1-13-9332/85 - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Ü.J esitatud süüdistuses KarS § 3892 lg 1 (vastab kehtivale KarS § 3891 lg-le 1) järgi süüdi tunnistada ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Ü.J ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. K.K esitatud süüdistustes KarS § 3892 lg 1 – KarS § 22 lg 1, 3 (vastab kehtivale KarS § 3891 lg 1 – KarS § 22 lg-tele 1, 3) ja KarS § 344 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1 mõista karistuseks 1 (ühe) aastase vangistusega. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui K.K ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi Rahuldada täies ulatuses kannatanu tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Ü.J lt ja K.K ilt kannatanu Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) 278 119 eurot, millest on maksusumma 157 229.06 eurot ja intress 120 289.94 eurot. Jätta tsiviilhagi tagamiseks jõusse kinnistute arestimine, s.o Pärnu Maakohtu määrusega arestitud K.K ile kuuluvad kinnistud registriosa numbriga xxxxx, xxxxx ja xxxxx. Menetluskulud Välja mõista Ü.J lt ja K.K ilt riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 175 alusel menetluskulud, s.o mõlemalt: sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 585 eurot, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 0,22 eurot, tunnistaja A. T sõidukulu 189,60 (s.o 379,20 eurot/2) ja tunnistaja A. V sõidukulu 6,80 eurot (s.o 13,60 eruto/2). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanul on samuti õigus pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse. Tõkendeid ei ole kohaldatud. Asitõend CD-R plaat Pärnu OÜ X raamatupidamisdokumentide registritega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse 2 / 68

1-13-9332 enammakse 53937). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: arve nr 47 kuupäevaga 05.06.2009 (arve nr 29), müüja Xxxxx, käibemaks 26010, summa 170510; arve nr 48, kuupäevaga 15.06.2009 (arve nr 235), müüja Xxxxx, käibemaks 23040, summa 151040; arve nr 49, kuupäevaga 25.06.2009 (arve nr 37), müüja Xxxxx, käibemaks 22320, summa 146320, kokku käibemaks 71370. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 juunikuu kohta 20.07.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 53 579 krooni ja pärast muutmist 30.07.2009.a 53 937 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.07.2009 53 579,00 0,00 2009/6 KMD esit 20.07.2009 28.07.2009 0,00 41,93 sotsiaalmaks 30.07.2009 53 937,00 0,00 2009/6 KMD esit 30.07.2009 30.07.2009 0,00 344,07 Kinnipeetud tulumaks 30.07.2009 0,00 552,95 sotsiaalmaks 30.07.2009 0,00 50,07 töötuskindlustusmaks 11.08.2009 0,00 1 679,19 Kinnipeetud tulumaks 11.08.2009 0,00 22 611,84 Kinnipeetud tulumaks 11.08.2009 0,00 30 967,12 sotsiaalmaks 11.08.2009 0,00 342,97 sotsiaalmaks 11.08.2009 0,00 357,06 sotsiaalmaks 11.08.2009 0,00 404,93 sotsiaalmaks 11.08.2009 0,00 4 693,04 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses tuli 20.07.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 17 791,04 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 juuli kohta 21.08.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 194 000 krooni ja käibemaksu 38 800 krooni ning sisendkäibemaksu 110 079 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 35 679 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 74 400 krooni, so (käibemaks 38800 – tuvastatud sisendkäibemaks 35679 + enammakse 71279). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks arved: nr 50, kuupäevaga 07.07.2009 (arve nr 33), müüja Xxxxx, käibemaks 272000, summa 183200; nr 51, kuupäev 14.07.2009, arve nr 241, müüja Xxxxx, käibemaks 22400, summa 134400; nr 52, kuupäev 24.07.2009, arve nr 43, müüja Xxxxx, käibemaks 24800, summa 148800; käibemaks kokku 74400. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 juulikuu kohta 21.08.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 71 279,03 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 21.08.2009 71 279,03 0,00 kehtiv 2009/7 KMD, esit 21.08.2009 22.08.2009 0,00 30,98 ettevõtte tulumaks 22.08.2009 0,00 21 160,93 sotsiaalmaks 11.09.2009 0,00 11 930,06 Kinnipeetud tulumaks 11.09.2009 0,00 34 128,05 sotsiaalmaks 11.09.2009 0,00 4 029,00 töötuskindlustusmaks 15 / 68

Tegelikkuses tuli 21.08.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 3121 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 augusti kohta 21.09.2009.a esitatud ja 24.09.2010.a, 21.10.2009.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 248 909 krooni ja käibemaksu 56 982 krooni ning sisendkäibemaksu 125 417 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 47 767 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 77 650 krooni, so (käibemaks 56982 – tuvastatud sisendkäibemaks 47767 + enammakse 68435). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 53, kuupäev 10.08.2009, arve nr 37, müüja Xxxxx, käibemaks 28050, summa 168300; nr 54, kuupäev 18.08.2009, arve nr 249, müüja Xxxxx, käibemaks 2400, summa 144000; nr 55, kuupäev 27.08.2009, arve nr 49, müüja Xxxxx, käibemaks 25600, summa 153600; käibemaks kokku 77650. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 augustikuu kohta 24.09.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 68 435 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 21.09.2009 0,00 0,00 2009/8 KMD esit 21.09.2009 24.09.2009 68 435,00 0,00 2009/8 KMD esit 24.09.2009 25.09.2009 0,00 251,91 sotsiaalmaks 26.09.2009 0,00 5 353,95 intress 13.10.2009 0,00 1 452,00 ettevõtte tulumaks Tegelikkuses tuli 24.09.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 9215,06 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 septembri kohta 20.10.2009.a esitatud ja 21.10.2010.a, 28.10.2009.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 400 100 krooni ja käibemaksu 80 020 krooni ning sisendkäibemaksu 130 838 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 49 938 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 80 900 krooni, so (käibemaks 80020 – tuvastatud sisendkäibemaks 49938 + enammakse 50818). Deklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: Nr 56, kuupäev 11.09.2009, arve nr 41, müüja Xxxxx, käibemaks 28900, summa 173400; nr 57, kuupäev 21.09.2009, arve nr 255, müüja Xxxxx, käibemaks 25600, summa 153600; nr 58, kuupäev 28.09.2009, arve nr 57, müüja Xxxxx, käibemaks 26400, summa 158400; käibemaks kokku 80900. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 septembrikuu kohta 20.10.2009.a ja 21.10.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 66 409 krooni ja pärast muutmist 28.10.2009.a 50 818 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.10.2009 66 409,00 0,00 2009/9 KMD esit 20.10.2009 21.10.2009 66 409,00 0,00 2009/9 KMD esit 21.10.2009 16 / 68

Tegelikkuses tuli 28.10.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 30082,04 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 oktoobri kohta 20.11.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 329 608 krooni ja käibemaksu 65 922 krooni ning sisendkäibemaksu 125 296 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 38 846 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 86 450 krooni, so (käibemaks 65922 – tuvastatud sisendkäibemaks 38846 + enammakse 59374). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 59, kuupäev 27.10.2009, arve nr 47, müüja Xxxxx, käibemaks 28050, summa 168300; nr 60, kuupäev 16.10.2009, arve nr 261, müüja Xxxxx, käibemaks 29600, summa 177600; nr 61, kuupäev 26.10.2009, arve nr 63, müüja Xxxxx, käibemaks 28800, summa 172800; käibemaks kokku 86450. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 oktoobrikuu kohta 20.11.2009.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 59 374 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.11.2009 59 374,00 0,00 kehtiv 2009/10 KMD, esit 20.11.2009 22.11.2009 0,00 89,03 ettevõtte tulumaks 22.11.2009 0,00 36 422,94 sotsiaalmaks 25.11.2009 0,00 235,01 intress 11.12.2009 0,00 17 077,01 Kinnipeetud tulumaks 11.12.2009 0,00 5 550,01 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses tuli 20.11.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 27 076 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2009 novembri kohta 21.12.2009.a esitatud ja 18.02.2010.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 215 426 krooni ja käibemaksu 43 085 krooni ning sisendkäibemaksu 165 765 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 74 365 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 91 400 krooni, so (käibemaks 43085 – tuvastatud sisendkäibemaks 74365 + enammakse 122680). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: Nr 62, kuupäev 09.11.2009, arve nr 51, müüja Xxxxx, käibemaks 30600, summa 183600; nr 63, kuupäev 14.11.2009, arve nr 67, müüja

