lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-7077/72

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 25.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-09-7077/72
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1373
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-7077/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.05.20091-09-7077/37Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja03.11.20101-09-7077/44Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja10.06.20111-09-7077/161Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas07.05.20151-09-7077/181Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-7077

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. novembri 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Edgars Kozlovski kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 7. novembri 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Edgars Kozlovski kaitsja Heiki Kuninga määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.05.2009 otsusega tunnistati Edgars Kozlovski kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata ning E. Kozlovski määrati katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 22.05.2009.
2.13.08.2010 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotles E. Kozlovskile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei täida kontrollnõudeid. Kuna kriminaalhooldusametnikule ei olnud E. Kozlovski asukoht teada, taotles ta ka süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamist ja tema suhtes tabamisel tõkendi vahistamine kohaldamist.
3.07.10.2011 kohtu määrusega kuulutati E. Kozlovski tagaotsitavaks, kuna teises kriminaalasjas oli laekunud info, et E. Kozlovski viibib Rootsi Kuningriigis. Samuti koostas kohus süüdimõistetu suhtes 20.10.11 Euroopa vahistamismääruse. E. Kozlovski tabati ja toimetati Eestisse 25.10.2013.
4.Tartu Maakohtu 07.11.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati E. Kozlovskile Tartu Maakohtu 14.05.2009 otsusega mõistetud karistus, 3 aastat vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise aja algust hakati lugema alates tema kinnipidamisest Eesti Vabariigis, s.o 25.10.2013.

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

5.Maakohus, juhtindudes KarS §-st 74, KrMS §-st 427, § 432 lg-st 3 sätestatust, märkis järgmist.
5.1.Tartu Maakohtu 14.05.2009 otsusega määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. Kozlovski 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.2 Kohtuistungil avaldatust ja maakohtule esitatud materjalidest nähtub, et E. Kozlovskile on antud võimalus kanda oma karistust vabaduses, alludes seejuures kriminaalhooldusele ja täites katseajal käitumiskontrollist tulenevaid kohustusi. Kriminaalhooldusametniku sõnul täitis E. Kozlovski peaaegu aasta vältel kriminaalhooldusnõudeid korrektselt, kuid alates aprillist 2010 jättis ta ametniku juurde ilmumata ja peale seda ta enda karistusest tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Kriminaalhooldusametnikul puudus E. Kozlovskiga alates maist 2010 igasugune kontakt. Süüdimõistetu ei ole ilmunud kriminaalhooldaja erinevatel aadressidel saadetud kutsete peale kriminaalhooldusosakonda. 5.3 E. Kozlovski selgitas kohtuistungil, et peale Lätis vahi alt vabanemist lahkus ta Rootsi, kus elas ja töötas kuni käesoleva ajani. Kinni peeti ta 2013 oktoobri algul aga hoopis Prantsusmaal. E. Kozlovski kavatses Rootsis töötada ja enda peret ülal pidada ning hiljem siiski naasta Eestisse. Süüdimõistetu avaldas, et ta oli arvestanud võimalusega, et kui ta Eestisse saabub, siis saadetakse ta karistust kandma.
6.Eeltoodut arvestades asus maakohus seisukohale, et süüdimõistetu suhtus temale antud võimalusse kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna ükskõikselt ning tema usaldamine sellise karistuse määramise läbi ei ole olnud põhjendatud. E. Kozlovski on rikkunud katseaja nõudeid alates maist 2010. E. Kozlovski poolt toodud selgitused ei saa olla põhjendusteks katseajast kõrvalehoidmiseks ja on ilmne, et tegelikult oli isikul kavatsus hoiduda karistuse kandmisest võimalikult pikka aega. Süüdimõistetu lahkus Eesti Vabariigist ja teades, et tal on kandmata karistus Eestis, elas ja lõi perekonna Rootsis. Seadusest tulenevalt tuleb kohtul kaaluda süüdimõistetu poolt katseajal kontrollnõuete või kohustuste rikkumise korral mõistetud karistuse kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele pööramist. Kuna kohus leidis, et E. Kozlovski poolt temale katseajaks määratud

kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste rikkumine on eeltooduga tuvastamist leidnud ja selle põhjendamiseks asjakohased ja arvestatavad põhjendused puuduvad, siis tuleb temale mõistetud karistus täitmisele pöörata. E. Kozlovski puhul ei saa rääkida mingisugustest juhuslikest või mitte otseselt tema enda tahtest mitteolenevatest rikkumisest, vaid on alust arvata, et karistuse kandmisest kõrvalehoidumine on olnud tema teadlik ja tahtlik valik. Seega ei ole süüdimõistetu kandnud oma karistust vabaduses nõuetekohaselt ning on oma käitumisega näidanud vaid ükskõikset suhtumist nii temale antud võimalusse kui ka karistamise eesmärkidesse üldse ning temale mõistetud karistuse ärakandmata osa tuleb täitmisele pöörata.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

