Kohtulahend

Vandeadvokaat Kaire Aus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 313, § 315 lg 4 järgi

Tunnistada Y.N süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks viis (5) aastat ja kuus (6) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 26.11.2012 a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o viie (5) kuu ja 28 päevase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista viis (5) aastat üksteist (11) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 06.05.2014 kuni 03.12.2014 a s.o kuus (6) kuud ja 29 päeva lugeda karistuse kandmise aja hulka. Lõplikult ärakandmisele kuulub Y.N’il viis (5) aastat neli (4) kuud ja 1 päev vangistust. Y.N`i suhtes kohaldatud tõkend elektrooniline valve tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast. Välja mõista Y.N-ilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 975 €, KrMS § 175 alusel kujutiseekspertiisi ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus kokku 845 €. (ekspertiisiakt nr 14E-IV0011, 761 € ja ekspertiisiakt nr14E-LäI0018 84 €) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 968,88 €. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Kaire Aus`ile õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.h 20% käibemaksuga 908.88 € Rahuldada tsiviilhagi osaliselt ja välja mõista Y.N-ilt Võlaõigusseaduse § 127, § 130, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel 4662,55 € ja kanda nimetatud summa V.Z arveldusarvele EE 181010302000644002. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700037631. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui

2 (17)

1-14-7277 rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Faktilised asjaolud Y.N`t süüdistatakse selles, et tema 03.05.2014. a kella 15.09 ajal Pärnu Maakonnas Tootsi vallas Kesk tänav 7 asuvas kaupluses Konsum lõi ühel korral parema käe rusikaga Q.I-d näo piirkonda, Q.I kukkus Y.N-i löögi tagajärjel selili põrandale maha. Löömisega põhjustas Y.N Q.I-le teadvusehäire-kooma, peaajupõrutuse põrutuskolletega vasakus otsmiku- ja oimusagaras, paremas otsmiku sagaras, traumaatilise kõvakelmealuse verevalumi vasakul otsmiku-kiirupiirkonnas, ämblikvõrkkelmealuse verevalumi vasakul otsmiku-kiiru piirkonnas, kõvakelme pealse verevalumi paremal kiirupiirkonnas, aju keskjoonestruktuuride nihke paremale, joonmurru vasakul oimuluul ja kuklaluul vasakul pool, nahaaluse verevalumi vasakul kiiru-oimu-kuklapiirkonnas ja parema silma ümber. 13.08.2002. a Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjutuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ - § 7 lg 2 p 1, 3 kohaselt on eluohtlikud tervisekahjustused: koljupõhimikuluu või koljuvõlviluu kinnine murd, millega kaasneb raske peaajukahjustus ja raske peaajupõrutus või muu raske peaajukahjustus ning § 7 lg 3 p 3, mille kohaselt võib tervisekahjustus olla eluohtlik kui tervisekahjustusega kaasneb kestev teadvusehäire. Y.N-i põhjustas Q.I-le eluohtlikud tervisekahjustused. Seega Y.N, Q.I elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamisega, pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatu juurde ja palus süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) aastat vangistust. Süüdistatav tunnistas end süüdi osaliselt löömises ühel korral rusikaga Q.I-d näo piirkonda, kuid kinnitas, et ei soovinud kannatanule põhjustada raskeid tagajärgi. Kaitsja kinnitas, et jääb kaitseakti juurde ning leiab, et Y.N-ile esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi ja kohaldada rahaline karistus. Süüdistatava peres kasvab kaks alaealist last, ta omab töökohta ning reaalse vangistuse kohaldamisel jääb perekond ilma toetuseta. Maakohtu seisukoht. Y.N-ile on esitatud süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemises. KarS § 118 nimetatud karistusnorm kaitseb õigushüvena inimese tervist, kus kehalise heaolu seisund kogumis peab väljendama üheselt, et organismi kõik koed, elundid on terviklikud ja funktsioneerivad häireteta. Eluohtlik on alati tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Kohtu hinnangul eluohtlikuks tervisekahjustuseks loetakse muuhulgas koljupõhimiku või koljuvõlviluu murdu, rasket

3 (17)