1-13-9332 Xxxxx, käibemaks 30400, summa 182400; nr 64, kuupäev 18.11.2009, arve nr 269, müüja Xxxxx, käibemaks 30400, summa 182400; käibemaks kokku 91400. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 novembrikuu kohta 21.12.2009.a esitatud KMD-l deklareeriti enammakset 122 680 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 21.12.2009 122 680,00 0,00 2009/11 KMD esit 21.12.2009 23.12.2009 0,00 91,06 ettevõtte tulumaks 23.12.2009 0,00 1 901,84 Kinnipeetud tulumaks 23.12.2009 0,00 44 763,98 sotsiaalmaks 29.12.2009 0,00 309,02 intress Tegelikkuses oli 21.12.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 31 279,99 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. - 2009 detsembrikuu kohta 20.12.2009.a esitatud ja 15.03.2010.a, 14.06.2010.a, 12.07.2010.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 313 331 krooni ja käibemaksu 62 666 krooni ning sisendkäibemaksu 148 082 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 53 382 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 94 700 krooni, so (käibemaks 62666 – tuvastatud sisendkäibemaks 53382 + enammakse 85416). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: Nr 65, kuupäev 10.12.2009, arve nr 55, müüja Xxxxx, käibemaks 32300, summa 193800; nr 66, kuupäev 15.12.2009, arve nr 71, müüja Xxxxx, käibemaks 32000, summa 192000; nr 67, kuupäev 21.12.2009, arve nr 269, müüja Xxxxx, käibemaks 30400, summa 182400; käibemaks kokku 94700. Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2009 detsembrikuu kohta 20.01.2010.a esitatud KMD-l deklareeriti enammakset 85 178 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 20.01.2010 85 178,00 0,00 2009/12 KMD esit 20.01.2010 26.01.2010 0,00 122,04 ettevõtte tulumaks 26.01.2010 0,00 475,03 raskeveokimaks 26.01.2010 0,00 26 676,83 sotsiaalmaks 11.02.2010 0,00 17 204,06 Kinnipeetud tulumaks 11.02.2010 0,00 97,95 kogumispensionimakse 11.02.2010 0,00 35 731,20 sotsiaalmaks 11.02.2010 0,00 4 870,94 töötuskindlustusmaks Tegelikkuses tuli 20.01.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareerida tasumisele kuuluvat käibemaksu 9522,10 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli tekitada tagastusnõue. - 2010 jaanuarikuu kohta 22.02.2010.a esitatud ja 11.08.2010.a muudetud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 186 711 krooni ja käibemaksu 37 342 krooni ning sisendkäibemaksu 111 692 krooni. Tegelikult oli õigus 18 / 68

Eelviidatud andmed kajastuvad käesoleval hetkel kehtival deklaratsioonil ning on aluseks maksusumma määramisel. 2010 juulikuu kohta 23.08.2010.a esitatud käibedeklaratsioonil deklareeriti enammakset 92 497 krooni, misjärel teostati ümberkanded järgmiselt: kuupäev enammakse ümberkanne tehingu sisu 23.08.2010 92 497,00 0,00 2010/7 KMD esitatud 23.08.2010 30.11.2010 0,00 56,95 töötuskindlus tusmaks 10.12.2010 0,00 56,64 töötuskindlus tusmaks Tegelikkuses oli 23.08.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis õigus deklareerida enammakset 2696,91 krooni (käibemaks – tuvastatud sisendkäibemaks vt lisa 3) ning seega valeandmete esitamise eesmärgiks tegelikkusele mittevastavaid arveid kasutades oli suurendada tagastusnõuet. Lähtudes eeltoodust, ei ole kinni peetud maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sh arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli kuni 01.07.2009.a käibemaksumäär 18 protsenti ja pärast seda 20 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju suures ulatuses, hinnata kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2010.a 4350 krooni. Seega riigile laekumata maksusumma 2 479 183 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Kuivõrd Ü.J edastas maksudeklaratsioone koostavale raamatupidajale tegelikkusele mittevastavaid arveid maksuhaldurile valeandmete esitamiseks teadlikult ning eesmärgil selliselt tekitada või suurendada tagastusnõuet, on maksukelmus toime pandud tahtlikult. Seega Ü.J OÜ X majandustegevust juhtiva isikuna teadvalt maksuhaldurile valeandmete esitamisega eesmärgil nii tekitada kui ka suurendada tagastusnõuet, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 2 479 183 krooni (so 158 448,68 eurot), pani toime KarS § 3892 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

1-13-9332 K.K ́i süüdistatakse selles, et tema olles OÜ X osanik ja töötades OÜ-s X jaemüügi juhina ehk olles OÜ X majandustegevusega kokkupuudet omav isik, aitas ajavahemikul 15.01.2008.a kuni 12.08.2010.a kaasa OÜ X juhatuse liikme Ü.J poolt OÜ X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2008.a jaanuar kuni 2010.a juuli, v.a juuni 2010.a kohta (vt süüdistusakti lisa 2 ja 3) valeandmete esitamisele, täites ning allkirjastades OÜ Xxxxx, OÜ Xxxxx ja OÜ Xxxxx nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete (vt lisa 4) tasumist kinnitavad kassa väljamineku orderid tõendamaks OÜ X kaasast summade liikumist ja milliste andete alusel suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu eesmärgiga tekitada või suurendada sellega tagastusnõuet, mistõttu jäi Eesti Vabariigile maksudena laekumata 2 479 183 krooni. OÜ X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised K.K poolt täidetud ja allkirjastatud kassaorderid, millega vormistati raha liikumine OÜ X kassast välja: 14.10.09.a nr 51, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 600 krooni andmist, 26.10.09.a nr 52, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 158 400 krooni andmist, 27.10.09.a nr 53, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 173 400 krooni andmist, 24.11.09.a nr 10, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 168 300 krooni andmist, 25.11.09.a nr 11, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 172 800 krooni andmist, 30.11.09.a nr 12, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 177 600 krooni andmist, 09.12.09.a nr 13, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 183 600 krooni andmist, 14.12.09.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 11.01.10.a nr 1, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 193 800 krooni andmist, 19.01.10.a nr 2, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 192 000 krooni andmist, 29.01.10.a nr 3, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 05.02.10.a nr 4, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 16.02.10.a nr 5, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 134 400 krooni andmist, 26.02.10.a nr 6, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 08.03.10.a nr 8, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 142 800 krooni andmist, 25.03.10.a nr 9, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 124 800 krooni andmist, 30.03.10.a nr 10, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 115 200 krooni andmist, 09.04.10.a nr 13, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 14.04.10.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 06.05.10.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 142 800 krooni andmist, 31.05.10.a nr 19, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 124 800 krooni andmist, 07.06.10.a nr 21, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 21.06.10.a nr 22, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 04.08.10.a nr 26, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 172 800 krooni andmist, 09.08.10.a nr 27, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 02.08.10.a nr 25, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 183 600 krooni andmist. Tegelikkuses OÜ Xxxxx, OÜ Xxxxx ja OÜ Xxxxx nimelt esitatud arvete alusel kauba soetamine ning tasumine selle eest puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil kuni 01.07.2009.a käibemaksumäär 18 protsenti ja pärast seda 20 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

1-13-9332 Seega oli K.K i tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. K.K on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus, sh kohustus dokumenteerida kõik oma majandustehingud. Sellest lähtuvalt on K.K poolt täidetud ja allkirjastatud näilikud kassaorderid kui makandustehingu toimumist kinnitavad tõendid käsitletavad kuriteovahendina, so tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju suures ulatuses, hinnata kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2010.a 4350 krooni. Seega riigile laekumata maksusumma 2 479 183 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Kuivõrd K.K täitis ja allkirjastas OÜ X raamatupidamise jaoks tegelikkusele mittevastavate arvetega seotud näilikke kassaordereid, mis olid maksuhaldurile esitatud valeandmete aluseks eesmärgiga tekitada või suurendada tagastusnõuet, on tema käitumises tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega K.K aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme Ü.J poolt teadvalt maksuhaldurile valeandmete esitamisele eesmärgil nii tekitada kui ka suurendada tagastusnõuet, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 2 479 183 krooni (so 158 448,68 eurot), pani toime KarS § 3892 lg 1- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo. Samuti süüdistatakse K.K ́i selles, et tema olles OÜ X osanik ja töötades OÜ-s X jaemüügi juhina ehk olles OÜ X majandustegevusega kokkupuudet omav isik, koostas OÜ X raamatupidamisse tegelikkusele mittevastavate arvete tasumist kinnitavate dokumentidena järgmised ettevõtte kassa väljamineku orderid: 14.10.09.a nr 51, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 600 krooni andmist, 26.10.09.a nr 52, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 158 400 krooni andmist, 27.10.09.a nr 53, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 173 400 krooni andmist, 24.11.09.a nr 10, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 168 300 krooni andmist, 25.11.09.a nr 11, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 172 800 krooni andmist, 30.11.09.a nr 12, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 177 600 krooni andmist, 09.12.09.a nr 13, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 183 600 krooni andmist, 14.12.09.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 11.01.10.a nr 1, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 193 800 krooni andmist, 19.01.10.a nr 2, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 192 000 krooni andmist, 29.01.10.a nr 3, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 182 400 krooni andmist, 05.02.10.a nr 4, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 16.02.10.a nr 5, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 134 400 krooni andmist, 26.02.10.a nr 6, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 08.03.10.a nr 8, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 142 800 krooni andmist, 25.03.10.a nr 9, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 124 800 krooni andmist, 30.03.10.a nr 10, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 115 200 krooni andmist, 09.04.10.a nr 13, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 14.04.10.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 06.05.10.a nr 14, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 142 800 krooni andmist, 31.05.10.a nr 19, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 124 800 krooni andmist, 07.06.10.a nr 21, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 153 000 krooni andmist, 21.06.10.a nr 22, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 144 000 krooni andmist, 04.08.10.a nr 26, millel kajastati OÜ-le Xxxxx 172 800 krooni andmist, 24 / 68

