Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Süüdi tunnistada G.O KarS § 213 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 213 lg 2 p 1, 4 järgi) ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vabastada G.O täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid (s.o elab alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks ning saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks). KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22. – 24.10.2013 karistusaja hulka ning lugeda G.O mõistetud vangistusest ärakantuks 3 (kolm) päeva. Katseaja algust G.O arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest ning KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustada tema suhtes pärast kohtulahendi jõustumist. Süüdi tunnistada J.I KarS § 213 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 kvalfittseeritav KarS § 213 lg 2 p 4 järgi) ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel vabastada J.I täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada J.I alates kohtuotsuse kuulutamisest. Jätta J.I-le Tartu Maakohtu 05.12.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus iseseisvale täitmisele. VÕS § 127 lg 4, § 1045 lg 1 p 5, 7 ja KarS § 213 lg 1 alusel rahuldada L. S. hagi. Välja mõista G.O-lt ja J.I-lt kummaltki 590 (viissada üheksakümmend) eurot L. S. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; arvelduskonto nr: xxxxxxxxxxxx Swedbank) kasuks tekitatud kahju katteks. Asitõend - turvakaamera salvestis CD-R plaadil – jätta kohtutoimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Välja mõista G.O-lt Eesti Vabariigi kasuks: 1) 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot sundraha katteks; 2) 772 (seitsesada seitsekümmend kaks) eurot 32 senti määratud kaitsjale makstava tasu ja kuluhüvitise katteks; 3) 3 (kolm) eurot 55 senti tunnistajale makstava kuluhüvitise katteks. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel määrata G.O menetluskulude - kokku 1360,87 eurot - tasumine ositi 12 kuu jooksul ning kohustada teda tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 113,40 eurot ja kaheteistkümnendal kuul 113,47 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või

2 (11)

1-15-898 kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Bank Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Välja mõista J.I-lt Eesti Vabariigi kasuks: 1) 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot sundraha katteks; 2) 980 (üheksasada kaheksakümmend) eurot 64 senti määratud kaitsjale makstava tasu ja kuluhüvitise katteks; 3) 3 (kolm) eurot 55 senti tunnistajale makstava kuluhüvitise katteks. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel määrata J.I menetluskulude – kokku 1569,12 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul ning kohustada teda tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust vastava kuu viimaseks kuupäevaks 130,76 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Bank Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Põlva kohtumajale kirjalikult hiljemalt 9. juuniks 2015. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 15.06.2015. a ning siis võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale.

I Esitatud süüdistus ja süüdistatavate seisukohad G.O, olles varem karistatud varguse eest, ja J.I süüdistatakse KarS § 213 lg 1 järgi selles, et nad grupis, peale seda, kui J.I oli teada saanud kannatanu L. S. Swedbank deebetkaardi PIN-koodi ja G.O oli 09.10.2013 varastanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuvast korterist eelnimetatud deebetkaardi, võtsid Võrus, Vilja 6 asuvast sularahaautomaadist kannatanu pangakaarti ja PINkoodi sisestades, s.o ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sekkudes, välja kannatanu arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxx Swedbank sularaha 500 eurot 09.10.2013 kell 16.02, 80 eurot 09.10.2013 kell 16.11 ja 600 eurot 10.10.2013 kell 00.11, saades kokku varalist kasu 1180 eurot. Süüdistatav G.O ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, väites, et ei ole koos J.I-ga süüdistuses toodud kuritegu toime pannud, kuigi oli teadlik, et viimane võttis kannatanu pangakaardiga sularahaautomaadist välja raha ja ostis selle arvelt talle süüa-juua

3 (11)

1-15-898 kokku 20-30 euro ulatuses. Ka pole ta võtnud kannatanu korterist pangakaarti ega pangaautomaadist sularaha. Süüdistatav J.I tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi.

II Kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja maakohtu põhjendused süüdistuse osas

4 (11)

1-15-898

Kannatanu kohtus antud ütlused ja süüdistatava J.I kohtueelsel antud ütlused kinnitavad, et 09.10.2013, kui S. oli puukuurist puid toomas ja vestles sinna tulnud J.I-ga, käis G.O kannatanu korteri trepikojas. G.O trepikotta sisenemist nägi J.I, kuid G.O väljumist trepikojast nägid nii J.I kui ka S. . J.I ütluste (tl 62) kohaselt sai ta aru, et G.O läks kannatanu korterisse pangakaarti võtma. Maakohtul ei ole põhjust kahelda S. ja J.I antud ütluste tõepärasuses. Seega on usaldusväärne, et G.O käis S. korteri trepikojas, kui viimane oli puurkuuri juures J.I-ga. Asjaolust, et J.I oli teadlik kannatanu pangakaardi hoidmise asukohast ja võis 09.10.2013 aidata kanntanul puid korterisse tuua, ei saa järeldada, et J.I oleks ära võtnud kannatanu pangakaardi, kuna sellise tegevuse jaoks puudus tal reaalne võimalus ja seda oleks kindlasti märganud kannatanu, kes viibis kogu aeg tema juures. Kannatanu S. ja tunnistaja R. kohtus antud ütlustest ning konto väljavõttest (tl 28) tuleneb, et 10.10.2013 avastasid nad pangakaardi, mis oli olnud eelmisel päeval kannatanu valduses, kadumise, tunnistaja informeeris sellest panka ja antud kaardi kasutamine katkestati. Kannatanu ütlused, et J.I tuli puukuuri juurde selleks, et teda seal vestlusega kauem kinni pidada, on eluliselt usutavad, kuna süüdistatavate plaani – saada kannatanu arvelduskontolt raha – realiseerimiseks ei piisanud ainult kannatanu pangakaardi PIN-koodi teadmisest, vaid selleks oli vaja ka pangakaarti. Viimase äravõtmine pidi toimuma nii, et see ei ärataks kannatanus tähelepanu ega kahtlusi. Seetõttu pidi G.O minema kannatanu korterisse ning leidma sealt kannatanu rahakoti, milles oligi viimase pangakaart. Kuna Sakkas sai aru, et G.O sisenes trepikotta kannatanu korterist pangakaardi võtmiseks, ta ei katkestanud sellist tegevust ning tegi selle võimalikuks kannatanu vestluses hoidmise ja viimase tähelepanu kõrvalejuhtimisega, siis andis ka tema sellega oma panuse pangakaardi edukaks hõivamiseks ja ebaseaduslikuks kasutamiseks. Järelikult olid süüdistatavad eelnevaga läbinud oma eesmärgi saavutamiseks juba 2 olulist etappi, mis ajendas neid astuma viimast sammu, s.o võtma sularahaautomaadist kannatanu arvelduskontolt välja raha vastavalt oma äranägemisele.

5 (11)

