lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-2128/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-2128/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
998
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-2128/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja08.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-2128

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-2128

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov, Meelika Aava, Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. aprilli 2015. aasta otsus lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Z.Z (ik XXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 8. aprilli 2015. a otsus Z.Z’ilt menetluskulude väljamõistmises muutmata.
2.Esitatud määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus tunnistas 8. aprilli 2015.a otsusega lühimenetluses Z.Z’i süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 7 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 4 päeva eelvangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks jäi 4 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmiseks alguseks loeti 28. jaanuar 2015.
2.Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4,9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel Z.Z ’ilt välja menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 168 eurot ja pool süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 292,50 eurot, jättes ülejäänud osa sundrahast riigi kanda. Maakohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et Z.Z on võimalik menetluskulusid tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Ringkonnakohtule esitatud kaebuses vaidlustab süüdistatav Z.Z maakohtu otsust väljamõistetud menetluskulude osas. Z.Z märgib, et saavutamaks paremaid resotsialiseerumise eesmärke tuleb arvestada tema varalist seisundit, sotsiaaltoetust elamispinnale, tervise probleeme,

1-15-2128 ning asjaolu, et tal on veel tasumata nõudeid, mistõttu palub jätta kohtu- ja advokaadi kulud täielikult riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 järgi kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebekorras. Eeltoodust tulenevalt kuulub antud süüdistatava esitatud kaebus, mis on pealkirjastatud kui „apellatsioon“ lahendamisele määruskaebusena menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada lühimenetluses ja mille menetlemine ei too endaga Z.Z’ile kaasa uusi menetluskulusid.
5.Käesoleval juhul on süüdistatavalt välja mõistetud määratud kaitsja tasu ning pooles ulatuses sundraha, mis on KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise otsustust tehes jätta osa neist riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Seadus ei näe ette võimalust jätta menetluskulusid riigi kanda täielikult nagu süüdistatav käesoleval juhul taotleb. Teisisõnu on Z.Z’i määruskaebuses esitatud taotlus seadusega välistatud ega saa kuuluda rahuldamisele. Süüdimõistetud isik peab üldreeglina vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 menetluskulud täies mahus ja koheselt hüvitama ning kulude osaliselt riigi kanda jätmine või kulude ositi tasumine tuleb kõne alla üksnes erandlikel asjaoludel. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus on eelnimetatud üldreeglist teinud erandi, kuna Z.Z ’ilt ei mõistetud menetluskulusid välja koguulatuses, lisaks ei kohustatud teda neid tasuma seaduses ettenähtud ühe kuu jooksul pärast otsuse jõustumist.
6.Määruskaebuses taotleb süüdistatav, et menetluskulude väljamõistmisel arvestataks tema varalist seisundit, sotsiaaltoetust elamispinnale, tervise probleeme ning asjaolu, et tal on veel tasumata nõudeid. Materjalidest nähtuvalt maakohtu istungil süüdistataval menetluskuludega seoses taotlusi ei olnud. Menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja ülejäänud osas nende tasumise ajatamist maksimaalse aja peale taotles süüdistatava kaitsja. Maakohus on eelnimetatud taotlused täielikult rahuldanud. Samuti nähtub, et maakohus on menetluskulude osas otsust tehes arvesse võtnud kõiki eelnimetatud asjaolusid, millele määruskaebuses on tähelepanu juhitud. Maakohus asus Z.Z’it iseloomustavate andmete põhjal seisukohale, et kohene ja kõigi menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale üle jõu. Seetõttu pidas maakohus põhjendatuks jätta osa kuludest, s.o sundraha pooles ulatuses riigi kanda ja anda ülejäänud kulude osas tasumiseks maksimaalne tähtaeg – 12 kuud alates otsuse jõustumisest. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et maakohus on menetluskulude osas otsust tehes täielikult järginud KrMS § -s 180 sätestatud nõudeid ja kohtupraktikas kehtivaid seisukohti ning aluseid maakohtu otsuse muutmiseks ei esine. Kohtukolleegium on seisukohal, et kui maakohus on juba menetluskulusid vähendanud ning määruskaebuses on taas kord viidatud samadele asjaoludele, mis on andnud maakohtule aluse seadusliku otsustuse tegemiseks, ei saa neil asjaoludel täiendavalt menetluskulusid vähendada.
7.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida täiendavalt järgmist. Kuivõrd vabatahtlik menetluskulude täitmise tähtaeg hakkab kulgema kohtumääruse jõustumisest ning Z.Z’i 4 kuu ja 16 päeva pikkuse karistuse kandmise alguseks on loetud 28. jaanuar 2015.a, siis kulgeb vabatahtliku menetluskulude täitmise tähtaeg veel ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Materjalidest nähtuvalt on Z.Z tööealine meesterahvas, rahvastikuregistri andmete kohaselt ei ole tegemist käesoleval ajal töövõimetu isikuga (tl 119). Maakohtu istungil selgitas Z.Z , et

1-15-2128 viimati tuvastati tal töövõime kaotus 40 %, kuid enne tema kinnipidamist ja vahistamist käesolevas kriminaalasjas, ta töövõimetuspensionär ei olnud. Seega võimaldavad materjalid eeldada, et süüdistatav on võimeline teenima sissetulekut. Eelmärgitu tähendab, et Z.Z ’il on vabaduses viibides piisavalt aega, leidmaks endale töökoht temalt osaliselt väljamõistetud menetluskulu, s.o 460,50 euro suuruse summa, tasumiseks.

8.Süüdistatav on osutanud antud juhul sellele, et menetluskulude riigi kanda jätmine aitab tema puhul paremini saavutada resotsialiseerumise eesmärke. Ringkonnakohus leiab, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku nagu Z.Z’i puhul on tema resotsialiseerumisväljavaadetega igati kooskõlas see, et menetluskulud mõistetakse välja temalt kui kulude põhjustajalt – vastupidine arusaam võiks motiveerida õiguskorda süstemaatiliselt rikkuvat isikut oma senist õigusvastast eluviisi jätkama. Karistusregistri õiendi kohaselt oli Z.Z ’il enne 8. aprilli 2015 otsust 6 kehtivat kriminaalkaristust, arhiveeritud karistustest nähtuvalt on ta kuritegusid sooritanud üle 35 aasta. Z.Z on seetõttu teadlik, et rikkudes järjepidevalt ühiselu reegleid, kaasnevad tema tegude uurimise ja õigusemõistmisega riigile kulud, mis süüdimõistmisel kuuluvad väljamõistmisele temalt. Z.Z ’il on olnud igati võimalik ette näha, et kui ta edaspidiselt õiguskuulekat eluviisi ei järgi, raskendab ta oma majanduslikku olukorda.
9.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 8. aprilli 2015 aasta otsuse muutmata ja Z.Z’i määruskaebuse rahuldamata. Pavel Gontšarov

Meelika Aava

Sten Lind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.