Liiklussüüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

T.T-lt mõistis välja AS L kasuks 77,00 eurot, PS (S) kasuks 350,56 eurot, MK (K) kasuks 15 eurot, TP (P) kasuks 774 eurot, SP kasuks 2871 eurot, IE (E) kasuks 560 eurot, AR kasuks 1502 eurot, TV kasuks 2791 eurot. T.T-lt , Pavel Novakilt, Stanislav Pajevskilt ja Andrei Dementjevilt mõistis solidaarselt välja TU (U) kasuks 780 eurot, TM (M) kasuks 900 eurot. Pavel Novakilt mõistis välja IK kasuks 192 eurot. Pavel Novakilt ja Viktor Kaljupanovilt mõistis solidaarselt välja AA kasuks 536 eurot. Andrei Dementjevilt mõistis välja IA kasuks 510 eurot.

KAEBUSED:

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Antud juhul ülalnimetatud asjaolusid pole apellatsioonides käsitatud. T.T ja Andrei Dementjev on vaidlustanud kohtuotsuse kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi suuruse ja kahjusummade väljamõistmise osas. Vastavalt kohtuistungi protokollile on maakohus selgitanud süüdistatavatele nende õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas piiratud edasikaebeõigust. Piiratud edasikaebeõigus on kajastatud ka kohtuotsuses. Süüdistatavad ja nende kaitsjad on sõlminud kokkulepped. Kõikides kokkulepetes on kirjas süüdistuse sisu, samuti on kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus kokkuleppes kajastatud ja samas summas on kannatanud esitanud tsiviilhagid ning kohus on samad summad ka süüdlastelt ka välja mõistnud. Kohtuistungil on T.T ja Andrei Dementjev kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav, sõlmitud kaitsja juuresolekul, vabatahtlikult. On taotlenud kokkuleppe kinnitamist. Maakohtu otsus vastabki sõlmitud kokkuleppele. Maakohus on isikute süüdimõistmisel ja tsiviilhagide väljamõistmisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatavad on kohtus nõustunud kokkuleppega, sealhulgas süüdistuse mahuga ja kannatanute poolt esitatud kahjutasu nõuetega ning kokkuleppes äranäidatud summade nendelt väljamõistmisega, kuid soovivad kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik tõlgendada KrMS § 318 lg 4 ettenähtud otsuse vaidlustamise õigusena. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostatakse apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määrus, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus pole tsiviilhagide väljamõistmise osas apelleeritav tuleb Andrei Dementjevi apellatsioon tervikuna ja T.T apellatsioon tsiviilhagi puudutas osas jätta KrMS § 326 lg 2 , § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 4 alusel läbi vaatamata.

viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Antud juhul on maakohus juba määranud menetluskulude tasumise tähtajaks 12 kuud. Süüdistatavate poolt viidatud asjaolu, et vangistuses viibides neil sissetulek puudub pole menetluskulude väljamõistmisel olulise tähtsusega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12012 sedastanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. T.T on taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist seonduvalt invaliidsuse ja töökoha puudumisega. Kolleegium leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Esmalt kolleegium peab vajalikuks osutada, et KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui hüvitamine käib üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Täielikult menetluskulude riigi kanda jätmist seadus ette ei näe. Kohus on juba pidanud põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning on määranud kriminaalmenetluse kulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Samuti on maakohus osa menetluskuludest juba jätnud riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest tulenevalt, sealhulgas kohtuistungi protokolli andmete alusel on T.T enne tema vahistamist olnud töökohaks AS E. Seega on ta ka viidatud invaliidsusele vaatamata võimeline töötama. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 30.10.2014 otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja taotlused rahuldamata. Ivi Kesküla (allkirjastatud digitaalselt)

Pavel Gontšarov (allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Reinola (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.