1-15-898 Turvakaamera salvestise failid 2 ja 3 ning kontoväljavõte kinnitavad, et 09.10.2013 võeti kannatanu arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxx Swedbank välja sularaha kella 16.02 ajal 500 eurot ja kella 16.11 ajal veel 80 eurot. Favora tankla turvakaamera salvestis ja selle vaatlusprotokoll (tl 32-34) tõendavad, et 09.10.2013 kella 16.02 ja kella 16.11 paiku võttis Swedbanki sularahaautomaadist raha välja sama mees, kellel olid jalas musta värvi laiad dressipüksid, peas rohelise ja sinise tuttidega kollane müts ning üle suu ja nina tõmmatud valge sall. Fakti, et sularahaautomaati on kasutanud 09.10.2013 kella 16 paiku (umbes 9 minutilise intervalli tagant) üks ja sama mees, saab järeldada mitte ainult antud isiku riietuse, pikkuse ja kehakuju, vaid ka sarnase kehahoiaku alusel kõndimise ajal. Vaatamata eelnimetatud isiku suhteliselt kiirele kõnnakule ning piiratud ja lühiajalisele vaatele, on salvestise tähelepanelikul jälgimisel võimalik selgelt tajuda tema omapärast liikumisviisi, mis kohati meenutab jässaka inimese või karule omast liikumist (sammud tsentrist kergelt väljapoole kalduvad), samuti on täheldatav tema kõnnakust tulenev iseäraliku amplituudiga keha üles-alla liikumine. Eelnev tähelepanek ühtib ka kannatanu ütlustega, mille kohaselt salvestisel nähtud isik tundub talle olevat G.O ning seda valdavalt viimasele iseloomuliku kõnnakule, mida ta on korduvalt tajunud eemalt (oma korteri aknast), kui G.O on liikunud bussipeatuse suunas. Asjaolus, et kannatanu ei ole kohtuistungil osanud täpselt kirjeldada G.O iseäralikku kõnnakut, ei ole midagi ebatavalist, sest taoliste liikumisiseärasuste väljendamine sõnades on isegi tavapärases keskkonnas paljudele suhteliselt keeruline ja raske, seda enam eakale kanntanule, kes pidi seda tegema kohtusaalis. G.O on küll kohtus tunnistanud 09.10.2013 J.I-ga Osulast Võrru sõitmist ja teadmist, et kannatanu pangakaardiga võetakse sularahaautomaadist viimase kontolt raha, mida hiljem hakati ühiselt kulutama, kuid väidab, et raha väljavõtjaks oli kõigil kordadel J.I. Kohus leiab, et G.O ütlused, et ta Swedbanki sularahaautomaadist 09.10.2013 raha välja ei võtnud, sh ei sisestanud kannatanu pangakaarti ega sellega seotud PIN-koodi, loeb kohus mitteusaldusväärseks. G.O taolised ütlused on paljasõnalised ja ümberlükatud eelmärgitud tõenditega kogumis.

6 (11)

1-15-898 ja selle PIN-koodi sisestades, kannatanu arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxx Swedbank välja sularaha 600 eurot. Nii kinnitavad tunnistaja P. ütlused, et kesköö paiku, kui ta peatus autoga Võru bussijaama juures olevas parklas, väljusid G.O ja J.I, kes võtsid kaasa seljakoti, ning tulid tagasi umbes 20 minuti pärast. J.I kohtueelsel uurimisel antud ütlused kinnitavad, et 10.10.2013 kesköö paiku läksid G.O-ga samast pangaautomaadist kannatanu kontolt raha võtma. Ka sel korral pani G.O pähe sama mütsi, kaela sama salli ning tõmbas selga sama jope ning võttis pangautomaadist 600 eurot, mille jagasid omavahel võrdselt. Maakohus leiab, et need J.I kohtueelsel uurimisel antud ütlused on usaldusväärsed, mistõttu nende õigsuses ei ole põhjust kahelda. Kohus leiab, et G.O ütlused, et ta Swedbanki sularahaautomaadist 10.10.2013 raha välja ei võtnud ja jäi peale autost väljumist maja juures olevale pingile kohe magama, loeb kohus mitteusaldusväärseks, eluliselt mitteusutuvaks, paljasõnaliseks ja ümberlükatuks eelmärgitud tõenditega kogumis. Kuigi G.O kinnitusel tunnistas ta kohtueelsel uurimisel esitatud kahtlustuses, muu hulgas ka pangautomaadist raha väljavõtmises, ennast süüdi ning kahtlustuse esitamise juures viibis kaitsja, on ta kohtus hakanud oma süüd eitama, kusjuures veenvaid põhjendusi selleks ta kohtule esitanud ei ole. Samuti on G.O kohtus kinnitanud, et tal ei ole J.I-ga mingit vihavaenu. J.I on andnud kohtueelsel uurimisel korduvalt sisult ühesuguseid ütlusi ning need on vastavuses ka teiste usaldusväärsete tõenditega. Asjaolu, et J.I keeldus kohtus ütluste andmisest, ei vähenda tema ütluste usaldusväärsust, sest seaduse järgi on tal õigus ütluste andmisest keelduda.

