Kohtulahend

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral tuleb apellatsioonkaebus esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis 5. juunil 2015. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

J.A-le on esitatud KarS § 424 järgi süüdistus selles, et tema 04.01.2015. a kella 15.33 paiku Jõgeva maakonnas Torma vallas Kantküla-Sadala tee 4. kilomeetril juhtis, omamata juhtimisõigust, mootorsõidukit Mazda E2200 registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,09 mg/l kohta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses. Prokurör tegi kohtule ettepaneku J.A süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, s.o 6 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et J.A-le mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa 5 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.A ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuluna sundraha summas 585 eurot süüdistatavalt välja mõista ning kaitsjakulu tasumine ajatada ühele aastale. Kaitsja ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et J.A-le tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Kaitsja leiab, et J.A puhul on võimalik karistuse eesmärki täita kergema karistusega, s.o tingimisi vangistusega. Lisaks ei ole kaitsja hinnangul põhjendatud mõista J.A-le karistuseks 9 kuud vangistust, võttes arvesse isiku süüd, kergendavaid asjaolusid. J.A selgitas, et talle on arusaadav, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistab ennast süüdi. J.A on teadlik, millised kohustused kaasnevad tingimisi vangistusega ning arvab, et tingimisi karistus avaldaks talle sellist mõju, et ta enam uusi kuritegusid toime ei paneks. J.A soovib, et kohus ei kohaldaks reaalset vangistust.

KOHTU SEISUKOHT

J.A puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. J.A kõrvaldati juhtimiselt kuni kainenemiseni, juhtimisõiguse saamiseni (tl 6). Sõiduki andmete väljatrükist nähtub, et Mazda E2200, registreerimismärgiga xxxxxxxxomanikuks on xxxxxxxxxx ja üheks kasutajaks on ka J.A (tl 10). J.A puudub juhtimisõigus, mida tõendab õiend ARK andmebaasi andmetest J.A juhtimisõiguse kohta (tl 11). Kriminaalasja arutamisel taotles J.A enda ülekuulamist. J.A ütluste kohaselt töötab ta FIE-na ning tema igapäevaseks tegevusalaks on talupidamine. 04.01.2015. a sõitis J.A Vaiatu külast Sadalasse, et minna töökotta treiali juurde. Jõudnud Sadalasse remonditöökotta, jõi J.A koos sõbraga orienteeruvalt 10-20 minuti jooksul ära 1,5 liitrit õlut. Seejärel hakkas J.A sõitma tagasi koju xxxxxx külla. Sadala ning Vaiatu küla vaheline maa on ligikaudu 3-4 kilomeetrit. J.A sai aru, et ta on alkoholijoobes, kuid tundis, et suudab siiski autot juhtida. J.A puudub B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. J.A juhitavasse mootorsõidukisse tuli ka kaas reisija, kes soovis, et J.A ta koju sõidutaks. J.A ütluste kohaselt ta ei näinud, et tema autosse kaasreisijana tulnud isik oleks alkoholi tarvitanud. J.A jõudis mootorsõidukiga läbida ca 100 meetrit, tegemist oli asulasisese teelõiguga, kus ei olnud ülekäiguradasid ja bussipeatusi, seejärel andis politseipatrull J.A-le peatumismärguande. Eeltoodud J.A ütlused on kohtu arvates kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. J.A on kinnitanud, et ta juhtis 04.01.2015. a mootorsõidukit olles seejuures alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria juhtimisõigust. J.A peeti politsei poolt kinni ja tal tuvastati alkoholijoove 1,09 mg/l kohta väljahingatavas õhus. J.A tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud määra (alkoholisisaldus 0,75 mg/l kohta väljahingatavas õhus). Kuna J.A puudus võimalus tarvitada alkoholi alates kinnipidamisest kuni tõendusliku alkomeetrisse puhumiseni, on J.A juhtinud alkoholijoobe seisundis ka mootorsõidukit. Kohus on seisukohal, et J.A on alkoholijoobes mootorsõidukiga juhtimise toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. J.A ütlustest tuleneb, et ta oli enne mootorsõiduki juhtimise alustamist 04.01.2015. a tarvitanud alkoholi. Seega olukorras, kus J.A alustas alkoholijoobes Sadalast sõitu koju Vaiatu külla, pidi ta eesmärgiks seadma alkoholijoobes sõidukiga sõitmise. Kohus leiab, et J.A pidi aru saama, et kui ta alkoholijoobes sõidukit juhtima hakkab, paneb ta toime süüteo. J.A kavatsetust näitab kohtu arvates ka see, et J.A oli täielikult teadlik sellest, et kui tema sõidab sõiduautoga koju Vaiatu külla, tuleb tal seda teha joobes. Kohus leiab, et J.A on toime pannud KarS §-s 424 sätestatud kuriteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja J.A süüd välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus.

KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et J.A süü kuriteo toimepanemisel on olnud suur. Kohus on seisukohal, et inimese süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka joobe suurust, kuna KarS § 424 järgi on karistatavad kõik teod, kus inimene on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes LS § 69 lg 2 mõttes, sealhulgas olukorras, kus alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus on 0,75 mg/l kohta. Kohus on arvamusel, et kahtlematult mõjutab alkoholijoobe suurus juhi väljahingatavas õhus teo karistamisväärsust ja seega süü suurust. Süü suurus on erinev inimeste puhul, kes on juhtinud sõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on 0,75 mg/l ja inimeste puhul, kes on juhtinud sõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on 1,09 mg/l kohta. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel J.A joovet, mida tuleb pidada küllaltki suureks. Samuti arvestab kohus, et J.A oli teinud Sadalas töökohustustega seonduvaid asju ajades teinud otsuse tarvitada alkoholi, tarvitanud lühiajaliselt alkoholi ja seejärel alustanud sõiduki juhtimist. J.A oli täielikult teadlik oma joobest, aga ka sellest, et tal puudub igasugune õigus mootorsõiduki juhtimiseks (puudub juhtimisõigus). J.A ütlustest ei nähtu, et tema jaoks oli probleemne teha otsustust tööpäeval (J.A sõnul tegeles ta tööasjadega) alkoholi tarvitada, teadmises, et ta kavatseb koheselt uuesti sõidukit juhtima asuda. Oluline on kohtu arvates seegi, et J.A ei omanud juhtimisõigust, st tal ei olnud lubatud isegi kainena sõidukit juhtida. J.A eesmärgiks oligi alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Teo toimepanemine oli J.A ütluste kohaselt tingitud mõtlematusest. Kohtu hinnangul mõjutab J.A süü suurust ka asjaolu, et J.A liikles asulasisesel teelõigul. Siinjuures ei ole kohtu arvates J.A süüd vähendavate asjaoludena käsitletavad asjaolud, et 04.01.2015. a ei olnud Kantküla-Sadala teel tihedat liiklust ja J.A jõudis läbida ligikaudu 100 meetrit enne kui politsei tema juhitava sõiduki peatas, aga ka asjaolu, et J.A ei põhjustanud toimepandud teoga kellegi elule või tervisele või varale kahjulikke tagajärgi. Kuigi tegemist on asjaoludega, mis kahtlematult mõjutavad süü suurust, ei kergenda või vähenda nende puudumine mingil juhul isiku süü suurust. Siinkohal peab kohus oluliseks osundada, et J.A ütluste kohaselt viibis tema juhitavas sõidukis kaasreisija, mistõttu oli vähemalt kaasreisija potentsiaalselt ohustatud isikuks. Kaitsja leidis, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada J.A kahetsust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei väljendanud J.A kohtus ütlusi andes siirast kahetsust, mida KarS § 57 lg 1 p 3 alusel oleks võimalik käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena. Ainuüksi J.A poolt väljendatu, et ta on süüdi ja oleks pidanud kutsuma kaine juhi ning on käesolevaks ajaks läbinud alkoholiravi, ei asenda isiku selget väljendust kahetsuse kohta. Kohtu sellesisulist seisukohta ei muuda ka kaitsja osundused Riigikohtu lahendis väärteoasjas nr 3-1-1-33-07 väljendatud seisukohtadele. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas (võimalust mõjutada edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma) arvestab kohus inimese suhtumist kehtestatud õiguskorda. Seda ilmestab kohtu arvates J.A varasem karistatus, aga ka tema suhtumine talle varasemalt mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt. J.A on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, st sõiduki joobes juhtimise eest (tl 16-17, 18-19). Tartu Maakohtu 13.05.2013. a otsusega on J.A karistatud KarS § 424 järgi ja maksimaalse rahalise karistusega, s.o 500 päevamäära (1600 eurot). Rahaline karistus määrati

tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul, lisaks võeti J.A-lt ära sõiduki juhtimise õigus

realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht – kaasliiklejate elu ja tervist või nende vara ei ole kahjustatud. Käesoleval juhul nähtub kriminaalasja materjalidest, et J.A juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel, kus külarahvas liigub. Vaatamata sellele, et J.A ise kedagi liiklemas ei näinud, oli kohtu arvates potentsiaalne oht selleks kahtlematult olemas. Samuti on oluline, et J.A sõidukis viibis kaasreisija. Lisaks võtab kohus arvesse, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete süütegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. J.A on küllaltki lühikese aja jooksul karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuid sellele vaatamata on J.A jätkanud süütegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kohaseks karistusliigiks J.A puhul üksnes vangistust. Kohus on seisukohal, et mõistetav vangistus tuleb osaliselt täitmisele pöörata. Kohtupraktikas (sealhulgas Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-1-1-116-12, 3-1-1-18-11, 3-1-1-99-06) on korduvalt väljendatud seisukohta, et karistuse kandmiselt tingimisi vabastamata jätmise otsustus on kohtu diskretsiooniotsus, mida kohus eraldi põhjendama ei pea. Vastupidi, kohtul tuleb eraldi põhjendada, miks peab kohus asjaolusid arvestades ebaotstarbekaks kogu karistuse ärakandmist. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja J.A isikut, leiab, et J.A puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Siinkohal tugineb kohus sellele, kuigi J.A on korduvalt toime pannud samalaadseid süütegusid, on kahel korral tema poolt toimepandavad teod olnud karistatavad väärteokorras. Lisaks ei ole J.A varasemalt vangistusega karistatud. Samuti arvestab kohus, et J.A tegeleb majandustegevusega – FIE xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx põllumaad, ta kasvatab vilja, rapsi, lisaks on loomad 30 siga ja kanad. J.A on tegelenud põllumajandusega 20 aastat. Vajaduse korral on J.A vajanud hooajaliselt ka lisatööliste abi. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et J.A on käesolevaks ajaks tegelenud alkoholi tarvitamise probleemiga ja läbinud ravi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.A-st lähtuvat ohtlikkust on võimalik maandada nn šokivangistusega, mille pikkus peab olema lühiajaline. Ülejäänud J.A-le mõistetavat vangistust on võimalik jätta tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohus leiab, et J.A väited selle kohta, et tema majandustegevus kannatab, kui ta peaks minema reaalset vangistust kandma, on küll inimlikult mõistetavad, kuid ainuüksi see ei saa olla põhjuseks, miks jätta karistus osaliselt täitmisele pööramata. Lisaks on kohus seisukohal, et reaalselt ärakantava karistusaja pikkus peab J.A puhul olema lühiajaline, mis tähendab, et kuigi see toob kahtlematult kaasa mõjutusi J.A majandustegevusele, ei saa ettenägeliku planeerimiseta olla need tagajärjed sedavõrd rasked, et peaksid kaasa tooma ettevõtluse lõpetamise või pankroti. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb hinnata ka seda, milliseid tagajärgi toob mõistetav karistus inimesele kaasa, kuid ennekõike on vajalik hinnata, millise karistusega on võimalik inimest mõjutada edaspidiselt mitte kuritegusid toime panema. Samuti on oluline rõhutada, et igasugune karistus toob inimesele kaasa ebamugavusi ja teatud muutusi elukorralduses. Karistus ei saa ega peagi inimesele meelepärane olema, kuna karistuse üheks eesmärgiks ongi mõjutada inimest muutma teatud hoiakuid ja suhtumist. Kohus, arvestades kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid, on seisukohal, et kohane ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega on karistada J.A 1 aasta pikkuse vangistusega. Kuna kohus arutas asja lühimenetluses, tuleb karistusest maha arvestada 1/3. Lõplikuks karistuseks jääb seega 8 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele tuleb määrata 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus jääb tingimuslikult täitmisele pööramata, kui J.A ei pane toime 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uusi kuritegusid ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Selleks, et maandada J.A-st lähtuvaid riske uute

süütegude toimepanemiseks, tuleb J.A-le määrata lisakohustuseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi. KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus J.A-le teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse J.A peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kogusummas 308,16 eurot (126,72 eurot+181,44 eurot). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2015. a) määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 390 eurot. Seega on sundraha suuruseks 585 eurot. Menetluskulud kokku on 893,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures tugineb kohus sellele, et J.A töötab talunikuna (FIE), seega puudub tal regulaarne sissetulek. J.A sissetulek sõltub mitmest asjaolust: toodetud kaubale turu leidmisest, hinnatasemest, börsist jms. J.A tasub igakuiselt pangalaenu. J.A on kolm last, kellest kaks veel õpivad ja seega vajavad vanemate rahalist toetust. J.A abikaasa käib tööl ja omab kindlat sissetulekut. Lisaks on J.A tasumata varasemalt mõistetud rahaline karistus ja rahatrahv. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat, on seisukohal, et J.A-le käib ilmselgelt üle jõu menetluskulude tasumine ühe korraga. Selleks, et võimaldada J.A-le vabatahtlikult tasuda menetluskulud, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Tõkend J.A-le on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu (tl 35-36), mis on jäetud J.A kohtu alla andmisel muutmata. Kohus leiab, et tõkend tuleb tühistada J.A karistuse kandmisele asumisel.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.