamise seaduse redaktsiooni § 8 p 2 kohaselt oli kahju suur, kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Miinimumpalgaks oli 2011. aastal 278,02 eurot kuus ehk suurele kahjule vastas 27 802 eurot. Seega suurendati U.P tegevuse tagajärjel OÜ Varleton tagastusnõuet summa võrra, mis vastas suurele kahjule vastavale summale enam kui viiekordselt. Seega viitab kuriteo toimepanemise mitmeaastane periood ja maht suurele süüle. U.P karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samas on U.P kriminaalkorras karistamata, mida
maakohus on karistuse mõistmisel ka arvestanud. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3892 lg 1 nägi karistusena ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistuse. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtiv KarS § 3891 lg 1 näeb karistusena ette rahaline karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Rahaline karistus ei ole põhjendatud ka apellatsioonis viidatud asjaoludele tuginedes, s.o U.P töövõimetuse ja ülalpeetavate tõttu, aga temalt väljamõistetava kahjusumma tõttu. Maakohus on U.P-le mõistnud vangistuse alla sanktsiooni keskmise määra, mida ringkonnakohus peab põhjendatuks. Kuna vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, on U.P võimalik hoolitseda ka oma ülalpeetavate eest.
IV
18.R.K-le esitatud süüdistus KarS § 344 järgi on maakohtus tõendamist leidnud peamiselt ekspertiisiaktiga nr KE-20/11.1-1 /V kd tl 65-75/. Eksperdiarvamuse punkti 2 kohaselt ekspertiisiks esitatud OÜ Varleton kassa väljamineku orderitetest on 26-l käsikirjalised tekstid ja allkirjad jaotuses tõenäoliselt kirjutanud R.K . Tegemist on kassaorderitega, mille võltsimist R.K-le süüdistusaktis ette heidetakse.
18.1.Riigikohtu praktikas on aktsepteeritud tõendina ka tõenäolikku eksperdiarvamust (RKKKo nr 3-1-1-63-08, p 17.4). Eelnimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et võrdlusmaterjalina on kasutatud esiteks U.P käekirja eksperimentaalproove ja ekspertiisimaterjali võtmise protokolli 19. septembrist 2011. Samuti on võrdlusmaterjalina kasutatud 18. mail 2011 U.P elukoha läbiotsimise käigus leitud tema elukaaslasele R.K-le kuuluv ruuduline kaustik, milles R.K käsikirjalised sissekanded. R.K kaitsja on seisukohal, et R.K seotus eksperdi poolt võrdlusmaterjalina kasutatud kaustikuga ei ole tõendatud. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.
18.2.Kuna ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et ekspertiisiakti usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, võib ekspertiisiakti põhjal sedastada, et isik, kes on teinud sissekandeid U.P elukoha läbiotsimise käigus leitud ruudulisse kaustikusse, on tõenäoliselt kirja pannud (võltsinud) eksperdiarvamuse punktis 2 loetletud kassa väljamineku orderitele käsikirjalise teksti ja allkirjad. Seega tuleb apellatsioonile vastamiseks selgitada, millised on asjaolud, mille põhjal on võimalik järeldada, et nimetatud ruudulisse kaustikusse on sissekandeid teinud R.K.
18.3.Läbiotsimisprotokolli kohaselt toimetati U.P elukohas XXX-XXXXXX, XXXXXXXXXX küla, XXXXXXXXXX vald, Pärnumaa 18. mail 2011 läbiotsimine /II kd tl 33-37/. Uurimistoimingust võttis osa U.P elukaaslane R.K. Enne läbiotsimist tehti R.K-le ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud dokumendid ja esemed. Vastuseks märgiti, et R.K andmetel ei olnud OÜ Varletoni puudutavaid raamatupidamisdokumente kodus ning talle teadaolevalt asusid kõik dokumendid Riia mnt 13a asuvas kontoris. Läbiotsimisega leitud objektide hulgas on muuhulgas märgitud „ Märkusi R.K protokolli kohta ei olnud. Seega on märkmik
leitud U.P ja R.K ühises elukohas. Ekspertiisiaktist võib järeldada, et kaustikusse ei ole teinud sissekandeid U.P . Eksperdil oli võrdlusmaterjalina U.P käekirja eksperimentaalproovid ja kaustik ning ekspert jõudis järeldusele, et osad kassaorderitest olid täidetud sama isiku poolt, kes oli teinud sissekandeid kaustikusse, kuid U.P kassaorderitele kirjutanud ei ole.
18.4.R.K kaitsja on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et kõnealune ruuduline kaustik on leitud R.K elukohast, ei anna alust arvata, et tegemist oli tema kaustikuga. Ringkonnakohus märgib, et kaustiku asukoht on asjaolu, mis võib viidata selle omanikule. Samas on käesoleval juhul veel asjaolusid, mis viitavad sellele, et R.K on isikuks, kes on ekspertiisis võrdlusmaterjalina kasutatud ruudulisse kaustikusse sissekandeid teinud. Pärnu Maakohtu 6. jaanuari 2015. a protokollist nähtub, et prokurör esitas kohtule tõendina 18. mai 2011. a läbiotsimisprotokolli koos selle lisaks oleva läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud ruudulise kaustikuga (pakendis nr 1) /VI kd tl 2 pöördel kuni 3 pöördel/. Kohtuistungi protokollist nähtub: „ “ KrMS § 296 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool taotleda, et kohus võtaks tõendina vastu teabesalvestise, asitõendi või dokumendi, arvestades KrMS §-des 2891 , 2901 , 291, 292 ja 294 sätestatud piiranguid. KrMS § 296 lg 3 kohaselt kui kohus võtab lõikes 1 nimetatud tõendi vastu, siis loeb tõendi esitanud kohtumenetluse pool selle tervikuna või osaliselt ette või avaldab muul viisil, arvestades konkreetse tõendi olemust ning selle kasutamise eesmärki. Tõendi võib poolte kokkuleppel jätta avaldamata, kui kohus leiab, et see ei ole vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus võtnud tõendina vastu läbiotsimisprotokolli koos kaustikuga, kaitsjatel vastuväiteid ei olnud /VI kd tl 3 ja 3 prd-l/. Läbiotsimisprotokolli lisaks oleva kaustikust nähtub, et see sisaldab läbivalt erinevaid märkmeid seoses saunatarvikutega, nende tellimuste ning arvetega, Tartu ja Pärnuga ning mitmete isikute (R, M P) puhkusepäevade arvestusega. Kaustiku 1. leheküljelt nähtub muuhulgas kirje „P OÜ, reg. nr. XXXXXXXX, KMK nr. XXXXXXXXXX, XXX-XXXXXX, XXXXXXXXXX v, Pärnumaa 86501, a/a XXXXXXXXXX, e-mail: XXX@XXX; XXX, XXX, kasutajat: XXXXXXXX, tel XX XX XXXXX Pärnu, XXXXXX Tartu, XXXXXX XXXXX“. Samuti on kirja pandud Varleton OÜ reg-nr, KMK nr ja pangakontod. Kaustikus läbivalt on esitatud andmed seoses arvete esitamisega (nt lk-d 1 p, 6, 7, 8 p, 9, 11 p, 12, 23 p, 24, 30 p, 31,). Kaustikusse on kleebitud prinditud P OU.P XXXXXXXX 1.07.201017.07.2010 käibearuanne /lk 6/. Läbivalt on viiteid saunapoodidega seonduvale (nt saunatarvikute nimekirjad), nt kaustiku lk-l 10 jne; nt kaustiku lkl 18 mh ; lk-l 23 p mh . Kaustikusse on kleebitud OÜ Varleton e-posti aadressilt XXX@XXX saadetud kiri Küllile aadressile XXX@XXX. Samuti on kaustikus läbivalt isiklikke märkmeid.
