1-15-4074/4 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

(GBL) kogumassiga vähemalt 101,7 grammi, psühhotroopset ainet klonasepaami sisaldava tableti massiga 0,084 grammi, kolm psühhotroopset ainet alprasolaami sisaldavat tabletti kogumassiga 0,39 grammi (puhtal kujul 1,5 milligrammi alprasolaami) ning narkootilise aine marihuaana ja tubaka segu kogumassiga 0,36 grammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Osundatud psühhotroopsest ainest GBL-ist Gustav Välk ebaseaduslikult valmistas ajavahemikul alates 2014 a kevadest kuni 24.09.2014 a eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas suures koguses psühhotroopset ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku kogumassiga vähemalt 1804,81 grammi (puhtal kujul vähemalt 646,9 grammi GHB-d). Eelnevalt tema poolt valmistatud psühhotroopset ainet GHB-d sisaldavast vedelikust osa, ehkki täpselt tuvastamata osa tarvitas Gustav Välk eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.09.2015 a kella 17.25 ära. Eelnevalt tema poolt valmistatud psühhotroopset ainet GHB-d sisaldavast vedelikust osa, psühhotroopset ainet GHB-d sisaldavat vedelikku kogumassiga 87,11 grammi (puhtal kujul 35,7 grammi GHB-d) Gustav Välk hoidis ebaseaduslikult enda valduses kuni 24.09.2014 a kellani 18.25, mil ta Kotzebue 27 maja juures politseitöötajate poolt sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr XXX, juhikohalt kella 17.25 ajal kontrolliks kinni peeti ning psühhotroopne aine vahetult peale tema kinnipidamist kell 18.25 politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Eelnevalt tema poolt valmistatud psühhotroopset ainet GHB-d sisaldavast vedelikust osa, psühhotroopset ainet GHB-d sisaldavat vedelikku kogumassiga 535,6 grammi (puhtal kujul 208,9 grammi GHB-d), aga samuti eelnevalt omandatud narkootilise aine marihuaana ja tubaka segu kogumassiga 0,36 grammi Gustav Välk ebaseaduslikult hoidis eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ning seejärel tema kasutuses olevas sõiduautos Volkswagen Passat, reg nr XXX, kuni 10.12.2014 a kellani 20.05, mil osundatud psühhotroopne aine tema kasutuses olevas sõiduautos teostatud läbiotsimise käigus Gustav Välk pool vabatahtlikult välja anti ja politseitöötajate poolt ära võeti. Eelnevalt tema poolt valmistatud psühhotroopset ainet GHB-d sisaldavast vedelikust ülejäänud osa, psühhotroopset ainet GHB-d sisaldavat vedelikku kogumassiga 1182,21 grammi (puhtal kujul 402,3 grammi GHB-d) peitis Gustav Välk XXX enda elukoha XXX majade vahelises sisehoovis oleva puuriida ette laudade alla ning ebaseaduslikult hoidis seal kuni 10.12.2014 a kellani 19.20, mil osundatud psühhotroopne aine eelnimetatud sisehoovis teostatud sündmuskoha vaatluse käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Eelnevalt omandatud psühhotroopsest ainest GBL-ist ülejäänud osa (so psühhotroopse aine GHB valmistamiseks ärakasutamata osa), psühhotroopset ainet GBL-i kogumassiga 101,7 grammi, samuti ühte psühhotroopset ainet klonasepaami sisaldavat tabletti massiga 0,084 grammi ja kolme psühhotroopset ainet alprasolaami sisaldavat tabletti kogumassiga 0,39 grammi (puhtal kujul 1,5 milligrammi alprasolaami) hoidis Gustav Välk ebaseaduslikult enda elukohas XXX aadressil XXXkuni 10.12.2014 a kellani 19.05, mil osundatud psühhotroopsed ained tema elukohas teostatud läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leiti ja tema valdusest ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Eelnimetatud seaduse § 31 lg 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine on keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Gammahüdroksüvõihape ja kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, alprasolaam ja klonasepaam kuuluvad IV nimekirja ning gammabutürolaktoon (GBL) kuulub V nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktist nr 14E-LÕX0004 nähtuvalt gammabutürolaktooni (GBL) puhul keskmiselt 10 grammist GBLst (mille protsentuaalset sisaldust ei määrata), gammahüdroksübutüraadi (GHB) puhul EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt keskmiselt 16 grammist GHB-st (puhtal kujul) ja narkootilise aine marihuaana puhul keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast; alprasolaami puhul arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktist nr 85 nähtuvalt keskmiselt 5-40 milligrammist alprasolaamist ja klonasepaami puhul isikukohtutoksikoloogiaekspertiisi aktist nr 54 nähtuvalt 10-40 milligrammist klonasepaamist. Seega käitles süüdistatav GBL-i koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 101 inimesele narkojoobe tekitamiseks; GHB-d (puhtal kujul) koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks 404 inimesele ning marihuaanat, alprasolaami ja klonasepaami koguses, millest iga aine puhul eraldi piisaks narkojoobe tekitamiseks vähem kui ühele inimesele. Seega kokku käitles süüdistatav erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid koguses, millest piisaks vähemalt 505 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valmistamise ja valdamisega) pani Gustav Välk isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav (sh KarS § 184 lg 2 p 2 järgi) on igasugune suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valmistamine ja valdamine. Samuti süüdistatakse Gustav Välk ́u KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis 24.09.2014 a kella 17.25 ajal Harjumaal XXXs Tehnika tänaval Kotžebue tänava suunas ja kuni Kotzebue tn 27 asuva majani mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg nr XXX, olles joobeseisundis (narkootiline ja psühhotroopne joove ja narkootilise aine amtetamiini ja psühhotroopse aine gammahüdroksüvõihappe (GHB) tarvitamise tagajärjel), sh tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena.