1-13-9332 raamatupidamise eest vastutavate isikute teadmatust ära kasutades esitada maksuhaldurile valeandmeid OÜ X (hilisema nimega X OÜ, edaspidi tekstis nimetatud eeskätt X OÜ) 2008.a jaanuari kuni 2010.a juuli (v.a juuni 2010) käibedeklaratsioonides, mille tulemusel jäi Eesti Vabariigil maksudena laekumata kokku 2 479 183 krooni. Tegemist on vahendliku täideviimisega KarS § 21 lg 1 mõttes. KarS § 5 lg 1 mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Alates 01.01.2015.a muutus KarS § 3892 kehtetuks, kuid nimetatud tegu ei ole dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 3891 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning seega on teo karistusväärsus säilinud. Kuni 01.01.2015.a tuli karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2010.a 4350 krooni. Seega süüdistuse kohaselt riigile laekumata maksusumma 2 479 183 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. 01.01.2015.a kehtima hakanud KarS § 121 p 2 kohaselt on suure kahjuga või süüteo ulatusega tegemist siis, kui see ületab 40 000 eurot. Kuivõrd 2 479 183 krooni puhul on tegemist 158 448.67 euroga, siis ka alates 01.01.2015.a vastab maksudena laekumata summa suurele kahjule. Vaidlus puudub selles, et Ü.J oli alates 01.08.2000.a kuni 12.08.2010.a OÜ X juhatuse liige ning seega juriidilise isiku esindaja kõikides õigustoimingutes TsÜS § 34 lg 1 järgi. Samuti oli temal kohustus ÄS § 180 lg 1 kohaselt juhtida ja esindada osaühingut, omades vastavalt ÄS § 181 lg-le 1 esindusõigust kõigis õigustoimingutes, sh korraldades ÄS § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutades ÄS § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitanud kahju eest. Maksukuritegu ei eelda täideviijalt erilist isikutunnust. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Näiteks võib selline kaalukas teopanus seisneda maksudeklaratsiooni koostavale raamatupidajale võltsitud arvete edastamises, kui nende arvetel kajastatud andmete alusel väheneb põhjendamatult maksukohustuslase maksukohustus (RKL nr 3-1-1-60-07). Vaidlus puudub selles, et raamatupidamise teenust osutas OÜ-le X ettevõttes OÜ XXxx kaks isikut S.O ja K.P , kes kuulati tunnistajatena kohtus üle. S.O ütluste kohaselt tegi ta OÜ-le X raamatupidamist kuni 2009.a august ning siis juhtis ettevõtte majandustegevust Ü.J , kes tegeles ettevõtte tootmise poolega, s.t saematerjali tootmise ja vahendusega. Jaekaubandusega (saunapoega) tegeles aga K.K . Ka K.P , kes jätkas raamatupidamise teenuse osutamisega 2009.aastast, teadis anda ütlusi, et ettevõtte majandustegevuse juht oli Ü.J . Mõlemad raamatupidajad kinnitasid, et esitasid MTA-le deklaratsioone ning seda neile toodud andmete alusel. Kõik andmed kanti raamatupidamise programmi ning need oli deklaratsioonides esitavate andmete aluseks. Dokumente tõid erinevad isikud, sõltuvalt sellest kes parasjagu linna tuli, kuid näiteks S.O kinnitas, et tema käsitles neid Ü.J poolt teele saadetutena, kuna just temaga oli paika pandud töökohustused. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et kuigi deklaratsioonid esitas maksuhaldurile raamatupidaja, siis andmed selleks saadi Ü.J poolt tooduna või saadetuna, sh uuritud arved. Tõendite kogumist, eeskätt deklaratsioonidest ja pearaamatust (X), võib järeldada, et OÜ X poolt tehti ka reaalseid ehk tegelikkuses asetleidnud tehinguid, kuivõrd mitte kõik ettevõtte tehingud ei ole kohtuliku uurimise esemeks. Kohtuliku uurimise esemeheks on süüdistuse 26 / 68

OÜ Xxxxx arved. Kohtulikul uurimisel kuulati tunnistajana A.T , kes äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt on ettevõtte juhatuse liige. Tunnistaja A.T ütluste kohaselt oli ta 20082010, aga ka käesoleval hetkel OÜ Xxxxx osanik ja juhatuse liige, kes ise kontrollib ettevõtte poolt tehtud tehinguid. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta ettevõtte esindajana teinud ühe müügitehingu OÜ-ga X. Müüdavaks kaubaks oli saematerjal umbes 30 000 kuni 40 000 kroonise tehinguväärtusega. OÜ X oli tunnistajal hästi meeles, kuna viimane jättis poole esitatud arvest tasumata. OÜ-d X esindas Ü.J ja kuivõrd tunnistaja käis korduvalt raha küsimas, siis nad omavahel ka kohtusid. See üksik tehing jäi aga viimaseks, kuna kahe poole vahel tekkisid probleemid – seda siis juba mainitud summade tasumata jätmisega seoses. Kohtulikul uurimisel sai esitatud tunnistajale kõik OÜ Xxxxx nimelt väljastatud ja käesolevas kriminaalasjas uurimisesemeks olnud arved. A.T kinnitas, et neid arveid ei ole ettevõte väljastanud, sellistes suurustes tehinguid teinud ega ka rahasummasid saanud. Seega kõik arved OÜ Xxxxx nimelt kajastavad tegelikkusele mitte vastavat tehingut, kuna väidetav müüja on eitanud oma osalemist tehingus. Kohus leiab, et tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitavad tema poolt välja toodud erilised asjaolud - OÜ X makseprobleemid. Eeltoodu seab esiteks täielikult kahtluse alla Ü.J kaitsja versiooni selle kohta, et justkui keegi kolmas isik oleks OÜ Xxxxx nimelt Ü.J teadmata OÜ-ga X tehinguid edasi teinud, olukorras, kus võla tõttu selgelt olid edasised tehingud välistatud. Lisaks on see ka aktiivse kaitse väide ilma tõendita. Kohus nõustub prokuröri käsitlusega ka selles, et tõendite kogum kinnitab, et selleks, et OÜ X raamatupidamises kajastada küsimuste vältimiseks arve eest tasumist, on tehtud kõik arved kunstlikult sularahaarveteks ning juurde lisatud kassaorderid. Raamatupidajast tunnistaja K.P kinnitas kohtus, et tema usaldas talle toodud andmeid, sest kui ühelt poolt on dokument ja teiselt poolt on maksmine, siis ei tohiks ju tekkida kahtlust, kas see tehing on toimunud. Tunnistaja jätkas: „ kui ei ole toimunud, on ainult mingi arve tehingu kohta, siis tekib ju küsimus raamatupidajal varem või hiljem, miks dokument on maksmata, või laekumata ... et kas sellega on midagi pahasti või kas sellist tehingut ei olegi või on see tehing tühistatud, et kui on ühelt poolt dokument ja teiselt poolt makse, siis küsimust ei teki...“. Selgeks sai raamatupidajate ütlustest ka see, et kassaorderit kasutatakse raha liikumise tõendamiseks. Tegemist on raamatupidamise algdokumendiga, mis peab kajastama osapooli, sh tehingut kinnitava isiku allkirja ning selle vormistab isik, kes raha liikumist registreerib ja teostab. Tunnistajad selgitasid seda kui raamatupidamisseadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb kõik majandustehingud dokumenteerida, mis puudutavad muudatusi varas, kohustustes jne. Üheks võimalikuks dokumenteerimise viisiks on kassaorderite kasutamine. Kassaorderi allkirjastab kindlasti pool, kes raha välja annab, kuid vastuvõtja paneb allkirja selleks, et sellega tõendada teise osapoole olemasolu ja seega kokkuvõttes raha liikumist nii andja kui võtja poolt. Tõendite kogum viitab, et just sel eesmärgil, et tõendada raha liikumist osapoolte vahel, ehk siis seda, et keegi on ka päriselt raha toodud kauba eest vastu võtnud, võltsiti OÜ X