18.5.Kaustiku sisule ja selle seotusele R.K tegevusega on prokurör viidanud maakohtu kohtuvaidlustes /IV kd tl 122 p/. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt /I kd tl 1/ on R.K juhatuse liikmeks OÜ-s P, mille andmed on kaustiku esimesel leheküljel põhjalikult kajastatud.
Kirjas on ka saunapoe e-posti aadress ja kasutajatunnus. Kohtuistungil andis ütluseid tunnistaja SO, kes korraldas OÜ Varletoni raamatupidamist 2009. a, kelle ütluste kohaselt tegeles R.K OÜ Varletoni jaekaubandusüksusega, mis hõlmas saunapoode Pärnus ja Tartus /VI kd tl 18/. Tunnistaja KP, kes osutas OÜ-le Varleton raamatupidamisteenust alates 2009. a, andis ütluseid, et R.K tegeles saunapoe poolega /VI kd tl 22 pöördel/. Nagu kriminaalkolleegium eelnevalt viitas, on kaustikusse tehtud arvuliselt sissekandeid seoses saunatarvikute, arvepidamise ning Pärnu ja Tartu poodidega. Kaustikusse on kleebitud OÜ P (juhatuse liikmeks R.K) käibearuanne ning samuti e-posti aadressile XXX@XXX saadetud kiri. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja samuti seda, et kaustik leiti U.P ja R.K ühises elukohas, kuid U.P käekirjaga ei ole kaustikut täidetud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et on leidnud tõendamist, et ekspertiisi võrdlusmaterjalina kasutatud 18. mail 2011 läbiotsimisel leitud ja kaasa võetud kaustikusse on sissekandeid teinud R.K . Järelikult ei ole alust kahelda ka ekspertiisiaktis nr KE-20/11.1-1 esitatud eksperdiarvamuses, et R.K-le esitatud süüdistuses loetletud kassaorderitele on allkirju kirjutanud R.K.
19.KarS § 344 kohaselt on karistatav dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimine. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses loetletud kassaorderid on dokumendid KarS § 344 tähenduses. R.K kaitsja on seisukohal, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, kuna pole selgitanud, milles seisneb KarS § 344 puhul õiguste omandamine või kohustustest vabanemine. Apellant leiab, et R.K ei ole ise omandanud ühtegi õigust või vabanenud ühestki kohustusest. Vastuseks märgib ringkonnakohus järgmist.
19.1.KarS §-s 344 sätestatud koosseisu täitmiseks peab võltsitud dokument olema kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Tegemist on objektiivse koosseisutunnusega, mis iseloomustab dokumendi sisu, näidates võltsingu õiguslikku relevantsust. Ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või mõnest kohustusest vabaneti. Koosseis on täidetud ka juhul, kui dokumendi alusel on õigust võimalik omandada või kohustusest vabaneda kolmandal isikul, mitte ilmtingimata võltsimise toimepanijal endal. Seega on käesoleval juhul oluline küsimus, kas R.K poolt võltsitud kassaorderitega oli võimalik õiguseid omandada või kohustustest vabaneda.
19.2.KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 sätestab maksukohustuslase kohustuse väljastada kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve. Seega on sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks arved ning õige on R.K kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et kassaorderid ei ole aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Samas märgib kriminaalkolleegium, et maksukorralduse seaduse § 59 lg 1 esimese lause kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Kui maksuhalduril tekib kahtlus sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevate ostuarvete õigsuses, võib maksukohustuslasel tekkida vajadus esitada maksumenetluses nende arvete usaldusväärsuse kinnitamiseks täiendavaid tõendeid, milleks muuhulgas võivad olla ka kassa
sissetuleku orderid, mis tõendavad, et arvete alusel on sularaha üle antud. Kassa väljamineku orderi puhul on tegemist raamatupidamise algdokumendiga, mida kinnitas ka tunnistaja SO, kes OÜ-le Varleton raamatupidamisteenust osutas /VI kd tl 19/. Seega peab kassa väljamineku order vastama raamatupidamise seaduse §-s 7 sätestatud algdokumendi nõuetele, mille punkti 5 kohaselt peab algdokumendile olema märgitud tehingu osapoolte nimed. Kui maksuhaldurile esitatakse võltsitud kassaorderid selleks, et kinnitada sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevate arvete õigsust, on ka kassaorderite esitamise eesmärk omandada õigus käibedeklaratsioonis näidatud alusetu sisendkäibemaksusumma mahaarvamisele (RKKKo nr 3-1-1-77-06, p 9). Seega võib ka kassaorder olla dokumendiks, mis annab õiguse sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Nagu eelnevalt märgitud, asjaolu, kas võltsitud kassaorderitega ka tegelikult mõni õigus omandati või kohustustest vabaneti, ei oma KarS §-s 344 sätestatud koosseisu puhul tähtsust.
19.3.KarS § 344 koosseis on täidetud, kui isik pani koosseisu toime vähemalt kaudse tahtlusega. Koosseis ei eelda toimepanijalt eesmärgi olemasolu. Piisab sellest, kui isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et võltsitav dokument, pitsat või plank on kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks (RKKKo nr 3-1-1-77-06, p 6). R.K poolt võltsitud kassaorderite aluseks olevad arved kajastasid tehinguid, mida tegelikkuses ei toimunud. Seega ei saanud R.K poolt võltsitud väljamineku orderitel märgitud sularaha summa liikuda OÜ Varleton kassast välja. Kuna aga kassaordereid vormistatakse just sularaha liikumise fikseerimiseks, pidi kassaorderitele valeandmete kandmine ning teiste isikute allkirjade kirjutamine olema R.K eesmärgiks, mis viitab kavatsetusele. Samuti pidi R.K , võltsides kassaordereid vastavalt fiktiivsetele arvetele, võimalikuks pidama ning vähemalt möönma, et kassaorderid on vajalikud juhuks, kui esineb vajadus tõendada nende aluseks olevate arvete õigsust. Seega pidi R.K võimalikuks pidama ning vähemalt möönma, et kassaorderitega on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.
20.R.K kaitsja leiab, et kassaorderid ja neile kantud andmed ei saanud kaasa aidata valeandmete esitamisele käibedeklaratsioonides. Apellatsioonis märgitakse, et käibemaksuarvestus on tekkepõhine ning maksu deklareerimine ei sõltu sellest, kas on toimunud laekumine või makse, mida kassaorderid kinnitavad. Seoses R.K süüdimõistmisega KarS § 3892 lg 1 - § 22 lg 3 (KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3) järgi sedastab kriminaalkolleegium järgmist. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele tegevusele füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kuriteole kaasaaitamine tähendab seega teise isiku õigusvastase teo toetamist ehk soodustamist (RKKKo nr 3-1-1-13-12, p 17).