7.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E. Kozlovski kaitsja, kes taotleb Tartu Maakohtu 07.11.2013 määruse tühistamist ja E. Kozlovski karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja selgitab, et E. Kozlovskil on pere Rootsis ja ühine laps elukaaslasega. Lisaks aitas E. Kozlovski elukaaslase täisealisi lapsi hooldada. E. Kozlovski soovis luua oma pere jaoks materiaalse kindlustatuse, et seejärel Eestisse tagasi pöörduda. E. Kozlovski eesmärgiks ei olnud karistusest kõrvalehoidumine, vaid pere juurest lahkumisel oleks see sattunud raskesse olukorda. Tegemist oli E. Kozlovski jaoks väljapääsmatu olukorraga. Ta oleks võinud kriminaalhooldusametnikku teavitada, aga see ei oleks kõrvaldanud olukorda. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusnõuete rikkumise puhul tuleb hinnata põhjuste mõjuvust. Perekonna majanduslikult raskesse olukorda jätmine võiks olla mõjuv põhjus. Menetleja võib tunnistada mõjuvaks mistahes asjaolu, mis objektiivselt takistab menetlusosaliste kohustuste täitmist. Maakohus ei pidanud neid põhjuseid mõjuvaks, millest lähtuvalt palub kaitsja kohtul need asjaolud veelkord üle vaadata ning lugeda kriminaalhoolduse ajaks pandud kohustuste täitmata jätmine mõjuvaks. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu E. Kozlovski kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab otsust järgnevalt.
8.1.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 8.2 Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu on rikkunud temale Tartu Maakohtu 14.05.2009 otsusega pandud KarS § 75 lg-st 1 tulenevaid kohustusi: ilmuda registreerimisele kriminaalhooldaja juurde, elada kohtu poolt kindlaksmääratud alalises elukohas, taotleda luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, taotleda luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 8.3 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et on ilmne, et süüdimõistetu suhtus temale antud võimalusse kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna

ükskõikselt ning tema usaldamine sellise karistuse määramise läbi ei ole olnud põhjendatud. Sellisel puhul on karistuse täitmisele pööramine möödapääsmatu.

9.Ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuses märgitud asjaolu, et E. Kozlovskil oli möödapääsmatu olukord tagamaks pere majanduslikku heaolu, ei ole antud juhul aluseks karistuse täitmisele pööramata jätmise mõjuvaks põhjuseks. E. Kozlovski teadis, et 14.05.2009 kohtuotsuse alusel ei pööratud kohesele täitmisele temale mõistetud 3 aasta pikkust vangistust, vaid kohaldati 3 aastat katseaega eeldusel, et E. Kozlovski täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. E. Kozlovski kinnitusel sai ta kriminaalhooldaja kutsed kätte, ent ei saanud pere juurest ära tulla (III kd, tlk 15 pöördel). Samas teadis E. Kozlovski, et tema viibimine välismaal ei ole kooskõlas kontrollnõuetega ning tulenevalt sellest on karistuse kandmisest kõrvalehoidumine olnud tema teadlik ja tahtlik valik. E. Kozlovki pere loomine ja lapse sünd jäid aega, mil isik oli teadlik kohustustest kõrvalehoidumisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Seega ei saanud tal tekkida õigustatud ootust, et perekonna olemasolu vabastab ta talle kohtuotsusega pandud kohustustest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses tooduga, mille kohaselt ei ole süüdimõistetu kandnud oma karistust vabaduses nõuetekohaselt ning on oma käitumisega näidanud vaid ükskõikset suhtumist nii temale antud võimalusse kui ka karistamise eesmärkidesse üldse ning temale mõistetud karistuse ärakandmata osa tuleb täitmisele pöörata. E. Kozlovski karistuse täitmisele pööramata jätmisel on oht, et E. Kozlovski lahkub taas Eesti Vabariigist ning ei täida talle pandud kontrollnõudeid, mistõttu ei ole ka täiendavate nõuete määramine ega katseaja pikendamine käesoleval juhul asjakohased.
10.Kuivõrd tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine on kohtu kaalutlusõigus – maakohtu määrusest aga nähtub, et kõiki asjaolusid on arvesse võetud, puudub ringkonnakohtul alus maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.