Kusjuures nagu ekspertarvamusest selgub, on K.K poolt täidetud käsikirjalised tekstid ja allkirjad jaotuses „VÕTTIS VASTU/ALLKIRI“ ehk siis kinnitanud raha saamist müüdud kauba eest eesmärgil sellega tõendada tehingu tegelikku toimimist, mida tehingu eest tasumine tähendabki. Kaasaaitamistegu peab olema põhiteoga põhjuslikus seoses. Ilmselgelt oli selline K.K-i kaasaaitav tegevus antud maksukuriteo toimepanemise ettevalmistamisel soodustav ja täideviija tahet tugevdav, sest see raskendab antud maksukuriteo avastamist ja seeläbi soodustab kuriteo toimepanekut ning ohtu kaitstavale õigushüvele. Selline K.K-i poolt toimepandu on seega oluline kaasaaitamisteo vaimne ja aineline panus kuriteo täideviimiseks. Kaasaaitamisteo põhjuslikkus põhiteoga tuvastatakse conditio-üldreegli alusel – kui mõelda soodustustegu ära ja kui põhitegu seetõttu kas jääks ära või raskeneks, on põhjuslikkus olemas. On väljapool kahtlust, et K.K-ile inkrimineeritud tegevus soodustas ehk kergendas Ü.J poolt põhiteo toimepanemist. Arvestades asjas olevaid K.K-i tegevusega seotud alusetute orderite hulka ja neil kajastatud suuri raha summasid, peab selliste orderite koostaja eluliste usutavuse kriteeriumist kindlasti eesmärgiks seadma, et selline tema tegevus soodustab otseselt maksukuriteo toimepanemist ja et sel viisil ta igati abistab kurjategijast täideviijat. Arvestades tõendite kogumit ja lisaks veel asjaolu, et puudub vaidlus selles, et süüdistatavad on elukaaslased, on väljapool kahtlust, et K.K tegutses Ü.J teadmisel. K.K-i kaitsja esitas kohtuvaidluses väite, et käesolevas asjas ei olnud erapooletu ekspert ja ei ole kindlaks üldse tehtud, et ekspertiisiks võetud võrdlusmaterjal – läbiotsimisel ära võetud märkmikust - nö sisaldaks üldse K.K-i poolt kirjutatut. Prokurör avaldas seisukoha, et tegemist on aktiivse kaitse väitega. Kohus nõustub sellega täielikult. Olukorras, kus kaitsja ei ole kohtulikul uurimisel konkreetselt taotlenud kordusekspertiisi, puudub võistlevas menetluses alus sellisteks hilisemateks väideteks, mis kujundab kohtu siseveendumuse siis juba selliselt, et kaitsja ei pea isegi kordusekspertiisi perspektiivikaks kaitsealuse positsioonile. Kohus ei pea paljasõnaliste kahtluste paiskamisel eirama võistlevas menetluses prokuröri poolt esitatud tõendeid kogumis. Lisaks kohus on seisukohal, et tõendite kogum ka üheselt kinnitab, et võrdlusmaterjalilt on saadud just K.K-i käekiri. Nimelt, kui jälgida 18.05.2011 läbiotsimisprotokolli (II kd tl 33-37), uurimistoimingus osalevad isikud ja läbiotsimise käigu kirjeldust, siis on igati arusaadav, et K.K on Ü.J elukaaslane ja just K.K-ile tehakse ettepanek välja anda vastavad dokumendid. Arvestades ka arestitud vara, toimus läbiotsimine X, x külas, milline kinnistu kuulub K.K-ile (V kd tl 96, 101, 110). Kirjutuslaualt leiti ruuduline kaustik, milles käsikirjalised sissekanded: isiklik, käibesse liituv jne. Kaustik pakendati ümbrikusse nr 1. Samuti nähtub läbiotsimisprotokollist, et märkusi K.K-il protokolli kohta ei olnud. Kohtulikul uurimisel esitati kohtule ka antud kaustik. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on väljapool kahtlust, et 30 / 68

1-13-9332 37, kuupäevaga 19.04.2006, kus tehingu sisuks on saematerjali müük summas 29 900 krooni. Samuti teadis ta Ü.J , kuna oli varasemalt kokku puutunud. Müüdavaks kaubaks oli tol ajal saematerjal, mille eest tuli tasuda ülekandega. OÜ Xxxxx oli väike ettevõtete ning lõpetas oma tegevuse pärast 2006.aastat. Ka G.Pile esitati kohtus ülekuulamisel kõik OÜ Xxxxx nimelt koostatud arved, mille kohta tunnistaja kinnitas, et sellised tehingud ei olnud võimalikud ehk siis neid ei saanud kuidagi toimuda. Loogiliselt põhjendas seda tunnistaja muuhulgas sellega, et summad on nende ettevõtte jaoks liiga suured. Sellises suuruses tema summasid ettevõttesse vastu võtnud ei ole, samuti ei ole dokumentidel tema allkirja. Seega kõik arved OÜ Xxxxx nimelt kajastavad tegelikkusele mitte vastavat tehingut, kuna väidetav müüja on eitanud oma osalemist tehingus. Kohus leiab, et arvestades kunstlikult koostatud kassaorderite ja absoluutselt mitte tõele vastavate erinevate tehingute hulka ja nendest tekkinud narratiivi, siis modus operandi kinnitab see juhuslikkuse ja eksimuste puudumist Ü.J tegevuses ning ühtlasi välistab ka kaitsja poolt viidatud kahtluse, et Ü.J juhitud ettevõtet oleks justkui kasutanud ära keegi kolmas teadmata isik maksukuriteo toimepanemiseks, mistõttu süüdistavad justkui oleksid ohvrid. Elulise usutavuse kriteerium ja tõendite kogum lükkab selle väite kaalukalt ümber ja lisaks jääb ka kaitse väide rõhuvalt täiesti paljasõnaliseks aktiivse kaitse väiteks. Tõendite kogumi pinnalt tekkiv kohtu siseveendumus kinnitab, et K.K-i kassaorderite kunstlik tekitamine kui abistav tegevus annab Ü.J kui täideviija tegude vahele kuritegeliku mõtte ja olemusseose, mis kinnitab inkrimineeritud süüdistuste omavahelist loogilist seost ja paikapidavust. Eeltoodud tõenditest tekkinud konteksti arvestades on hakanud juba korduma eelnenud sarnane asjaolude käik. Seetõttu tuleb taas tõdeda, kuivõrd ka OÜ Xxxxx nimelt koostatud arved olid kõik sularahaarved, siis ilmselt varjamaks maksupettuse toimepanemist ning tugevdamaks veendumust arvete vastamisel tegelikkusele, võltsiti raamatupidamisse kassaorderid kauba eest tasumise kohta. Ilmselgelt on ka selle ettevõtte puhul kõik orderid võltsitud, sest raha näidatud summades ei ole saanud G.P ega ka A.V oma ütluste järgi, siis osaliselt on uuritud tõendite kogumiga tuvastatud, et neid on võltsinud K.K , kes tehingu toimumise kinnituseks allkirjastas sularaha vastuvõtja nimelt allkirjad järgmistel orderitel: • • • • • • • • • •

1-13-9332 ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust (Riigikohtu 16.01.2003.a määrus asjas nr 3-3-1-2-03) ning Kriminaalkolleegium jagab viidatud seisukohta. Käesolevas asjas on OÜ X osas koostatud jõustunud maksuotsus. Viidatud dokumendist nähtuvad haldusmenetluses tuvastatud asjaolud, mille pinnalt jõuti seisukohale, et OÜ X ei ole OÜ Xxxxx, OÜ Xxxxx ja OÜ Xxxxx nimelt koostatud arvete alusel kaupa soetanud. Muuhulgas käsitletakse maksuotsuses A.V ja H.S ütlusi. Samuti käesolevas asjas on tunnistajad kohtus kinnitanud, et kassaorderitel kajastatud summasid nemad vastu võtnud ei ole. A.V andis ütlusi, et te ei mäleta, et oleks kunagi Võistes viibinud ning samuti puudub tal C kategooria juhiluba. Samuti ei öelnud talle midagi ettevõte nimi OÜ Xxxxx. Mitte mingisuguseid tehinguid ei ole ta teinud ei seoses OÜ-ga Xxxxx ega OÜ-ga X. Tunnistajan A.V vaatas kohtuistungil otsa Ü.J le ja kinnitas, et ei ole temaga mingit äri ajanud ega ka temalt sularaha saanud. Sama kinnitati kohtus K.K i kohta. Nii nagu A.V ei teadnud küsitud ettevõtetest midagi, ei osanud midagi rääkida OÜ-st Xxxxx ja OÜ-st X tunnistaja Indrek Sepa. Ü.J ja K.K i kohta tunnistaja kinnitas, et näeb neid esimest korda ja sularaha ta neilt saanud ei ole. Liiatigi kohtus tunnistaja ei teadnud, mis asi on kassaorder ja kui talle neid näidati, kinnitas ta, et neil puudub tema allkiri ning ta ei ole selliseid summasid saanud. Lisaks on kajastatud raamatupidamises tegelikkusele mittevastavalt saematerjali müüki Soome äriühingule Oy-le X. Selliselt tekkis OÜ-l X 0% määraga maksustav käive ja sisendkäibemaks, mille tulemusena kajastati deklaratsioonidel enammakstud käibemaksu eesmärgil tekkinud tagastusnõude summad tasaarveldada teiste riiklike maksudega. Kohtuasjas on ka OY-le X koostatud arved, mille juurde on lisatud tasumise kinnituseks kassaorderid. Kusjuures vastuvõetud arvetele on märgitud ostjaks X OY nimi kujul, mis ei ole õige, kuna sisaldab ekslikult T tähte. Soome maksuhaldur on kontrollinud väidetavad kauba saajat ning tuvastanud, et õige nimega OY X ning OÜ X vahel ei ole ärisuhteid olnud. Samuti kinnitati õigusabitaotlusele saabunud vastuses, et E.P.M nimelist isikut, kes väidetavalt on kauba eest sularahas tasunud, ei ole rahvastikuregistri andmete kohaselt olemas. Seega kinnitavad uuritud tõendid kogumis, et taas sellist müüki ei ole toimunud. Kui kõrvutada seamaterjali soetust ja müüki, on näha peaaegu koguseline kattumine, mis kinnitab üksnes seda, et kõik tehingud on toimunud paberil ning tegelikkuses ei ole seamaterjali soetatud ega ka seda müüdud. Kaupa kui sellist pole olemas ja see ei ole liikunud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-81-12 märkinud, et kui kaupa ei olegi saadud, ei või ostja sisendkäibemaksu maha arvata. Arvestades, et tegelikkuses ei ole kaupa üldse olemaski olnud, sellest järelduvalt ilmselgelt esitas Ü.J raamatupidamise korraldamiseks teadlikult ja tahtlikult tehingute kohta fiktiivsed dokumendid. Kohtulikul menetluses on kaitsja pool esitanud vastuväiteid tõendite lubatavuse kohta, kuivõrd need on kogutud maksumenetluses. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-11-07 märkinud, et maksukuritegude menetlemisel on teatud ulatuses arvestatav maksumenetluslik põhimõte, mille kohaselt loob maksukohustuslase pahauskne käitumine talle kõrgendatud tõendamiskoormise maksukohustust vähendavate asjaolude tõendamisel. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-57-07 märgitakse, et kriminaalmenetluse eripära haldus- ja halduskohtumenetlusega võrreldes ei piirdu üksnes avaramate tõendusteabe kogumise võimalustega. Kriminaalmenetluses on isikule tagatud mitmed menetluslike garantiidena käsitatavad põhiõigused, mida haldus- ega halduskohtumenetluses pole ette nähtud. Oluline koht selliste kriminaalmenetluslike garantiide hulgas on Põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 2 sätestatud ja süütuse presumptsiooni ühe elemendina käsitataval põhimõttel, mille kohaselt ei pea isik kriminaalmenetluses tõendama oma süü puudumist. Samuti on isikul kriminaalmenetluses PS § 22 lg 3 järgi õigus keelduda ütluste andmisest enda või oma lähedaste vastu. Maksukuritegude uurimisel tuleb maksumenetluses kogutud tõendeid uurida ja hinnata kriminaalmenetlusliku tõendamise üldisi reegleid järgides 33 / 68