20.1.Kolleegium tuvastas eelpool, et U.P-le esitatud süüdistus KarS § 389 lg 1 (§ 3891 lg 1) järgi on tõendamist leidnud. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul maakohus põhjendatult tõendatuks lugenud selle, et süüdistuses loetletud kassaorderid võltsis R.K . Seega on R.K võltsinud kassa väljamineku orderitele, mille kohaselt on sularaha OÜ Varleton kassast välja läinud, allkirju selle kohta, et sularaha on väidetavatele kauba müüjatele edastatud vastavalt arvetele. Kuna on tuvastatud, et tehinguid tegelikult ei toimunud, ehk sularaha tegelikult väidetavatele kauba müüjatele üle ei antud, pidi R.K poolt kassaorderite
võltsimise eesmärgiks olema luua olukord, kus sularahaarvetele vastaksid kassa väljamineku orderid, tagamaks selle, et välja ei tuleks asjaolu, et tehinguid, mille kohta arveid koostati ja sisendkäibemaksu mahaarvamiseks esitati, tegelikult toimunud ei ole. Kassaorderite vajalikkust selleks, et välistada fiktiivsete arvete sisendkäibemaksu mahaarvamise eesmärgil esitamise ilmsikstulekut, kinnitas ka tunnistaja Sirli O, kes OÜ-le Varleton raamatupidamisteenust osutas. Tunnistaja selgitas, et kui tehingu kohta on ainult arve, siis tekib raamatupidajal varem või hiljem küsimus, miks dokument on maksmata või laekumata, kas sellega on midagi pahasti, kas sellist tehingut ei olegi või on tehing tühistatud. Tunnistaja märkis, et kui ühelt poolt on dokument ja teiselt pool makse, siis küsimust ei teki. Ta selgitas, et kassa väljamineku orderit kasutatakse raha liikumise tõendamiseks /VI kd tl 21/. See kinnitab, et kassaorderite võltsimise eesmärk oli varjata asjaolu, et tehinguid, mille kohta arveid sisendkäibemaksu mahaarvamiseks esitati, tegelikult ei toimunud.
20.2.Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Kaasaaitaja tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, ehkki pole nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust (vt nt RKKKo nr 3-1-1-4-12, p 10, RKKKo nr 3-1-1-6-11, p 13.5).
20.3.Seega ei nõustu ringkonnakohus apellandi seisukohaga, et R.K poolt kassaorderite võltsimine ei saanud kaasa aidata valeandmete esitamisele käibedeklaratsioonides. Maakohus on veenvalt põhistanud, kuidas on kassaorderite võltsimine kaasa aidanud valeandmete esitamisele käibemaksudeklaratsioonides. Nagu eelmises punktis märgitud, oli kassaorderite koostamise eesmärgiks kinnitada tegelikkusele mittevastavate arvete ja seeläbi deklareeritud andmete õigsust. Sellega püüti vähendada riski, et sisendkäibemaksu alusetu enamdeklareerimine avastatakse ehk muudeti teadlikult ja tahtlikult rikkumine raskesti tuvastatavaks. Õige on R.K kaitsja väide, et käibemaksudeklaratsioonil valeandmete esitamine ei sõltu kassaorderitest. Seaduse kohaselt ei ole nõutav nende lisamine deklaratsioonidele ning põhimõtteliselt on võimalik maksudeklaratsioonis esitada andmeid, mida raamatupidamiskohustuslase raamatupidamisdokumendid ei kinnita. Tasumisele või tagastamisele kuuluva maksusumma tuvastamine toimubki üldjuhul maksukohustuslase poolt maksudeklaratsioonis arvutatud maksusumma alusel (MKS § 88 lg 1). Sellegipoolest nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et R.K poolt võltsitud kassaorderite kasutamine raamatupidamises on oluliselt soodustanud U.P poolt valeandmete esitamist. Ringkonnakohus on eelnevalt juba selgitanud, et maksuhalduril on alati õigus kontrollida maksukohustuslase poolt maksudeklaratsioons arvutatud maksusummat ning vajadusel ise maksusumma määrata (MKS § 88 lg 1 II ls). MKS § 82 kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- ja kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente. Seega kui maksukohustuslane deklareerib suurt sisendkäibemaksu, mille tasumise kinnituseks tal
raamatupidamises minged dokumente ei ole, on tema rikkumine maksuhalduri kontrolli käigus kergesti tuvastatav. Eeltoodud põhjendustel on Riigikohus leidnud, et tegelikkusele mittevastavad arved sisendkäibemaksu alusetu deklareerimise korral on käsitatavad süüteo toimepanemise vahendina (RKKKo nr 3-1-1-6-11 pp 13.2-13.3). Ringkonnakohus on seisukohal, et analoogselt on käesoleval juhul ka võltsitud kassaorderite puhul tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga. Kassaorderite puhul on tegemist raamatupidamise algdokumentidega, mille eesmärgiks on tõendada sularaha liikumist ning nendega on võimalik maksuhalduri kontrolli käigus kinnitada maksuhaldurile esitatud valeandmeid. Seega on tegemist ainelise kaasabiga. Samuti R.K, muutes oma tegevusega valeandmete esitamise raskesti tuvastatavaks, tugevdas oma tegevusega U.P tahet maksupettuse toimepanemisel ja sellega osutas kuriteo toimepanemisel ka vaimset kaasabi.
20.4.Kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vaheline põhjuslik seos eeldab lisaks naturalistlikule põhjuslikkusele ka seda, et põhiteo soodustamine oleks kaasaaitajale normatiivselt omistatav. Selleks peab kaasaaitamistegu tekitama õigushüvele õiguslikult taunitava ohu või seda suurendama (RKKKo nr 3-1-1-4-12, p 11). Kuna kassaorderite puhul on tegemist raamatupidamise alusdokumentidega, millega vajadusel tõendatakse maksumenetluses toimunud tehingute õigsust, siis tuleb järeldada, et nende võltsimine loob õiguslikult taunitava ohu õigushüvele, milleks on maksude korrapärane laekumine ning maksumenetluse tulemuste õiguspärasus.
20.5.Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ning ulatuma välja selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisematele elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel (RKKKo nr 3-1-1-94-00 p 6,6; RKKKo nr 3-1-1-93-05). Süüdistuse kohaselt on R.K võltsinud kassaordereid 14. oktoobrist 2009 kuni 9. augustini 2010 igakuiselt kuni 3 kassaorderit kuus. R.K oli teadlik, et arved, mille õigsuse kinnitamiseks ta kassaordereid võltsis, esitatakse OÜ Varletoni raamatupidamises. Näiteks on arvete edastamist raamatupidajale R.K poolt kinnitanud kohtuistungil tunnistajad /VI kd tl 18 prd-l, tl 19-19 prd-l/. Seega R.K, võltsides kassaordereid selleks, et kinnitada tegelikkusele mittevastavate arvete õigsust ning teades, et fiktiivseid arveid esitatakse raamatupidamises, pidi võimalikuks pidama ning vähemalt möönma, et fiktiivseid arveid esitatakse raamatupidamises eesmärgiga vähendada OÜ Varleton maksukohustust ning nendele arvetele tuginevad (vale)andmed esitatakse maksuhaldurile, mis toob kaasa OÜ Varleton maksukohustuse vähenemise ja riigile maksude laekumata jäämise.