Oma tegevusega pani Gustav Välk toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetluskäik Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariana London, süüdistatav Gustav Välk ja tema kaitsja Andrus Repnau sõlmisid kokkuleppe järgnevas. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus Gustav Välk ́u süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 4 aastat 3 kuud ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 3 kuud. Kuivõrd Gustav Välk pani osundatud kuriteod toime temale 18.06.2012 a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-12-5419 määratud katseaja vältel, siis tuleb mõista liitkaristus vastavalt KarS § 74 lg-le 5 ning § 65 lg-le 2, s.o suurendades uute kuritegude eest mõistetavat karistust temale eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 19.05.2015 a seisuga vangistus pikkusega 2 aastat 4 kuud 29 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus pikkusega 6 aastat 7 kuud 29 päeva (19.05.2015 a, so kokkuleppe sõlmimise seisuga). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Gustav Välk ́u poolt eelvangistuses viibitud aeg 10.12.2014 a kuni 19.01.2015 a, so 1 kuu 10 päeva, mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Gustav Välk kuulub KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kriminaalmenetluse kulud on: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 72,00 eurot;

Süüdistatav esitas taotluse jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja ajatada menetluskulude tasumine, kuna vangla tingimustes ei ole tal võimalik nii suuri menetluskulusid tasuda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus leiab, et süüdistataval on võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Lisaks sellele on süüdistatav sõlminud kokkuleppes oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, nõutava karistuse liigi ja määraga ning on kohustatud hüvitama kriminaalmenetluse kulud. Kokkuleppes on ära toodud kriminaalmenetluse kulude suurused liikide kaupa. Kohtuistungil süüdistatav nõustus kokkuleppega, väljendades kokkuleppes oma tõelist tahet ja nõustunud temalt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisega. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele. Süüdistatav ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Eeltoodust johtuvalt Gustav Välgu taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd selleks puuduvad erandlikud asjaolud. Töötasu vähesus ei ole menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kohus asub seisukohale, et menetluskulude ajatamine on põhjendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 1803,00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 150,25 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.