1-13-9332 (3-1-1-120-03, p 16 ja 17). Viidatud lahendist nähtub, et rikkumiseks oli isiku maksumenetluses antud seletuse kasutamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel tema vastu ega käsitle raamatupidamises kajastatud arvete kogumist. Siinjuures tuleks arvestada ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-47-07 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt küll erinevalt maksukohustuslasest maksumenetluses ei lasu süüdistataval kriminaalmenetluses kaasaaitamiskohustust (3-1-1-5707). Kohus nõustub prokuröriga, et see aga ei tähenda seda, et kriminaalmenetluses tuleks absoluutselt kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja et eranditult kõikidel juhtudel oleks välistatud süüdistatava kohustus oma kaitseargumente tõendada. Kriminaalasjas kuulub arvestamisele ka kohtupraktikas kehtiv põhimõte, et kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKL nr-d 3-1-1-21-09, 3-1-1-85-07, p 9.1; 3-1-1-104-05, p 6.3; 3-1-1-112-99, p 2). Seega asjaolu, et uuritud tõendid on kogutud maksumenetluses, ei ole automaatselt aluseks nende lubamatuks tunnistamisel. Ka kriminaalmenetluses kehtivate põhimõtete kohaselt on lubatud õigust, et keegi ei pea kriminaalmenetluses tõendama oma süütust, teatud juhtudel piiratud ulatuses piirata (RKL nr 3-1-1-104-05). Tuleb nõustuda prokuröriga, et kehtivad seadused ei välista kriminaalmenetluse ja maksumenetluse paralleelsust. Samuti pole menetlejal kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest kuriteo tunnustele viitavate küllaldaste andmete olemasolul õigust kriminaalmenetluse alustamisest keelduda. Juhul, kui raamatupidamise dokumendid on juba maksuhalduri valduses, ei ole praktikas võimalik olukord, kus maksuhaldur tuvastades maksupettusele viitavad tunnused, tagastab isikule dokumendi, et neid oleks võimalik koguda kriminaalmenetluses uuesti läbiotsimise käigus. Ilmselgelt oleks selline seisukoht vastuolus menetlusökonoomikaga. Vastupidisel juhul ei olekski võimalik maksukuritegusid menetleda kõrvuti maksumenetlusega. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-120-03 märgitakse, et maksumenetluses ja kriminaalmenetlusel on kokkupuutepunkte ja eksisteerib võimalus vastastikuseks tõendusteabe vahetuseks. Maksukuritegude uurimisel on tõenditena kasututavad ka maksumenetluses kogutud tõendid, samuti maksuostus või halduskohtu otsus. Kuid selliseid tõendeid tuleb uurida ja hinnata kriminaalmenetlusliku tõendamise üldiseid reegleid jälgides. Siinjuures on oluline viidata maksumenetluse ajal kehtinud maksukorralduse seadusele, mille § 64 lg 1 p 6 kohaselt oli sama seaduse §-de 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või sama lõik punktis 5 nimetatud lähedase isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused viitad ja tõendid selle kohta, et maksumenetluses oleks toimunud süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumine, kus tõendid koguti isiku tahte vastaselt, sunni- või survemeetodite rakendamisega. Kaitsja poole vastuväited on ebaloogilised ja kummutatavad ka seeläbi, et uuritud kontrollakti (II kd tl 51) ja maksuotsuse (V kd tl 78-94) kohaselt tegi maksuhaldur korraldused OÜ X majandustegevuse dokumentide väljastamiseks 25.08.2010.a, 10.09.2010.a ja 17.02.2011.a. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükilt on aga tuvastatav, et OÜ X juhatuse liige perioodil 19.08.2010 kuni 04.04.2011.a oli P.A.K (ainuosaniku otsuste alusel oli ta juhatuse liige 12.08.2010.a kuni 29.03.2011.a). Seega ainuüksi juba need faktilised asjaolud kinnitavad, et süüdistatava Ü.J osas ei ole toimunud süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumist. Samuti ei ole kohtus kohtuotsuse aluseks võetud tema maksumenetluses antud seletusi.

1-13-9332 Järelikult on tegemist lubatud tõenditega, kuivõrd nende saamisel ei ole rikutud tõendite kogumise üldtingimusi ega teatud kriminaalmenetluslike garantiisid. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-60-11 märkinud, et kui tehingute aluseks olevatel arvetel ei ole märgitud tegelik müüja, siis ei vasta arved algdokumentidele esitatavatele nõuetele. Nõuetekohane on arve, mis vastab KMS §-s 37 sätestatud tingimustele (RKL nr 3-3-1-81-12). Kohus nõustub prokuröriga, et käesoleval juhul on aga asi veelgi lihtsam – kuna kaupa ei olegi saadud, siis ei või ostja antud juhul OÜ X sisendkäibemaksu maha arvata. Seetõttu on asjakohatu üldse keskenduda pelgalt heausksuse küsimusele. Kuivõrd Ü.J teadis arvel kajastatud tehingute tegelikest asjaoludest, oli ta teadlik ka dokumendi fiktiivsusest. Kajastades aga sellist dokumenti maksukohustust vähendavana ettevõtte maksudeklaratsioonis, on tuvastamist leidnud Ü.J pahausksus, sest toimumata tehingu kohta koostatud arve esitamine raamatupidajale selle kajastamiseks maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla vaid tahtlik tegu (RKL nr 3-3-1-32-09). Arvestades asjaolu, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad kauba mittesaamist (seda polnud olemaski), on asjakohatu analüüsida fakti, kas keegi teine kasutas OÜ-de Xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx andmeid iseenda varjamiseks. Ü.J kaitsja on pidanud oluliseks, kas ja kelle kätte on sattunud A.V isikut tõendava dokumendi koopia (II kd tl 63 jj), kuivõrd Ü.J on ise esitanud kolme isiku dokumentidest koopiad. Kohus nõustub süüdistajaga, et see nö pisidetail kogu suure usaldusväärse tõendite kogumi taustal, ei veena kohut Ü.J heausksusest. Nimelt see väide on igati kaalukalt põhistatud alljärgnevaga: a) Ü.J oli kõigi kolme ettevõttega tehinguid teinud ja kõikide ettevõte esindajatega kokku puutunud; b) samuti oli ta teadlik ettevõtete taustast ja kõikidel juhtudel jäi äri katki Ü.J ettevõtte käitumisest tingituna – ei tasutud kauba eest; c) järelikult, ei ole kaugeltki eluliselt usutav, et pärast sellisel viisil äri lõppemist tullakse tema juurde tagasi teiste isikute kaudu ja seda veel suurematest mahtudes kui enne. Lisaks veel nõudega tasuda sularahas. Ja justkui mitte miski sellise käitumise juures ei tekitanuks Ü.J s küsimust, pole veenev väide. Antud juhul aga kaup üldse puudus, mis aga üksnes veelgi enam kinnitab Ü.J tahtliku osalemist maksupettuses, kui ta selleks isegi teiste isikute dokumente kasutas. Eeltoodud tõendite foonilt pelgalt heausksusest rääkimine oleks täiesti kohatu, sest tuvastatud ei ole isegi kauba soetamine ja tuvastatav on tõendite kogumi järgi lausa kavatsetus Ü.J poolt inkrimineeritud kuritegu toime panna. Muuhulgas prokurör viitas istungil ka nimetatud ettevõtetes (OÜ-d Xxxxx,Xxxxx, Xxxxx) poolt tegelikule kasutatavatele arvete formaadile, mis ei lähe täielikult kokku OÜ X raamatupidamises kajastuvaga. Arvestades juba moodustunud rõhuvat tõendite kogumit, ei ole viimasel enam asjas olulist tähtsust. Selliselt on saanud kohtulikul uurimisel kinnitust, et tegelikkuses OÜ-de Xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx nimelt esitatud arvete alusel kaupade soetamine puudus ning seega ei ole kinni peetud maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sh arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras ning 35 / 68