21.Kuna R.K-le süüdistuses ette heidetud tegu seisneb kassaorderite võltsimises alates
14.oktoobrist 2009 ja sellega maksuhaldurile valeandemete esitamisele kaasaaitamises, mis on tõendamist leidnud, on põhjendatud tema süüdimõistmine KarS § 344 ja KarS § 3892 lg 1 - § 22 lg 3 (KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 2) järgi. Seoses kaitsja väitega, et maksupettus peaks hõlmama ka võltsimist, märgib ringkonnakohus, et tegemist on küll faktiliselt ühe teoga, kuid see vastab mitmele erinevale süüteokoosseisule. Kuna KarS § 344 koosseis ei ole hõlmatud KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud koosseisuga, tuleb R.K tegu kvalifitseerida mõlema paragrahvi alla. Tegemist on aga süütegude ideaalkogumiga, mille eest tuleb mõista üks karistus vastavalt
KarS § 63 lg-le 1, mida maakohus on nõuetekohaselt ka teinud ning tegemist ei ole põhimõtte rikkumisega.
22.Kriminaalkolleegium nõustub aga apellandiga selles, et R.K-le ei saa süüks arvata seda, et tema, aidates kaasa OÜ Varleton juhatuse liikme U.P poolt teadvalt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, on aidanud kaasa riigile maksudena laekumata jäämisele summas 2 479 183 krooni (s.o 158 448,68 eurot). Kaitsja on asjakohaselt välja toonud, et kuigi U.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema lasi ajavahemikul 15. jaanuar 2008 kuni 12. august 2010 esitada maksuhaldurile teadvalt valeandmeid OÜ Varleton käibemaksudeklaratsioonides maksustamisperioodide 2008. a jaanuar kuni 2010. a juuli kohta, siis R.K-le esitatud süüdistuse kohaselt on tema poolt esimene võltsitud kassaorder kuupäevastatud 14. oktoober 2009, millel kajastati OÜ-le H 153 600 krooni andmist. Kõrvutades R.K poolt võltsitud kassaordereid ning valeandmete esitamise aluseks olevaid arveid, nähtub, et R.K on kassaorderite võltsimisega aidanud kaasa valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2009. a september kuni 2010. a juuli kohta. Tõendeid, et R.K oleks kaasa aidanud U.P poolt maksuhalduri valeandmete esitamisele maksustamisperioodil jaanuar 2008 kuni juuli 2010, s.o 1,5 aastase perioodi jooksul enne tema poolt esimese kassaorderi võltsimist, kohtule esitatud ei ole. Seega saab R.K olla vastutavaks vaid alates septembrist 2009. a laekumata jäänud maksutulu eest. Maakohus on põhjendamatult jätnud sellele asjaolule tähelepanu pööramata. Selles osas peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhistusi täpsustada. R.K tsiviilõiguslikku vastutust riigile tekitatud kahju eest käsitleb kolleegium otsuse punktis 27 jj.
V
23.Seoses kannatanu tsiviilhagi rahuldamisega, mida mõlemad apellandid vaidlustavad, märgib kriminaalkolleegium järgmist.
24.Ringkonnakohus ei nõustu U.P kaitsja seisukohaga, et kannatanu on hagejana muutnud 7. jaanuari 2015. a kohtuistungil tsiviilhagi alust ja eset.
24.1.TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Samas sätestab TsMS 376 lg 4 p 1, et hagi muutmiseks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Samuti ei peeta hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist.
24.2.Kohtutoimikust nähtuvalt esitati kohtule Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu
22.märtsil 2012. a vormistatud tsiviilhagi /I kd tl 49/. Pärnu Maakohtu 16. mai 2014. a määrusega võeti menetlusse Eesti Vabariigi tsiviilhagi Maksu- ja Tolliameti kaudu kahju hüvitamise nõudes summas 208 285,67 eurot (maksusumma 144 419,89 eurot ja intress 63 865,78 eurot) /I kd tl 123/. Pärnu Maakohtu 7. jaanuari 2015. a istungiprotokollist nähtuvad
kannatanu esindaja selgitused, et 22. märtsi 2012. a tsiviilhagis olid aluseks valeandmete esitamine käibemaksudeklaratsioonides alates märtsist 2008, kuid hiljem prokurör käsitles kriminaalmenetluses ka jaanuari- ja veebruarikuu summasid /VI kd tl 28/. Seega soovis kannatanu suurendada nõuet ka maksustamisperioodide jaanuar 2008 kuni veebruar 2008 käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega tekitatud kahju võrra.
24.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 tähenduses, kuna kannatanu on küll täiendanud tsiviilhagis esitatud faktilisi asjaolusid, kuid sellega ei ole muudetud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid (TsMS § 376 lg 4 p 1). Põhilisi asjaolusid, milleks on OÜ Varleton raamatupidamises maksuhaldurile käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamine, kasutades selleks OÜ R, OÜ H ja OÜ V nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, millega suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu eesmärgiga tekitada või suurendada tagastusnõuet, muudetud ei ole. Asjaolu puhul, et valeandmete esitamise perioodi pikendati 2 kuu võrra, ei ole tegemist hagi aluseks oleva põhilise asjaoluga.
24.4.Riigikohus on ka selgitanud, et tulenevalt kriminaalmenetluse eripärast ei pea kannatanu tsiviilhagi – olgu siis kirjalik või protokolliline – tingimata sisaldama täies mahus neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega KrMS § 62 mõttes) (RKKKo nr 3-1-1-79-09, p 15). Kriminaalasjas esitatud süüdistusega oli hõlmatud maksustamisperiood jaanuar 2008 kuni juuli 2010. Hagi täiendamine toimus maakohtus kohtuliku uurimise etapis, seega oli süüdistatavatel võimalus esitada kannatanu nõude rahuldamise ja selle ulatuse vastu oma vastuväiteid ja tõendeid. Samuti ei ole hagi muutmiseks hageja põhinõuete (riigile laekumata maksude ning sellelt teenimata finantstulu ehk intressi hüvitamise nõuete) suurendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt. Asjaolu, et maakohus on pidanud vajalikuks kannatanu poolt uue tsiviilhagi tervikteksti esitamist, ei muuda seda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 tähenduses, kuna TsMS § 376 lg 5 kohaselt võib kohus seda asja menetlemise lihtsustamiseks nõuda.
25.Seoses U.P kaitsja väitega, et seoses perioodiga jaanuar – veebruar 2008 on kannatanu nõuded aegunud, märgib ringkonnakohus järgmist.
25.1.TsÜS § 150 lg 2 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kannatanu on esitanud tsiviilhagi kohtueelses menetluses 22. märtsil 2012, ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded aegunud. Kannatanule tekitati kahju käibemaksu-deklaratsioonides valeandmete esitamisega perioodil jaanuar 2008 kuni juuli 2010. Vaidlust ei ole asjaolus, et kannatanu sai kahju tekitamisest teada hiljemalt
17.mail 2011. 22. märtsil 2012 esitas kannatanu tsiviilhagi riigile laekumata maksude ning sellelt teenimata finantstulu ehk intressi hüvitamise nõuetega. Seega peatus kannatanu nõude aegumine. Asjaolu, et kannatanu 22. märtsil 2012 esitatud tsiviilhagi ei hõlmanud perioode jaanuar 2008 kuni veebruar 2009, seda seisukohta ei väära. Valeandmete esitamise puhul
ajavahemikul jaanuar 2008 kuni august 2010 oli tegemist ühe jätkuva õigusvastase teoga. Tsiviilhagi sisaldas kannatanu nõude põhilisi faktilisi asjaolusid ja põhinõudeid riigile laekumata maksude ning sellelt teenimata finantstulu ehk intressi hüvitamise nõuete näol, mille rahuldamist kannatanu kohtumenetluses taotleb.
