Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 30.04.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Harju Maakohtu 30.10.2014.a kohtuotsusega tunnistati G.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 1,7,8,9; § 344 lg 1 ja § 424 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel 1 aasta ja 10-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 05.04.2014.a ja lõpp on 05.02.2016.a.

G.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat karistust. Vangistuse ajal on 1 distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. G.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda oma ema juurde aadressile XXX, elukoht võimaldab elektroonilise järelevalve kohaldamist. Kinnipeetaval on olemas garanteeritud töökoht OÜ-s XXX. G.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab G.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust KarS § 75 lg 2 p 2' (mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid), p 4 (asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks) ja p 9 (alluma elektroonilisele valvele) alusel. Elektroonilise valve tähtajaks on otstarbekas määrata 3 kuud. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et G.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, arvestab kohus, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 2 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud enamuse ajast korrektne. Kinnipeetaval on küll üks distsiplinaarkaristus, kuid selleks on noomitus, mis näitab, et rikkumine ei olnud tõsine. Võib eeldada, et seekordne vangistus on pannud G.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava suhtumine ametisikutesse positiivne, saab aru nende rollist ühiskonnas, kinnipeetaval on oma sõnul olemas motivatsioon ja motivatsiooniallikad kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli

ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on G.V olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.V, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.