1-13-9332 Arvestades, et K.K kandis dokumenti andmed selle kohta, justkui oleks toimunud tema poolt sularaha väljamaksmine OÜ X kassas, siis arvestades, et midagi sellist toimunud ei ole, on ilmselgelt tema poolt kantud dokumenti andmed, mis ei ole oma sisult õiged. Seega on tegemist intellektuaalse võltsimisega. Teine asi, mida K.K tegi, oli vastuvõtja poole eest ise allkirja panemine. Kui raha olekski antud OÜ-de Xxxxx, Xxxxx või Xxxxx esindajale üle, siis selle asjaolu toimumist saab üksnes kinnitada raha vastuvõtja, mitte Külle K. Seega omamata õigust vastuvõtja allkirja dokumendile kanda, pani K.K toime materiaalse võltsimise. Kõigi eelloetletud dokumentide näol on tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega vormistati raha liikumine kassast välja ning mis oli vajalik nö korrektse raamatupidamise jaoks. Nimelt on raamatupidamine igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks, kus on kohustus dokumenteerida kõik oma majandustehingud. Sellest lähtuvalt kinnitatigi kassaorderitega tehingu toimimist ja selle õiguslikkust, mistõttu sellise õiguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks kohase dokumendi võltsimisega kahjustati selle puutumatust. Arusaadavalt süüdistuse järgi aidati K.K-i sellise tegevusega kaasa maksukuriteo toimepanemisele, seega sellise võltsimisega kunstlikult K.K-i poolt tekitati õigusi tasaarvelduseks ja üritati vabaneda kohustustest – mitte tasuda tegelikkusele vastavate andmete järgi maksu. Iseenesest kohtupraktika kohaselt ei ole oluline KarS § 344 lg 1 objektiivse koosseisu seisukohalt, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või mõnest kohustustest vabaneti, sest õiguskäibe on takistatud juba sellise dokumendi olemasoluga. Piisab sellest, kui isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et võltsitud dokument on kohane õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. (KarS Kommenteeritud väljaanne 3.trükk lk 858 p 6. ja 7). Kohus leiab, et käesolevas asjas on need eeldused süüdistuse ja tõendite järgi K.K-i suhtes täidetud. Dokumenteerimise vajadusest ja tähtsusest andsid kohtuistungil ütlusi raamatupidajatest tunnistajad ja tõid välja ka selle, et tegemist on raamatupidamise seadusest tuleneva nõudega – nt raamatupidamise seaduse § 4, § 6, § 7, § 12. Samuti selgus kohtulikul uurimisel ka selliste dokumentide koostamise eesmärk - kinnitada tehingu tegelikku toimumist, millega muuhulgas välistati raamatupidajate poolt küsimuste tekkimine tehingute õiguse kohta. Seega oli kassaorderite koostamise eesmärgiks veendumuse tekitamine selles, et raamatupidamisele ei esitata valeandmeid. Tõendite kogumist kujunenud kohtu siseveendumus kinnitab, et eelpool kirjeldatud kassaorderite võltsimise asjaolud olid K.K ile teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Tuvastamist on leidnud, et kaupa ei ostetud ega müüdud, seega ei olnud ka kedagi kellele oleks sularaha läinud, mistõttu on tuvastamist leidnud K.K poolt dokumentide vormistamine ilma reaalsete tehinguteta. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud K.K i käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega K.K õiguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks kohase dokumendi võltsimisega pani kavatsetusega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab K.K-i KarS § 344 lg 1 alusel süüdi. 58 / 68

Analüüsitud kassaorderite võltsimise tegu on muuhulgas ka maksupettusele kaasaaitamise teoks. Tõendite kogumi kohaselt on kohus seisukohal, et K.K ile etteheidetud dokumentide võltsimine aitas kaasa ka Ü.J poolt toimepandu põhiteole. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Siiski ei pea see põhjuslik seos olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ja toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Karistusõiguslikult ei ole korrektne arusaam, nagu eeldaks isiku karistamine kuriteost osavõtu eest selle tuvastamist, kas ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud (3-1-1-6-11, 3-1-1-94-00, 3-1-1-60-02, 3-1-1-43-10). Samuti märgitakse Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-4-12, et kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vaheline põhjuslik seos eeldab lisaks naturalistlikule põhjuslikkusele ka seda, et põhiteo soodustamine oleks kaasaaitajale normatiivselt omistatav. Selleks peab kaasaaitamistegu tekitama õigushüvele õiguslikult taunitava ohu või seda suurendama. Normatiivse omistamise kriteerium peab hoolitsema selle eest, et täideviimisteos avalduvale ebaõigusele reageeriv karistusõigus lähtuks ultima ratio põhimõttest, s.t ei haaraks elujuhtumeid liiga kaugelt ega hõlmaks osavõtutegudena riigi karistusvõimu alla sotsiaaladekvaatseid tegusid. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Seega peab ka maksude maksmisest kõrvalehoidumisele kaasaaitaja teadma muu hulgas seda, et täideviija tegutseb maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kuid tal endal ei pea sellist eesmärki olema (RKL nr 3-1-1-6-11). Seega ei pea K.K i tegu ja tahe kahju osas ulatuma 40 000 euroni ega ka kogu maksupettuse ulatuseni. Järelikult senise kohtupraktika najal saab öelda, et kaasaaitamisest tuleb kõneleda siis, kui ühe isiku (kaasaaitaja) tegu soodustab kuriteo toimepanemist teise isiku (täideviija) poolt (RKL nrd 3-1-1-55-14, 3-1-1-60-02). Käesolevas kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et kaasaorderid olid vajalikud korrektse raamatupidamise jaoks ning need tõendasid tehingu toimumist läbi selle, et soetatud kauba eest oli toimunud tasumine. Seega oli kassaorderite koostamise eesmärgiks nn kinnitada tegelikkusele mittevastavate arvete ja seeläbi ka deklareeritud sisendkäibemaksu õigust. Selliselt vähendati ettevõtte raamatupidamises oluliselt riski, et sisendkäibemaksu alusetu enamdeklareerimine maksumenetluses avastatakse ehk teisisõnu muudeti teadlikult ja tahtlikult rikkumine raskesti tuvastatavaks. Antud juhul, kuigi kassaorderid ei ole vahetult põhjuslikus seoses põhikoosseisu objektiivse küljega, on K.K i poolt võltsitud kassaorderite kasutamine raamatupidamises oluliselt soodustanud Ü.J poolt maksupettuse toimepanemist. K.K i tegevus oli suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust ja ta on selleks andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus, sh kohustus dokumenteerida kõik oma majandustehingud. Sellest lähtuvalt on K.K poolt täidetud ja

1-13-9332 allkirjastatud näilikud kassaorderid kui majandustehingu toimumist kinnitavad tõendid käsitletavad kuriteovahendina, so tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Tõendite kogumist on loogiliselt järeldatav, et oma sellise tegevusega tugevdas K.K Ü.J tahet maksupettuse toimepanemisel, mis on vaimne kaasaaitamine, kuivõrd sellises tegevuses väljendus K.K i nõusolek aidata maksupettus varjata. Lisaks pole vaidlust ka selles, et maksukuritegude puhul on kaitstavaks õigushüveks maksude korrapärane laekumine ja maksumenetluse tulemuste õiguspärasus, laiemas plaanis maksundus tervikuna, mille taga omakorda on riigieelarve tulude korrapärane laekumine. Hinnates K.K i võltsimisi, on väljapool kahtlust, et tema kaasaaitamistegu on suurendanud õigushüvele õiguslikult taunitavat ohtu (RKL nr 3-1-1-4-12). Kuivõrd K.K täitis ja allkirjastas OÜ X raamatupidamise jaoks tegelikkusele mittevastavate arvetega seotud näilikke kassaordereid, mis olid vajalikud toimepandud maksupettuse varjamiseks, kuivõrd need pidid need kunstlikult raamatupidamise dokumenteerimiseks tõendama tehingu toimumist ning seega toetama Ü.J poolt maksuhaldurile valeandmete esitamist eesmärgiga tekitada või suurendada tagastusnõuet, on tema käitumises tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Kokkuvõtvalt K.K aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme Ü.J poolt teadvalt maksuhaldurile valeandmete esitamisele eesmärgil nii tekitada kui ka suurendada tagastusnõuet, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 2 479 183 krooni (so 158 448.68 eurot), pani toime kavatsetusega KarS § 3892 lg 1 - KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kuigi alates 01.01.2015.a muutus KarS § 389 kehtetuks, ei ole nimetatud tegu dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 3891 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning seega on teo karistusväärsus säilinud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus tunnistab K.K-i süüdi ka KarS § 3892 lg 1 - KarS § 22 lg 3 alusel. Karistused KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). Süüdistatavaid ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. KarS § 3892 lg 1 kohaselt oli kuriteo sanktsiooniks üks kuni viis aastat vangistust. Kehtiva KarS § 3891 lg 1 sanktsiooniks on rahaline karistus kuni viis aastat vangistust. KarS § 344 sanktsiooniks on rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. K.Ki puhul on aga tegemist ideaalkogumiga, mistõttu üksnes üks karistus mõistetakse maksukuriteo sanktsiooni kui rangema järgi. Ü.J käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et arvestades tekitatud kahju suurust, mis on ca keskmine antud koosseisu järgi ja 60 / 68