25.2.Ringkonnakohus märgib sedagi, et Maksu- ja Tolliameti 17. mai 2011. a maksuotsusest nähtub, et maksuotsuse aluseks oli valeandmete esitamine märtsi 2008 kuni juuli 2010 käibemaksudeklaratsioonide kohta. Maksu- ja Tolliameti 20. aprilli 2011 kontrollaktist ning
4.mail 2011 esitatud kuriteoavaldusest nähtuvalt on samuti viidatud OÜ Varleton käibemaksudeklaratsioonides valeandmete kajastamisele perioodi märts 2008 kuni juuli 2010 kohta. Sellest võib järeldada, et kannatanu ei olnud siis ehk enne kriminaalmenetluse alustamist teadlik kogu riigile tekitatud kahju suurusest. See nähtub ka kannatanu esindaja
7.jaanuaril 2015. a kohtuistungil antud selgitustest /VI kd tl 28/. Seega ei saaks sellest hetkest igal juhul arvestada TsÜS § 150 lg-s 2 sätestatud aegumistähtaega jaanuari 2008 kuni veebruar 2008 käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega tekitatud kahju osas, kuna kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kannatanu oleks 2011. aastal jaanuari 2008 ja veebruari 2008 käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest ja sellega riigile kahju tekitamisest üldse teadlik. Üldjuhul võib eeldada, et kriminaalasjas kannatanu teab või peab teadma kahju hüvitama kohustatud kahtlustatavast, süüdistatavast või tsiviilkostjast hiljemalt ajast, mil menetleja võimaldab tal KrMS § 224 lg 2 korras tutvuda kriminaaltoimikuga, milles sisalduvad faktilised asjaolud osutavad konkreetsele isikule kui kahju hüvitama kohustatule. Samas ei ole välistatud, et kannatanu teab kahju hüvitama kohustatud isikust juba enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist. Asjaolud, millest nähtub, et kannatanu teadis või pidi teadma kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust enne seda, kui tal võimaldati kriminaaltoimikuga tutvuda, peab esitama ning tõendama kohtumenetluse pool, kes aegumisele tugineb (RKKKo nr 3-1-1-48-14, p 84). Kannatanu esindaja on kohtuistungil selgitanud, et kannatanu sai kriminaalmenetluse käigus teadlikuks sellest, et kriminaalmenetluse esemeks on ka jaanuarist – veebruarini 2008 käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine ja sellega tekitatud kahju. Kannatanu selgitustest nähtub, et kannatanu oli teadlik kogu kahjust hiljemalt 6. märtsil 2013. Seega leiab ringkonnakohus, et kannatanu nõuded ei ole aegunud.
26.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus apellantide väiteid seoses riigile õigusvastaselt tekitatud kahjuga sisuliselt. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et juhatuse liikme poolt äriühingu deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju saab väljenduda eeskätt 1) riigi maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks sel ajal, mil maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis; 2) maksuintressis, arvestatuna maksuvõla sellelt osalt, mis oleks olnud maksukohustuse tekkimise ajal äriühingult sissenõutav, tingimusel, et intressisummat pole äriühingult võimalik sisse nõuda, ja 3) kahju suuruse kindlakstegemise ja selle sissenõudmisega seotud mõistlikes kuludes (vt RKKKo nr 3-1-1-6-11 p 15.1 jj).
26.1.Riigile äriühingu juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju suuruse arvestamiseks tuleb esmalt tuvastada varjatud maksukohustuse suurus. Seejärel tuleb kindlaks teha 1) summa, mille ulatuses olnuks selline maksukohustus äriühingust
maksumaksjalt sissenõutav maksukohustuse tekkimise ajal ja 2) summa, mille ulatuses olnuks selline maksukohustus maksumaksjalt sissenõutav ajal, mil maksuhalduril oli pärast varjatud maksukohustusest teadasaamist mõistlikult tegutsedes võimalik maksumaksjat siduvalt kohustada oma maksuvõlga tasuma. Nende summade vahe on käsitatav maksumaksjast äriühingu juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumisega riigile tekitatud kahjuna (RKKKo nr 3-1-1-83-10, pp 32-35).
26.2.Seega tuleb esmalt tuvastada varjatud maksukohustuse suurus. Süüdistatavatele esitatud süüdistuse, seda kinnitavate tõendite ning tsiviilhagis esitatud andmete kohaselt oli varjatud maksukohustuse suuruseks 2 479 183 krooni (158 448,67 eurot). Süüdistuse kohaselt esitati maksuhaldurile teadvalt valeandmeid OÜ Varleton käibemaksu deklaratsioonides maksustamisperioodide 2008. a jaanuar kuni 2010. a juuli kohta (v.a juuni 2010) ning suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu eesmärgiga tekitada või suurendada sellega tagastusnõuet. Süüdistuse sisuks olevatest asjaoludest, mida kohus on lugenud tõendatuks, nähtub, et 2008. a lõpuks jäi eelneva tõttu Eesti Vabariigile maksudena laekumata 1 123 353 krooni (71 795,34 eurot), 2009. a lõpuks jäi lisaks maksudena laekumata 986 730 krooni (63 063,54 eurot) ja 2010. a augustiks jäi lisaks maksudena laekumata 369 100 krooni (23 589,79 eurot).
26.3.Järgmiseks tuleb tuvastada summa, mille ulatuses olnuks selline maksukohustus äriühingust maksumaksjalt sissenõutav maksukohustuse tekkimise ajal. See tähendab, et tuleb tuvastada, millises osas oleks äriühing juba maksukohustuse tekkimise ajal olnud majanduslikult suuteline maksukohustust täitma (RKKKo nr 3-1-1-60-07, p 47). Seda tuvastamata ei saa rääkida juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahjust, kuna deklareerimiskohustuse rikkumine ei mõjuta riigi maksulaekumise (vara) suurust (samas p 47). Maksu- ja Tolliameti teabeosakonna teatise kohaselt oli OÜ Hnizdo Krcmaroy perioodil märts 2008 kuni juuli 2010 maksevõimeline. Teatisest nähtuvalt on sularaha laekunud ka ettevõtte kassasse. Apellandid on heitnud maakohtule ette, et OÜ Varleton maksevõime hindamisel ei ole arvestatud asjaoluga, et ettevõttele heidetakse ette paljude tehingute näilisust. Ringkonnakohus nõustub kaitsjatega selles, et tegelikkuses toimumata tehinguid ei saa arvestada ettevõtte maksevõime hindamisel. Samas ei lükka see kriminaalkollegiumi hinnangul ümber maakohtu seisukohta, et kohtule esitatud materjalidele tuginedes on võimalik järeldada, et OÜ-l Varleton oli võimalik jaanuar 2008 kuni juuli 2010 oma maksekohustusi täita.