7 (11)

1-15-898 sisestades, sularaha välja kokku 3-l korral. Kuna antud teod olid sooritatud lühikese ajavahemiku jooksul ja ühtse tahtlusega, siis tuleb kannatanu pangakonto debiteerimist vaadelda ühe jätkuva teona. Kannatanu ei ole oma Swedbank deebetkaarti lubanud G.O ega J.I kasutada. Seega on G.O ebaseaduslikult sisestanud pangaautomaati võõra pangakaardi ja PIN-koodi, sekkudes sellega ebaseaduslikult panga andmetöötlusprotsessi, mille tulemusena vähenes kannatanu arvelduskonto rahaline seis kokku 1180 euro võrra.

8 (11)

1-15-898 III Maakohtu seisukoht karistuste mõistmise osas KarS § 56 lg 1 järgi arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G.O ja J.I on toime pannud II astme varavastase kuriteo kavatsetult. G.O on varem karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest (tl 38-41). Tema karistust kergendavad asjaolud puuduvad. J.I on varem 1-l korral kriminaalkorras karistatud ja mõistetud rahaline karistus on tal veel tasumata. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest (tl 42-45). Tema karistust kergendavaks asjaoluks saab lugeda puhtsüdamliku kahetsuse. Kuna kannatanu oli kuriteo toimepanemise ajal 78-aastane pensionär ning süüdistatavad teadsid ja tundsid teda, siis tuleb G.O ja J.I karistust raskendavaks mittekoosseisuliseks asjaoluks lugeda süüteo toimepanemist teadvalt kõrges eas inimese suhtes. Kuriteo toimepanemisel oli füüsiliselt aktiivsemaks kaastäideviijaks G.O, kuna ta võttis kannatanu korterist viimase pangakaardi ja sellega ka pangaautomaadist raha välja. J.I osaks oli vajaliku informatsiooni hankimine (kannatanu pangakaardi PIN-koodi ja selle hoiukoha väljaselgitamine), kannatanu tähelepanu kõrvalejuhtimine (võimaldamaks G.O kannatanu korterist pangakaart ära võtta) ja G.O toetamine raha pangautomaadist väljavõtmisel. Kuna süüdistatavaid on varem juba kriminaalkorras karistatud ja vaatamata sellele jätkasid nad õigusvastast käitumist ning J.I on ka rahaline karistus tasumata, siis leiab maakohus, et edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides, on neid mõlemaid vaja karistada vangistusega, sealhulgas G.O 10-kuulise vangistusega ja J.I 6kuulise vangistusega. Siinjuures tuleb arvestada, et G.O on eelvangistuses viibides (22. – 24.10.2013, tl 36-37) KarS § 68 lg 1 alusel vangistusest ära kandnud 3 päeva. Arvestades asjaolu, et käesoleval ajal G.O õpib ja J.I töötab ning kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 1,5 aasta, siis pole maakohtu arvates otstarbekas mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine, mistõttu tuleb jätta vangistus täielikult nende suhtes tingimisi kohaldamata. Lähtudes sellest, et G.O on varem korduvalt sooritanud varavastaseid süütegusid, siis on vajalik ta allutada KarS § 74 lg 1, 3 alusel kriminaalhooldaja käitumiskontrollile 18 kuuks, mille vältel peab ta täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kuna J.I omab töökohta, siis vabastab maakohus ta vangistuse kandmisest KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga. J.I-le Tartu Maakohtu 05.12.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus - 640 eurot - tuleb jätta iseseisvale täitmisele. IV Maakohtu seisukoht tsiviilhagi osas L. S. on esitanud hagi G.O ja J.I vastu, milles nõuab süüdlastelt tema pangakontolt 09. ja 10.10.2013 ebaseaduslikult omandatud raha – kokku 1180 eurot – väljamõistmist.

