Jätta Tartu Maakohtu 7. mai 2015. a määrus muutmata ning Edgars Kozlovski kaitsja Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) advokaat Valli Murdele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
Mõista Edgars Kozlovskilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
Edgars Kozlovskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Edgars Kozlovski 1-09-7077 menetluskulud“.
Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 4. juuni 2009. a otsusega tunnistati Edgars Kozlovski süüdi KarS § 120 ja § 263 p-de 1 ja 4 järgi ning teda karistati 10-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 14. mai 2009. a otsusega tunnistati E. Kozlovski süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning teda karistati 3-aastase vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2013. a määrusega pöörati E. Kozlovskile Tartu Maakohtu 4. juuni 2009. a otsusega mõistetud karistus 10 kuud vangistust täitmisele, kuna ta ei ilmunud kokkulepitud aegadel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega taotlenud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elukoha vahetamiseks. Tartu Maakohtu 7. novembri 2013. a määrusega pöörati täitmisele E. Kozlovskile Tartu Maakohtu 15. mai 2009. a otsusega mõistetud karistus 3 aastat vangistust, kuna ta ei ilmunud kokkulepituid aegadel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega taotlenud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elukoha vahetamiseks. Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2014. a määrusega mõisteti E. Kozlovskile KarS § 65 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 14. mai 2009. a ja 4. juuni 2009. a otsuste järgi liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Tartu Vangla esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 25. oktoobril 2013 ja peaks eelduslikult lõppema 25. oktoobril 2016. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 25. aprillist 2015.
2.Tartu Maakohtu 7. mai 2015. a määrusega jäeti E. Kozlovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Süüdimõistvatest kohtuotsustest ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et E. Kozlovskit on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Praegu kannab ta vangistust röövimise, ähvardamise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Ka nähtub toimepandud kuritegudest, et süüdimõistetu on tegutsenud grupis. Kuigi ta vabastati Tartu Maakohtu 14. mai 2009. a ja 4. juuni 2009. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi koos käitumiskontrollile allutamisega, pöörati vangistus täitmisele, sest ta jättis korduvalt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata ja vahetas elukohta kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Sellest järeldub, et E. Kozlovski ei ole suutnud nõuetekohaselt alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuigi ta omas sel ajal lähedasi ja kindlat elukohta. Järelikult ei ole lähedaste toetus, kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine ja kindla elukoha olemasolu tema jaoks piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. Tal on kalduvus vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele ja vägivalla kasutamisele. 2.2 Vangla iseloomustuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Maakohus nõustus sellise seisukohaga, sest süüdimõistetu on korduvalt ja alaealisena varakult käitunud õigusvastaselt, tema tutvusringkonda kuuluvad negatiivse käitumismustriga isikud, ta pole aru saanud kuritegude tagajärgede tõsidusest, tal on tugevad kriminaalsed hoiakud, kuid puudulik probleemide lahendamise oskus, samuti on tal hoolimatu suhtumine kriminaalhoolduse nõuetesse ja üldtunnustatud ühiskonnanormidesse. E. Kozlovski suhtes esineb endiselt suhteliselt kõrge uue kuriteo toimepanemise oht ning seda vaatamata sellele, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, tal on lähedaste toetus ja kindel elukoht. Samuti on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vangla range järelevalve tingimustes. Ka on vangla pidanud kohaldama tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on aga üks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldusi. Seega on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus süüdimõistetu puhul endiselt olemas. Ka on tema täielik allumisvõime kriminaalhooldaja käitumiskontrollile jätkuvalt kaheldav.
2.3 Arvestades süüdimõistetu varasemat õigusvastast käitumist ja toimepandud kuritegude raskust, ei pidanud kohus praegu võimalikuks teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus asus seisukohale, et korduvalt vägivallaga kuritegusid toime pannud isikut, kes pole varem suutnud katseaega edukalt läbida ja kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus, ei ole võimalik ega otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. Enne vangistusest vabanemist peaks süüdimõistetu kindlasti läbima individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Järelikult oleks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik ning ta peab jätkama vangistuse kandmist.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E. Kozlovski kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Kaitsja leiab, et KarS § 761 lg 1 p-s 2 ettenähtud formaalsed eeldused E. Kozlovski vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Materiaalsete eelduste osas ei vaidlusta E. Kozlovski määruses märgitud teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid ta ei nõustu sellega, et kohus jättis arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohtuistungil selgitas E. Kozlovski, et praegu mõistab ta enda käitumise negatiivsust ja seda, kui palju pahandusi ta kannatanutele põhjustas. E. Kozlovski palub arvesse võtta seda, et kõik kuriteod on toime pandud siis, kui ta oli alles alaealine. Oskamatus hinnata oma kuritegelikku käitumist tulenes ka sellest, et tal puudub algharidus. Vangla iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal õpib E. Kozlovski Kroonuaia kooli 1. klassis. Lisaks pidi kohus arvestama seda, et kõik kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes. E. Kozlovski mõistab nüüd alkoholi tarvitamise ohtlikkust ja soovib selle tarvitamisest täielikult vabaneda. Kohus pidanuks arvestama ka seda, et alates 2009. aastast kuni käesoleva ajani on E. Kozlovski käitunud seaduskuulekalt. 