26.4.Maakohtule esitatud OÜ Hnizdo Krcmaroy OÜ (Varleton OÜ) bilansi väljatrükilt /V kd tl 309/ nähtub, et 2008. a majandusaastal oli ettevõttel käibevara kokku 5 421 719 krooni (raha ja pangakontodel summas 81 273 krooni, nõuded ja ettemaksed summas 764 530 krooni, tooraine ja materjal summas 3 498 469 krooni, müügiks ostetud kaubad summas 1 077 179 krooni ja ettemaksed varude eest 269 krooni). Põhivara oli ettevõttel 2 901 466 krooni väärtuses (maa 22 190 krooni, ehitised 771 166 krooni, masinad ja seadmed 2 012 818 krooni, muu materiaalne põhivara 9 287 krooni, lõpetamata ehitised ja ettemaksed 86 005 krooni). Seega varasid (aktiva) oli ettevõttel kokku 8 323 185 krooni. Kohustusi oli ettevõttel kokku 4 107 788 krooni (lühiajalised kohustused 3 623 199 krooni ja pikaajalised kohustused
484 589 krooni). Eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 3 876 193 krooni ja 2008. a kasum oli 294 804 krooni. Omakapital (netovara) oli summas 4 215 397 krooni.
26.5.Bilansist nähtub, et 2009. aasta majandusaasta lõpuks oli ettevõttel käibevara 3 028 320 krooni (raha ja pangakontod 252 795 krooni, nõuded ja ettemaksed 543 075 krooni, tooraine ja materjal 1 480 302 krooni, müügiks ostetud kaubad 751 308 krooni, ettemaksed varude eest 947 krooni). Põhivara oli ettevõttel 2 387 447 krooni (maa 22 190 krooni, ehitised 687 550 krooni, masinad ja seadmed 1 585 139 krooni, muu materiaalne põhivara 6 563 krooni, lõpetamata ehitised ja ettemaksed 86 005 krooni. Seega varasid (aktiva) oli ettevõttel kokku 5 415 775 krooni. Kohustusi oli ettevõttel kokku 3 159 939 krooni (lühiajalised kohustused 2 997 010 krooni ja pikaajalised kohustused 162 926 krooni). Eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 3 876 193 krooni. Aruandeaasta kahjum oli 1 959 558 krooni. Omakapital (netovara) oli summas 2 255 839 krooni.
26.6.Ringkonnakohus leiab, et 2009. a lõpuks tekkinud varjatud maksukohustust oleks OÜ Varleton olnud võimeline tasuma ehk maksukohustus oli sissenõutav. Nimelt nähtub ettevõtte bilansist, et nii 2008. a kui ka 2009. a oli ettevõttel piisavalt varasid, nii käibevara (nt tooraine ja materjali näol) kui ka põhivara (nt ehitised ja seadmed), mis võimaldasid ettevõttel oma kohustusi täita. 2008. a teenis ettevõtte kasumit. 2009. a jäi ettevõte küll kahjumisse, kuid ainuüksi see asjaolu ei välista ettevõtte võimet oma finantskohustusi täita (RKKKo nr 3-1-1-83-10, p 31). Bilansist nähtub, et ettevõtte omakapital ületas nii 2008. a kui ka 2009. a ettevõtte varjatud maksukohustust. Nõustuda ei saa apellantide väitega, justkui oleks maakohus lähtunud ainult ühest bilansireast ning jätnud arvestamata ettevõtte kohustused. RPS § 3 p 3 kohaselt näitabki omakapital (netovara) varade ja kohustuste vahet. Lisaks nähtub bilansist, et ettevõte käibevara (ehk vara likviidsem osa) ületas lühiajalisi kohustusi. Samuti tuleb märkida, et pikaajaliste kohustuste olemasolu ei näita automaatselt ettevõtte maksevõimetust. Pikaajaliste kohustuste täitmine on üldjuhul suunatud tulevikku. Seega kui pikaajalised kohustused ei ole muutunud sissenõutavaks, ei pruugi need mõjutada ettevõtte võimet tasuda oma teisi kohustusi (nt maksukohustusi). Maakohus on ka asjakohaselt välja toonud, et Hnizdo Krcmaroy OÜ oli jaanuar 2008 kuni juuli 2010 tegutsev ettevõte, deklareeris käivet ja töötajatele makstud tasu.
26.7.2010. a bilanssi ei ole kohtul võimalik analüüsida, kuna 2010. a majandusaasta aruannet ei ole ettevõte esitanud. Seega analüüsib ringkonnakohus OÜ Varletoni maksevõime hindamiseks pangakontode väljavõtteid ja Pearaamatu kassa konto väljavõtet. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et ka 2010. aastal on OÜ kontodele laekunud raha. Nt on 20. veebruari 2010. a seisuga ettevõtte Swedbank pangakontol nr 221018388108 raha 13 205,69 krooni.
20.märtsi 2010 seisuga on Swedbanki pangakontol 3 562,92 eurot ja Nordea pangakontol 6 716,30 eurot. Samuti nähtub OÜ Varletoni Pearaamatu konto 1011 kassa andmetest, et ettevõtte kassasse laekus igakuiselt sularaha (seda lisaks fiktiivsete arvetele tuginedes tehtud kannetele). Näiteks nähtub Pearaamatu konto väljavõttest, et jaanuari 2010 laekus ettevõtte kassasse kaupluse müügist 43 146,95 krooni. Veebruaris 2010 on kassasse toimunud laekumine arve nr 20 alusel summas 94 498,80 krooni. Kaupluse müügist on veebruaris 2010. a laekunud 44 271,6 krooni. Märtsis 2010. a on arve nr 31 alusel laekunud 183 879,6 krooni. Kaupluse
müügist on märtsis 2010 laekunud 60 362,6 krooni. Aprillis 2010 on toimunud laekumisi summas 7 885 krooni selgitusega saunalaat 2010 ja arve 35 alusel summas 93 879,60 eurot. Kaupluse müügist on aprillis 2010 laekunud 53 280,3 krooni. Mais 2010 on laekunud töötasu tagastus 10 469 krooni ja kaupluse müügist 14 490,50 krooni. Juunis 2010 on ostumüügilepingu alusel laekunud 200 000 krooni, arve nr 55 alusel 53 839,95 krooni, arve nr 63 alusel 47 878,60 krooni ja kaupluse müügist laekus 26 582 krooni. (Loetletud laekumised ei ole seostatavad kriminaalasja esemeks olevate näilike tehingutega.) Kuna OÜ Varleton oli ka 2010. a tegutsev ettevõte, pidi ettevõttel olema ka vähemalt mingis osas 2009. a lõpus bilansis kajastatud vara. OÜ Varletoni tasumata maksukohustus oli 2010. a igakuiselt alates 44 600 kroonist kuni 94 700 kroonini. Eelnevast nähtub, et OÜ Varleton oleks olnud võimeline ka perioodil jaanuar kuni juuli 2010 oma maksukohustust täitma. Seega oleks OÜ -lt Varleton olnud maksukohustuse tekkimise ajal sissenõutav kogu varjatud maksukohustusele vastav summa 2 479 183 krooni (158 448,67 eurot).