2.Kaitsjad on esitanud hagiaegumise vastuväited RKL nr 3-1-1-58-07 p 10, 11 kohaselt tsiviilhagi aegumise tähtaeg ei peatu kuriteoavalduse esitamisega. Ekslik on arusaam, nagu tuleks kuriteoavalduse esitamine võrdsustada hagi esitamisega TsÜS § 160 lg 2 p-st 4 mõttes, see ei tulene seaduse mõttest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg 2 p-s 4 sätestatu kohaselt võrdsustatakse hagi esitamisega avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Kolleegium selgitab, et niisuguse avaldusena peetakse silmas kohtueelses menetluses konkreetse tsiviilnõude osas esitatud avaldust, mitte aga avaldust isiku karistusõigusliku vastutuse väljaselgitamise kohta. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohtu erikogu otsus nr 3-1-1-106-12 p 38 kohaselt peab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumise kontrollimisel eraldi tuvastama nii aja, mil isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai, kui ka aja, mil leidis aset kahju põhjustanud tegu või sündmus. Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb järgnevalt kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Toimiku materjalide kohaselt 04.05.2011 esitati Maksu – ja Tolliameti poolt avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks (I kd tl 7 jj). 20.04.2011 on välja antud kontrollakt (II kd tl 51 jj), millest nähtuvalt nõuti OÜ-lt X välja dokumendid ja alustati nende kontrolli 01.09.2010. Hagi kohaselt Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu sai X OÜ maksunõudest teada selle tuvastamisel maksumenetluses so 17.05.2011.a. (IV kd tl 51, hagiavaldus lk 14). Toimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi kohtueelsel uurimisel esitatud 22.03.2012 (I kd tl 49). Süüdistatavaid süüdistati jätkuvas süüteos ajavahemikku jaanuar 2008.a kuni august 2010.a, millest lähtus ka tsiviilhagi. Samas tegemist oli jätkuva süüteoga ja alles kohtueelne uurimine tuvastas konkreetsed süüdistatavad. 62 / 68

3.1.Kohus on ülal tuvastanud Ü.J ja K.K-i süüdistuste tõendatuse täies mahus. Kohus on seega tuvastatud, et Ü.J , olles X OÜ juhatuse liige, K.K i kaasaaitamisel esitas alusetu sisendkäibemaksu tagastusnõude tekitamise eesmärgil maksuhaldurile maksustamisperioodi 2008 jaanuar – 2010 juuli (kaasaarvatud) kohta käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena tasaarvestati alusetult 2 479 183 krooni (158 448.67 eurot) käibemaksu. K.K olles X OÜ osanik ja töötades antud OÜ-s jaemüügi juhina, täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis ettevõtte kassa väljamineku ordereid, kirjutades X OÜ kassa väljamineku orderitele käsikirjalised tekstid ja vastuvõtja allkirjad. Nimelt, OÜ X raamatupidamisele võltsitud arved ja kassa väljamineku orderid saematerjali ostutehingute kohta Eesti äriühingutega OÜ Xxxxx, OÜ Xxxxx ja OÜ Xxxxx ning võltsitud arved ja kassa sissetuleku orderid näilike saematerjali müügitehingute kohta Soome äriühinguga Oy X. Tulenevalt äriseadustikus sätestatust on Ü.J X OÜ juhatuse liikmena kohustatud esindama ja juhtima osaühingut ning omades osaühingu esindusõigust kõigis õigustoimingutes on Ü.J kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist (ÄS § 180 lg 1 ,§ 181 lg 1 ja § 183). X § 8 lg 1 alusel on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava X-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kohus on tuvastanud, et tegelikkuses perioodil jaanuar 2008 kuni juuli 2010 (kaasaarvatud) nimetatud äriühingute ja X OÜ vahel tehinguid ei toimunud, samuti ei toimunud saematerjali müüki Soome äriühingule Oy X ning raamatupidamises kajastati võltsitud ostu- ja müügiarveid ning kassadokumente. Kohus on tuvastanud, et Ü.J oli sellest igati teadlik ja inkrimineeritud kuritegu on toime pandud tahtlikult. Samuti on kohus mõistnud süüdi K.K-i tahtlikus kuriteos. Kohus on ülal tuvastanud tõenditega kogumis, et Ü.J igati teadlikult edastas fiktiivseid andmeid sisalduvad arved X OÜ raamatupidamist teostavale osaühingule X Raamatupidamisbüroo, milliste dokumentide põhjal lasi raamatupidajate S.O ja K.P teadmatust kasutades täita maksudeklaratsioonid ja edastada need e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. Samuti oli K.K tahtlikult toime pannud võltsimised inkrimineeritud maksukuriteole kaasaaitamiseks. Seega olid arved ja kassadokumendid OÜ Xxxxx, OÜ Xxxxx ja OÜ Xxxxx ning Soome äriühingu OY X nimelt koostatud alusetu sisendkäibemaksu tagastusnõude ja 0% määraga maksustava käive tekitamiseks, mille tulemusel tekkis osaühingul alusetu tagastusnõue enammakstud käibemaksu näol ning millised summad tasaarvestati teiste riiklike maksude katteks. Käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number.

1-13-9332 Seega sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. Süüdistuse analüüsil uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et X OÜ raamatupidamises on kajastatud tegelikkuses mitte aset leidnud tehinguid perioodil jaanuar 2008 – juuli 2010 OÜ Xxxxx, OÜ Xxxxx ja OÜ Xxxxx ning Soome äriühingu OY X. Järelikult puudus X OÜ-l õigus osaühingute Xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx nimel võltsitud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, kuna tegelikkuses X OÜ saematerjali ei soetanud ega müünud, seega rikkus X OÜ juhatuse liige Ü.J KMS § 29 lg 3 p 1 sätestatud nõudeid. Arvestades osaühingute Xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx arvetel kajastatud käibemaksusummad X OÜ käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu hulka on juhatuse liige Ü.J , K.K i kaasaaitamisel, esitanud maksuhaldurile elektrooniliselt e-maksuameti kaudu valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid süüdistuses tuvastatud perioodil. Arvestades Xxxxx OÜ, Xxxxx ja Xxxxxd OÜ nimel koostatud reaalseid majandustehinguid mitte kajastavate arvete alusel maksustatavalt käibelt alusetult maha sisendkäibemaksu kokku summas 2 479 183 krooni (158 448,67 eurot) rikkus X OÜ juhatuse liige Ü.J K. K-i kaasabil KMS § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 nõudeid, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha nõuetekohase arve alusel. Seega ei ole X OÜ juhatuse liige Ü.J kinni pidanud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti on juhatuse liige Ü.J rikkunud KMS § 24 lg 1, mis sätestab, et maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS § 29 sätestatud korras. Seega on K.K kaasa aidanud, X OÜ ajavahemikul jaanuar 2008 – juuli 2010 käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi riigile laekumata käibemaksu kokku 2 479 183 krooni ehk 158 448.67 eurot. Kohus ei nõustu K.K-i kaitsja väitega, et K.K-i vastu suunatud tsiviilnõue ei peaks olema solidaarne, st peaks olema väiksem või kasvõi seotud üksnes konkreetsete tehingutega, milles ta teostas võltsimisi. K.K-i kaasaaitamistegevus oli antud maksukuriteo toimepanemise ettevalmistamisel täideviija kuriteo toimepanemist soodustav, sh täideviija tahet tugevdav, sest see raskendas antud maksukuriteo avastamist, lõi seeläbi kergema olukorra kogu kuriteo toimepanemiseks. Kaasaaitaja ei peagi teadma põhiteost kõike aspekte ja nö osalema kogu põhiteo kõikides nüanssides, vastupidisel juhul ei oleks ta enam täideviija staatuses. Samuti VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. MKS § 115 lg 1 sätestatu kohaselt, juhul kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidid toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Vastavalt MKS § 117 lg 1 arvestatakse tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi 0,06 % päevas. 64 / 68