3.2 E. Kozlovski leiab, et kohus jättis arvestamata, et tal on väga tugev toetus lähedaste näol. Mõlemad vanemad elavad ja töötavad Inglismaal, mistõttu on nad võimelised teda esialgu majanduslikult toetama. Vanemate ja sugulaste tugev toetus väljendub ka selles, et perekondlikul nõupidamisel otsustati, et E. Kozlovski abiellub ning muudab kardinaalselt oma elustiili. E. Kozlovski abiellus A.H. iga ja perre sündis laps. Algselt elas perekond Pärnu linnas ja hiljem kolisid Rootsi, kus süüdimõistetu abikaasa ja laps elavad ka praegu. Harimatuse ja oskamatuse tõttu oma elu korraldada suhtus E. Kozlovski temale kohtuotsustega määratud kontrollkohustustesse kergemeelselt. Kinnipeetav nõustub vangla spetsialisti arvamusega, et ta ei ole varem mõelnud kuritegude tagajärgede tõsiduse peale. Kuid käesoleval ajal on ta kindel, et on võimeline õigesti hindama oma käitumise võimalikke tagajärgi. E. Kozlovski ei pane enam kunagi kuritegusid toime. Ta mõistab, et tema jaoks on oluline leida kindel töökoht ja hoolitseda oma pere eest. 3.3 Kohus jättis täielikult arvestamata, et vangla toetab E. Kozlovski ennetäheaegset vabastamist. Süüdimõistetu arvates omab vangla arvamus olulist tähtsust, sest iseloomustavaid materjale kogusid ja arvamusi andsid vangla spetsialistid, kes tunnevad E. Kozlovskit ja tegelevad temaga juba poolteist aastat. Järelikult tuleb nende spetsialistide arvamust hinnata objektiivseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et E. Kozlovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.
5.Ehkki ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, on kohus E. Kozlovskit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jättes juhindunud vääralt KrMS § 761 lg 1 p-st 2. Tõepoolest jõustus 1. jaanuaril 2015 kord, mis sätestab erireeglid kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. KarS § 761 lg 1 p 2 järgi võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ringkonnakohtu hinnangul aga puudub sellel sättel tagasiulatuv jõud nende alaealisena kuriteo toime pannud isikute suhtes, kes seaduse jõustumise ajal juba karistust kannavad. Seejuures tugineb kohus KarS § 5 lg-le 2, mille kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Eeltoodust tuleneb, et isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust, on karistusseadustiku muudatustel tagasiulatuv jõud üksnes juhul, kui muudatus välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. Kuna KarS § 761 ei too E. Kozlovskile kaasa ühtegi eeltoodud tagajärgedest, ei oma see tema suhtes ka tagasiulatuvat jõudu ning E. Kozlovski vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel tuleb juhinduda KarS §-s 76 sätestatud eeldustest.
6.KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Pool karistusajast täitus E. Kozlovskil 25. aprillil 2015. Ringkonnakohtule ei ole esitatud kinnipeetava nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks, kuid kuna kohtu hinnangul ei ole täidetud ka KarS § 76 lgs 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud materiaalsed eeldused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei oma see asjaolu määruskaebuse lahendamisel ja E. Kozlovski vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määravat tähtsust.
7.Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates
1.jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
8.Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja etteheitega, mille kohaselt on maakohus jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud arvesse võtmata. Kohus on arvestanud süüdimõistetul lähedaste olemasoluga, ent on põhjendatult leidnud, et nimetatud asjaolu ei ole varem olnud piisav, tagamaks tema õiguskuulekat käitumist. Seega puudub kohtul ka praegusel ajal alus arvata, et lähedaste olemasolu välistaks E. Kozlovski poolt uute kuritegude toimepanemise. Määruskaebuses on E. Kozlovski kuritegude toimepanemist püütud põhjendada tema madala haridustasemega ja sellest tingitud oskamatusega oma käitumist ja tegude tagajärgi hinnata. Ka see asjaolu ei ole vangistuse jooksul muutunud. Ringkonnakohus tunnustab E. Kozlovskit selle eest, et ta on asunud õppima Kroonuaia kooli esimesse klassi ning on iseloomustuse kohaselt motiveeritud õppima. See aga ei muuda asjaolu, et kinnipeetaval puudub jätkuvalt isegi algharidus, rääkimata kutseharidusest, mis võimaldaks tal õpitud erialal tööd leida. Võttes arvesse, et E. Kozlovskit on karistatud muuhulgas just varavastaste kuritegude toimepanemise
eest, on seega jätkuvalt olemas oht, et vabaduses majanduslike raskuste tekkimisel võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Oluline uute kuritegude toimepanemise riskitegur on ka alkoholi kuritarvitamine. Ehkki sõnades on E. Kozlovski väljendanud soovi alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole temaga seni läbi viidud taasühiskonnastavaid tegevusi, mis alkoholi tarvitamisest tingitud riske maandaksid. Asjaolu, et E. Kozlovskil on käesoleva aasta märtsist ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kinnitab kohtu arvamust, et seni kantud karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud ja süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist.
9.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
10.E. Kozlovski kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele kaks tundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel E. Kozlovski kanda.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.