26.8.Apellantide väited, et OÜ Varletoni tootmismaa on bilansis üle hinnatud, ei väära eeltoodud argumente ettevõtte maksevõime osas maksukohustusi täita. Esiteks märgib ringkonnakohus, et ettevõtte maksevõime hindamiseks maksukohustuse tekkimise ajal tuleb arvestada ka varade väärtust maksukohustuse tekkimise ajal. Nõustuda tuleb kannatanuga selles, et kinnistu hind võib olla mitu aastat hiljem täitemenetluses enampakkumisel oluliselt väiksem selle endisest väärtusest ettevõtte toimimise ajal. Kannatanu esindaja on asjakohaselt viidanud ka sellele, et bilansi andmed, mille alusel ettevõtte maksevõimet hinnatakse, on esitatud ettevõtte esindaja poolt majandusaasta aruandes. Raamatupidamise seaduse § 15 lg 1 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Sama seaduse §-s 16 on toodud raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid, mille kohaselt peab muu hulgas raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon olema neutraalne ja usaldusväärne, tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samuti tuleb märkida, et kaitsja poolt väidetavalt ülehinnatud maa ja ehitiste väärtus (709 740 krooni) on vaid üks osa bilansis kajastuvatest ettevõtte varadest, milleks on, nagu eelnevalt välja toodud, näiteks tooraine ja materjal (väärtus 1 480 203 krooni), müügiks ostetud kaubad (väärtus 751 308 krooni) ning masinad ja seadmed (väärtus 1 585 139 krooni).
26.9.Järgmiseks tuleb kindlaks teha summa, mille ulatuses olnuks selline maksukohustus OÜ-lt Varleton sissenõutav ajal, mil maksuhalduril oli pärast varjatud maksukohustusest teadasaamist mõistlikul tegutsedes võimalik OÜ-d Varleton siduvalt kohustada oma maksuvõlga tasuma. Äriühingu juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumisega riigile tekitatud kahju saamiseks tuleb eelviidatud summa lahutada maksukohustuse tekkimise ajal sissenõutava maksukohustuse summast. 4. mail 2014 esitas Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna III kontrollitalituse juhataja kuriteoavalduse Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnale /II kd tl 40/. Kontrollakt koostati 20. aprillil 2011 /II kd tl 51-58/. Kontrollaktist nähtuvad käibemaksukohustuse suurendamise aluseks olevad asjaolud. Maksuotsus tehti maksumenetluses 17. mail 2011, määrates kindlaks OÜ Varleton poolt tasumisele kuuluva käibemaksu /V kd tl 78-94/. Seega oli Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu varjatud maksukohustusest teadlik alates 17. maist 2011. 22. juunil 2011 algatas
maksuhaldur Hnizdo Krcmaroy OÜ (Varleton) maksunõude sundtäitmise MKS § 130 ja § 131 alusel, arestides äriühingu pangakontod ning taotledes sõiduvahenditele käsutamise keelumärke seadmist registrisse. 27. juunil 2011 esitas maksuhaldur avalduse täitemenetluse algatamiseks kohtutäiturile, kuid sõidukite asukoht oli teadmata. OÜ Hnizdo Krcmaroy omandis on kinnistu registrikoodiga 2689006, mida müüakse täitemenetluses enampakkumise korras, müüdava vara alghinnaks on 20 700 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud andmete alusel võib väita, et maksuhaldur on teinud kõik võimaliku, et varjatud maksukohustust sisse nõuda äriühingu vara arvel, kuid esitatud andmete põhjal saab järeldada, et Varleton OÜ on nüüdseks maksejõuetu. Seega on riigile tekitatud kahju kogu tasumata maksukohustuse ulatuses. Pärast maksuvõla ilmsikstulekut on sundtäitmise tulemusel Varleton OÜ-lt õnnestunud sisse nõuda maksuvõlga summas 619,61 eurot, mille võrra tuleb süüdistatavatelt väljamõistetavat kahjusummat vähendada.
27.Juhatuse liikme poolt äriühingu maksudeklaratsioonide esitamata jätmise või nendes valeandmete esitamisega riigile tekitatav kahju võib lisaks maksunõude reaalväärtuse vähenemisele hõlmata ka maksuintressi, arvestatuna maksuvõla sellelt osalt, mis oleks olnud maksukohustuse tekkimise ajal äriühingult sissenõutav. Olukorras, kus maksunõude sissenõudmine viibib seetõttu, et juhatuse liige on jätnud äriühingu maksudeklaratsiooni esitamata või esitanud selles valeandmed, jääb riigilt teenimata ka finantstulu õigeaegselt laekumata maksusummalt. MKS §-des 115 ja 117 on ette nähtud kindlas määras maksuintressi tasumise kohustus (RKKKo nr 3-1-1-60-07, p 49-50). Kui riigil jääb äriühingu juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu teenimata finantstulu õigeaegselt laekumata maksusummalt ning seda ei ole maksuintressina võimalik sisse nõuda maksumaksjalt, saab kõnealuselt maksusummalt arvestatud maksuintresse käsitada juhatuse liikme poolt tekitatud kahjuna. Kannatanu on esitanud nõude intresside osas summas 120 289,94 eurot. Tsiviilhagist nähtuvalt on intressi arvestatud alates maksukohustuse tekkimiseks kuni 5. märtsini 2013. MKS § 117 lg 1 kohaselt on intressimääraks 0,06% päevas. Apellandid ei ole vaidlustanud intressi arvutamise aluseid.
28.Alusetu on U.P kaitsja väide, justkui ei oleks tsiviilhagis välja toodud deliktilise kahju hüvitamise eeldused. Riigikohus on selgitanud, kuidas jaotub riigi poolt maksuvõlglasest äriühingu juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamisel poolte vahel tõendamiskoormis. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seoses kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Samuti kui kriminaalmenetluses tuvastatakse need tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud, mis on ühtlasi kuriteo koosseisulised asjaolud, isiku süüküsimuse lahendamisel kriminaalmenetluslikust tõendamiskoormisest lähtuvalt, tuleb eeltoodud tõendamiskoormise jaotust arvestada üksnes nende hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, mis süüdistuse esemesse ei kuulu (RKKKo nr 3-1-1-60-07, p 52). Süüdistusest nähtuvad U.P-le ja R.K-le süüks arvatud teod, süüdistust tõendavad tõendid ja süüdistatavate tegevuse tagajärjel riigile õigusvastasest laekumata jäänud maksusumma. Kannatanu hagis on üksikasjalikult põhjendatud süüdistatavate poolt süüdistuse sisuks oleva õigusvastase tegevusega riigile kahju põhjustamine nii väärtusetuks muutunud maksunõude kui ka saamata jäänud finantstulu (intresside) näol. Ekslik on U.P kaitsja apellatsioonis toodud väide, justkui peaks hageja
deliktilise kahju hüvitamise eeldusena tõendama kostja süüd. Vastupidi, kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumist (samas, aga ka RKTKo nr 3-2-1-99-02, p 10). Süüdistatavate süü puudumine ei ole kohtus tõendamist leidnud.
29.Samas peab ringkonnakohus vajalikuks tühistada maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega rahuldati täies ulatuses kannatanu tsiviilhagi ning mõisteti U.P-lt ja R.K-lt solidaarselt kannatanu Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 278 119 eurot, millest on maksusumma 157 229.06 eurot ja intress 120 289.94 eurot. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. Kriminaalkolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.
29.1.Ringkonnakohus nõustub R.K kaitsja väitega, et R.K ei saa tsiviilõiguslikult vastutada kogu riigile tekitatud kahju eest. Nimelt on kaitsja asjakohaselt välja toonud, et süüdistuse järgi seisnes R.K panus selles, et ta on võltsinud 26 kassaorderit ajavahemikus 14. oktoober 2009. a kuni 9. august 2010. Maakohus on jõudnud seisukohale, et R.K kaasaaitamistegevus oli antud maksukuriteo toimepanemise ettevalmistamisel täideviija kuriteo toimepanemist soodustav, sh täideviija tahet tugevdav, sest see raskendas antud maksukuriteo avastamist, lõi seeläbi kergema olukorra kogu kuriteo toimepanemiseks. Maakohus leidis, et kaasaaitaja ei peagi teadma põhiteost kõike aspekte ja nö osalema kogu põhiteo kõikides nüanssides.