3.2.Kahju tekkimise koosseis ja selle sissenõutavuse võimalus kahju tekkimise hetkel Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuotsuses 3-1-1-60-07 asunud seisukohale, et kahju suuruse leidmiseks tuleb maksuvõla sellest osast, mis riigil õnnestunuks maksumaksjalt sisse nõuda siis, kui juhatuse liige oleks deklareerimiskohustuse täitnud, lahutada maksuvõla see osa, mis on riigil võimalik äriühingult sisse nõuda pärast maksuvõla ilmsikstulekut. Väärtusetuks muutunud maksunõude näol on olemuslikult tegemist riigi saamata jäänud tuluga. Saamata jäänud tulu kui kahju liigi suuruse kindlakstegemisel peab olema tuvastatud, et saamata jäänud tulu nõue oleks olnud tõenäoliselt tasutav. Sellise hinnangu andmiseks tuleb hinnata tõendeid, mis kajastavad võlgniku majanduslikku ja varalist seisu. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu ei olnud OÜ X (hilisema nimega X OÜ) maksunõudest teadlik kuni selle tuvastamiseni maksumenetluses. Seega kohus leiab, et riik on maksunõude avastamise hetkel halvemas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui juhatuse liige oleks äriühingu maksukohustuse õigel ajal ja õiges suuruses deklareerinud. Kohus leiab, et hageja on seetõttu õigesti analüüsinud tekkinud olukorda, nimel: - 22.06.2011 algatas maksuhaldur OÜ maksuotsusega määratud maksunõude sundtäitmise MKS § 130 ja § 131 alusel, arestides äriühingu pangakontod ning taotledes sõiduvahenditele käsutamise keelumärke seadmist registrisse. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel kuuluvad XOÜ-le furgoonauto (ehitusaasta 1987, registreerimismärgiga X) ning auto ja mootorratta haagis x, (ehitusaasta 2002, registreerimismärgiga x)1. 27.06.2011 esitas maksuhaldur avalduse täitemenetluse algatamiseks kohtutäitur P.P-le, kes on maksuhaldurile teatanud, et temale on X OÜ-le kuulunud sõidukite seisukord ja asukoht on teadmata. - 05.04.2011 müüdi X OÜ kuulunud x vallas, x alevikus asuva Xi kinnistu registrikoodiga xxxxx K.K ile. Müügitehingu hind tasaarveldati K.K il X OÜ-st saamata jäänud töötasu nõudega summas 2000 eurot. - 05.07.2011 esitas maksuhaldur Harju Maakohtule hagiavalduse nr 13-13-/31-2 X OÜ-le kuulunud kinnistu müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku § 187 alusel. 15.08.2011 Harju Maakohtu määrusega nr 2-11-31115 võeti hagi menetlusse. Käesolevaks ajaks on kohtumenetlus lõppenud 30.12.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega (jõustus 10. märts 2014) ning kinnistu registrikoodiga xxx on kinnistusregistris kantud tagasi X OÜ omandisse. Nimetatud kinnistut müüakse täitemenetluses enampakkumise korras. 65 / 68

1-13-9332 17.12.2014 Ametlikes teadannetes avaldatud teate kohaselt toimus enampakkumine 05.01.2015 kuni 15.01.2015 ning müüdava vara alghinnaks on 20 700 eurot. Alljärgnevalt on võimalik tuvastada ka varade koosseis maksukuriteo toimepanemise ajal, milles konkreetselt puudub ka hagi osas vaidlus, nimelt: - Liiklusregistri ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmeid seisuga 20.jaanuar 2012 ning ettevõtte pangakonto nr xxxx väljavõtet AS-s Swedbank ajavahemikus 01.01.2008 – 19.10.2011, pangakonto nr xxxx väljavõtte AS-s Swedbank ajavahemikus 01.01.2008 – 19.10.2011, pangakonto nr xxxx väljavõtet Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ajavahemikus 01.01.2007 – 23.10.2011 pangakonto nr xxxx väljavõtet Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ajavahemikus 01.01.2008 – 23.10.2011 ja ettevõtte pearaamatu konto xxx Kassa andmeid perioodil 01.03.2008 kuni 31.12.20097 ja 01.01.2010 kuni 31.07.2010 alusel saab asuda seisukohale, et ajavahemikus jaanuar 2008 kuni juuli 2010 oli XOÜ tegutsev ettevõte, deklareeris käivet ja töötajatele makstud töötasu. Ettevõtte pangakontodele ja kassasse laekus piisavalt raha, et äriühing oleks saanud tasuda maksukohustused; - X OÜ tegevjuhtkonna poolt allkirjastatud ja esitatud 2009.a majandusaasta aruande (2010.a majandusaasta aruanne on ettevõttel esitamata) andmetel oli ettevõttel seisuga 31.12.2008 masinaid ja seadmeid jääkmaksumuses 2 012 818 krooni ja seisuga 31.12.2009 jääkmaksumuses 1 585 139 krooni. Ettevõte omas tootmismaad xxx, x alevik, x vald, Pärnumaal, kinnistu pindala x m2. X OÜ oli omanikuna kantud kinnistusraamatusse 17.09.2003 kinnistamisavalduse alusel 26.11.2003. Vaidlus puudub hagi asjaoludes ka selles, et milline oli X OÜ-lt maksevõimelisus pärast maksuvõla ilmsikstulekut, nimelt: - esiteks Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu sai X OÜ maksunõudest teada selle tuvastamisel maksumenetluses so 17.05.2011. 2011.a juunikuus X OÜ käivet enam ei deklareerinud, töötajad puudusid. Maksevõime hindamiseks 2011.a juunikuus analüüsis maksuhaldur ettevõtte pangakontosid. Ettevõtte pangakontol nr xxxx AS-s Swedbank oli 2011.a juunikuus 0.47 EUR, rahaliste vahendite liikumist ei toimunud ja pangakontol nr xxxx oli rahaliste vahendite jääk 68,61 EUR ning rahaliste vahendite liikumist ei toimunud. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud kontodel nr xxxx ja nr xxxxx rahaliste vahendite liikumist ei toimunud, raha jääk oli 0 EUR. X OÜ-le kuulub Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel kaks sõidukit, mille asukoht on teadmata ja mille võimalik maksumus on oluliselt väiksem ettevõtte maksukohustusest; - hagiavalduse kohaselt maksuhalduri poolt täitemenetluses tagasivõidetud vara, s.o kinnistu registrikoodiga xxx toimub enampakkumine alghinnaga 20 700 eurot, ning müügi õnnestumise korral väheneb saadava summa ulatuses X OÜ maksukohustus ning samuti solidaarselt kahjunõude summa. Olemasolevate andmete alusel võib väita, et maksuhaldur on teinud kõik võimaliku, et varjatud maksukohustust sisse nõuda äriühingu vara arvel, kuid esitatud andmete põhjal saab järeldada, et X OÜ on maksejõuetu – ettevõttel puuduvad rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks ning kohustuste maht ületab kordades tema vara väärtust. Pärast maksuvõla ilmsikstulekut on sundtäitmise tulemusel X OÜ-lt õnnestunud sisse nõuda maksuvõlga summas 619,61 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on tõendite kogumiga tuvastatav, et on riigile tekitatud kahju on kokku summas 278 119 eurot (158 448.67 – 619.61 =157 829.06 eurot lisaks intress 120 289.94 eurot).

3.3.Eeltoodu alusel on käesolevas asjas uuritud tõenditega kogumis tuvastamist leidnud, et Ü.J , olles X OÜ juhatuse liige, esitas osaühingu omaniku ja töötaja K.K i kaasaaitamisel maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodidel jaanuar 2008 kuni juuli 2010 (kaasaarvatud) X OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi kokku riigile laekumata kokku 278 119 eurot. Maksuvõla tekkimise ajal oli X OÜ tegutsev ettevõte, deklareeris käivet ja töötajatele makstud töötasu. Ettevõtte pangakontodele ja kassasse laekus piisavalt raha, et ettevõte oleks saanud tähtaegselt tasuda maksukohustused. Pärast maksuvõla ilmsikstulekut 17.05.2011 on maksuhalduril õnnestunud sisse nõuda vaid 619,61 eurot. Ü.J ja K.K on oma tegevusega on rikkunud KMS § 24 lg 1 ja § 38 lg 1 sätestatud kohustusi. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Nimetatud paragrahvi lg 4 kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Seega on Ü.J K.K i kaasabil tekitanud õigusvastaselt Eesti Vabariigile kahju ja nad on VÕS § 65 alustel solidaarvõlgnikud. Süüdistatavate käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VÕS § 65, § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 4 rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab välja solidaarselt Ü.J lt ning kaasaaitajalt K.K ilt Eesti Vabariigile tekitatud kahju kokku summas 278 119 eurot (maksusumma 157 829.06 eurot ja intress 120 289.94 eurot). Arvestades tsiviilhagi suurust, tuleb hagi tagamiseks kohaldatud vara arestimine jätta jõusse. Nimelt käesolevas asjas 23.03.2012.a määrusega on selleks arestitud K.K ile kuuluvad kinnistud

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Ü.J .