9 (11)

1-15-898 Asja kohtulikul uurimisel kannatanu täpsustas, et nõuab süüdlastelt antud summa väljamõistmist võrdsetes osades või kui neist on süüdi vaid üks, siis viimaselt 1180 euro väljamõistmist. Süüdistatav G.O vaidleb hagile vastu, väites, et pole selle põhjustamises süüdi. Süüdistatav J.I on hagi õigeks võtnud, kuid leiab, et tema peaks vastutama kahju eest vaid pooles ulatuses. Lähtudes VÕS § 127 lg 4, § 1045 lg 1 p 5, 7 ja KarS § 213 lg 1 koosmõjust tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning süüdistatavatelt välja mõista kuriteoga tekitatud kahju - 1180 eurot. Kuigi süüdistatavad on põhjustanud kannatanule kahju ühiselt ja samal alusel ning peaksid vastutama kahju eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarvõlgnikena, tuleb kannatanu taotlusel neilt kahju välja mõista võrdsetes osades. Kannatanul oli Swedbank AS-iga sõlmitud maksteenuse leping, tal oli pangas arvelduskonto ja sai anda pangale arvutisüsteemi kaudu maksejuhiseid oma konto debiteerimiseks. Kuna süüdistatavate ühise tegevuse tulemusena debiteeriti kannatanu arvelduskontot ilma viimase nõusolekuta pangakaarti ja PIN-koodi kasutades, s.o sularahaautomaatu andmete ebaseadusliku sisestamise teel, süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena vähenes kannatanu vara 1180 euro võrra, sooritatud teo ja tagajärje (kahju) vahel on põhjuslik seos ning nende süüd välistavaid asjaolusid ei esine, siis vastutavad süüdistatavad kannatanule õigusvastase käitumisega tekitatud kahju eest VÕS § 127 lg 4, § 1045 lg 1 p 5, 7 ja KarS § 213 lg 1 alusel. Käesoleval juhul on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel kaitsenormiks ka KarS § 213 lg 1. Seega tuleb kannatanu hagi rahuldada ning kummaltki süüdistatavalt välja mõista tekitatud kahju katteks 590 (1180:2) eurot. V Maakohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja asitõendi osas Antud kriminaalasjas on süüdistatavate G.O ja J.I menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määruse nr 166 “Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 järgi on alates 01.01.2015 töötasu alammäär kuus 390 eurot. Seega on sundraha suurus antud asjas kummagi süüdistatava kohta 585 (1,5 x 390) eurot. Peale selle on antud kriminaalasjas süüdistatav G.O-ga seotud veel järgmised menetluskulud: määratud kaitsjale makstav tasu ja kulu hüvitis – 772,32 (120,96+108,48+542,88; tl 46, 47, 7980) ning tunnistajale makstav kuluhüvitis – 3,55 eurot (7,10 : 2; tl 75). Seega on G.O kriminaalmenetluse kulud kokku 1360,87 (585+772,32+3,55) eurot. Süüdistatav J.I-ga on seotud veel järgmised menetluskulud: määratud kaitsjale makstav tasu ja kulu hüvitis – 980,64 (110,40+117,60+110,40+72+570,24; tl 48-50, 51-53, 54-56, 57, 76-77) ning tunnistajale makstav kuluhüvitis – 3,55 eurot (7,10 : 2; tl 75). Seega on J.I kriminaalmenetluse kulud kokku 1569,19 (585+980,64+3,55) eurot. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud käesoleva seadustiku järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega on maakohtul vaja otsustada sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu ning tunnistajale makstava kulu hüvitamine.

10 (11)

1-15-898 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatavad on noored ja töövõimelised inimesed, siis mõistab maakohus neilt KrMS § 175 lg 1 p-des 2, 4 ja 9 sätestatud kriminaalmenetluse kulud välja täielikult. Arvestades aga asjaolu, et menetluskulud ületavad Vabariigi Valitusse pöötl kehtestatud palga alammäära ligi 4-kordselt ning G.O õpib ja J.I on veel tasumata eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus, siis leiab maakohus, et KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel on otstarbekas määrata meneltuskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Asja juures olev asitõend, s.o turvakaamera salvestis CD-R plaadil, tuleb jätta kohtutoimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 306 ning 311 – 313. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.