29.2.Ringkonnakohus, viidates ka käesoleva otsuse puntkis 20 toodud põhjendustele, nõustub maakohtuga selles, R.K poolt kassaorderite võltsimise puhul oli tegemist maksupettusele kaasaaitamisega. See tähendab, et R.K, olles toime pannud 26 kassaorderi võltsimise, mis olid kuupäevastatud daatumitega vahemikus 26. oktoober 2009 kuni 2. august 2010, aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele OÜ Varleton käibemaksudeklaratsioonides maksustamisperioodide 2009. a september kuni juuli 2010 kohta. Ringkonnakohus märgib, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks R.K kaasaaitamistegevus saanud alguse enne nimetatud perioodi. Nõustuda tuleb apellandiga, et arusaamatuks jääb, kuidas võis R.K soodustada ja toetada U.P tegevust jaanuarist 2008 kuni augustini 2009, kui ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et R.K oli üldse teadlik õigusvastase teo toimepanemisest viidatud ajavahemikus, s.o enne tema poolt kassaorderite võltsimist.
29.3.Maakohus on viidanud VÕS § 1045 lg-le 4, mille kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Sellele tuginedes on maakohus leidnud, et R.K vastutab samaselt U.P-ga kogu riigile tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et kaasaaitaja vastutust ei välista asjaolu, et teo vahetud toimepanijad oleksid teo saanud toime panna ka kaasaaitamiseta. Samas on kaasaaitamise lugemisel kahju üheks (kaas)põhjuseks oluline, kas ja kuivõrd kaasaaitamine mõjutas teo toimepanemist (RKTKo nr 3-2-1-72-09, p 13). Käesoleval juhul ei ole millegagi tõendatud, et R.K oleks oma tegevusega mõjutanud valeandmete esitamist
käibedeklaratsioonides maksustamisperioodide jaanuar 2008 kuni august 2009 kohta. Ainuüksi asjaolu, et U.P poolt valeandmete esitamine käibedeklaratsioonides jaanuarist 2008 kuni juulini 2010 on karistusõiguslikult käsitletav ühe jätkuva süüteona, ei saa kaasa tuua R.K tsiviilõiguslikku vastutust ka jaanuar 2008 – august 2009 maksustamisperioodide kohta valeandmete esitamisega tekitatud kahju eest. Küll aga vastutab R.K VÕS § 1045 lg 4 alusel U.P-ga samadel alustel maksustamisperioodide september 2009 kuni juuli 2010 kohta esitatud käibemaksu-deklaratsioonides valeandmete esitamisega tekitatud kahju eest.
29.4.Järgmiseks selgitab ringkonnakohus, millistes osades vastutavad süüdistatavad Eesti Vabariigile õigusvastaselt põhjustatud kahju eest. Maksustamisperioodide jaanuar 2008 kuni august 2009 käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu jäi riigile laekumata 112 269,31 eurot ja intresse 89 755,66 eurot, s.o kahju kokku 202 024,97 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel peab kahju hüvitama U.P. Maksustamisperioodide september 2009 kuni juuli 2010 käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu jäi riigile laekumata 46 179,36 eurot ja intresse 30 534,28 eurot, s.o kahju kokku 76 713,64 (vt tsiviilhagis esitatud arvutuskäigud) /VI kd tl 46-47/. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 4 alusel vastutavad kahju tekkimise eest U.P ja R.K solidaarselt. Pärast maksuvõla ilmsikstulekut on maksuhalduril õnnestunud sisse nõuda OÜ -lt Varleton 619,61 eurot. Seega tuleb selle võrra süüdistatavatelt väljamõistetavaid kahjusummasid vähendada. Ringkonnakohus vähendab väljamõistetavaid summasid proportsionaalselt, s.o U.P-lt väljamõistetavat summat vähendab kohus 504,33 euro võrra ja mõlemalt süüdistatavalt solidaarselt väljamõistetavat summat vähendab kohus 115,28 euro võrra.
29.5.Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsusega välja mõista U.P-lt maksustamisperioodide jaanuar
kuni august
kohta koostatud käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega kannatanu Eesti Vabariigile tekitatud kahju summas 201 520,64 eurot. Maksustamisperioodide september 2009 kuni juuli 2010 kohta käivates käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega kannatanu Eesti Vabariigile tekitatud kahju summas 76 598,36 eurot tuleb välja mõista U.P-lt ja R.K-lt solidaarselt.
30.Maakohtu otsusega on jäetud tsiviilhagi tagamiseks jõusse kinnistute arestimine, s.o Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2012. a määrusega arestitud R.K-le kuuluvad kinnistud registriosa numbritega XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX. Kuna R.K-lt ringkonnakohtu otsusega väljamõistetav kahjusumma on oluliselt vähenenud, tuleb hinnata arestitud vara väärtuse ja väljamõistetud kahjusumma proportsionaalsust. Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2012. a määrusest nähtuvalt on Pärnumaal, XXXXXXXXXX vallas, XXXXXXXXXX külas XXX-XXXXXX kinnistu keskmiseks turuhinnaks 139 375 eurot (registriosa numbriga XXXXXXX). Samuti nähtub määrusest, et kinnistule on seatud kaks hüpoteeki 41 543 eurot ja 60 716 eurot. Pärnumaal, XXXXXXXXXX vallas, XXXXX alevikus, XXXX XX kinnistu ja elamu (kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX) keskmiseks turuhinnaks on määrusest nähtuvalt 66 332 eurot. Kinnistule on seatud hüpoteek 21 091 euro AS-i Eesti Krediidipank kasuks. Kuna R.K-lt mõistab ringkonnakohus välja (solidaarselt U.P-ga) 76 598,36
eurot, tuleb tsiviilhagi tagamiseks jätta kinnistud nr XXXXXXX ja XXXXXXXX aresti alla. Kinnistu nr XXXXXXXX tuleb aresti alt vabastada.
VI
31.Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 2 p 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse.
VII
32.R.K kaitsja on esitanud taotluse hüvitada R.K-le apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, siis tuleb vastavalt KrMS § 185 lg le 1 ja § 175 lg 1 p-le 1 hüvitada süüdistatavale mõistlikus suuruses kaitsjatele makstud tasu. Kaitsja poolt esitatud kulude nimekirja kohaselt on süüdistatav apellatsioonimenetluses kandnud menetluskulusid kaitsjatasu näol 7 tunni õigusabi eest 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot. Selles summas on esitatud ka Advokaadibüroo Lentsius ja Casus arve 22. aprillist 2015. Arvest ja sellele lisatud kulude spetsifikatsioonist nähtub õigusabi ühikuhind, osutatud õigusteenuse sisu ja selleks kulunud aeg. Selle info põhjal hindab kolleegium õigusabile tehtud kulutusi vajalikuks ja põhjendatuks. Seetõttu tuleb nimetatud kulud lugeda mõistlikuks suuruses kaitsjatasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ja need süüdistatavale hüvitada.
Andres Parmas
Pavel Gontšarov
Orvi Tali
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.