1-14-7277

peapõrutust. Objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises mis vajab väljaravimist, mis kokkuvõtvalt tähendab meditsiinilist sekkumist. Kohus analüüsib ja kontrollib, kas Y.N-ile ja kohtule esitatud tõendite pinnalt on võimalik tõsikindlalt lugeda tuvastatuks süüdistatava poolt kannatanu Q.I suhtes KarS § 118 lg 1 p 1 tunnustele vastava teo toimepanemist. Kohtuliku uurimise käigus süüdistatav kinnitas, et viibis süüdistuses toodud ajal Tootsi alevis, Konsumi kaupluses koos D.V-ga , kes pidi talle tegema välja. Kaupluses käskis D.V mul võtta mõned joogid ning võttes kaks viskit andsin viimase kätte, ise läksin Coca Colat tooma. Kui tagasi tulin kassa juurde, oli seal veel paar inimest ennem mind. Tahtsin osta suitsu, kui sel hetkel tuli kaupluse juhataja ja küsis kus joogid on. Süüdistatav kinnitas juhatajale, et joogid andis ära D.V ning temal jooke ei ole, selle tõestuseks tegi hõlmad lahti ja näitas. Juhataja ütles, et need olid sinu sõbrad ja kohustas teda kauplusest välja viidud jookide eest maksma. Süüdistatav kinnitas, et helistas väljas olevale D.V ja ütles, mis te nalja teete. Samal ajal kaupluse müüja süüdistas neid, et tulete siia Tootsi vargile. Süüdistatav kinnitas, et läks endast välja, toimus sõnavahetus igaüks ütles midagi. Ma rääkisin telefoniga ilmselt D.V-ga ja samal ajal oli näha paari sammu kaugusel vanem meesterahvas. Võib-olla ma tahtsingi talle midagi öelda ja siis tuli ootamatult see löök, minul ei olnud plaanis teda lüüa. Ta seisis täpselt nii, et ma oleks pidanud igal juhul temast mööda minema. Ta seisis täpselt selle lindi lõpus ütles minule midagi ja lõi mind käes oleva kilekotiga näkku, järgmine hetk oli see, kui ma lõin vastu ja mees kukkus pikali, vaatasin, et verd ega midagi ei ole ja mõtlesin, et äkki ei ole midagi tõsist ja siis juba poemüüjad karjusid, et kao siit välja. Veel kinnitab süüdistatav, et kahetseb tegu ning on nõus hüvitama kannatanu esindaja poolt esitatud tsiviilhagi. Kannatanu esindaja V.Z andis ütlusi selle kohta, et Q.I on tema isa ning 04.05.2014. a. peale intsidenti kella 12 paiku helistas talle venna telefonilt tema abikaasa, et isaga on juhtunud õnnetus kaupluses. Vend oli juba kohale sõitnud ja ise kohale jõudes suundus kauplusse, kus küsis toimunud asjaolude ja turva videosalvestuse olemasolu. Selgus, et videosalvestus on olemas, millest tegi endale koopia. Videolt oli näha, et kauplusse oli sisenenud mitu noormeest, kes soovisid osta alkoholi. Vestluses kaupluse müüjaga kinnitas viimane et enne lööki sülitas süüdistatav isale näkku ja peale seda kui isa oli sellest häiritud lõi süüdistatav ka rusikaga isa näkku. Kohapeal käis kiirabi, politsei ning kuna Vändra kohalikust politseijaoskonnast kontakti ei saanud sõitis Pärnu politseisse, kus rääkis isaga juhtunud sündmusest ning näitas kaupluse videot toimunu kohta. Politseisse läks pärast seda, kui oli käinud enne haiglast läbi ja see oligi esimene kord, kui nägi isa, kes lamas intensiivravi osakonnas, parem silm millega ta nägi, teine oli kannatada saanud ning oli tugevas verevalumis. Isa oli kontaktivõimetu ja arstide poole pöördudes sai vastuseks, et nad ei oska midagi isa seisundi kohta täpsemalt öelda, kui seda, et tema aju on saanud vigastada. Vigastada oli saanud ilmselt mälu ja kõnekeskus tol hetkel temaga kontakti ei olnud võimalik saada. Kannatanu esindaja kinnitas, et ta esitas prokuratuuri kaudu kohtule tsiviilhagi seoses isa tervisliku seisundiga, mis nõudis pärast temaga juhtunut otseseid kulutusi ning need olid seotud tema ravi ja hooldusega ja teised transpordiga tehtud kulutused, mille kohta on esitatud bensiini kviitungid. Kannatanu ütluste kohaselt elab ta Viljandis ja kõik need kulutused on seotud haiglas ja hooldeasutustes külastustega, samuti, kuna isa tervislik seisund ei lubanud tal kinnisvara müügiga tegelda, tuli tal isa aidata.

4 (17)

1-14-7277

Veel kinnitas kannatanu esindaja, et tema poolt esitatud bensiini tšekid ei väljenda kõiki neid kulutusi mis on tehtud isa ravil viibimisega vaid väljendavad ainult neid kulutusi, mis on tehtud esimese kuu jooksul, kui käis kaks korda nädalas isa vaatamas haiglas, püüdes teda toetada, et ta tuleks koomast välja. Kannatanu ütluste kohaselt oli käinud läbi mitu hooldekodu sealhulgas ka Valgas, kus pakuti just nimelt tema seisundile vastavat hooldustaset, see on erihooldust, mille sotsiaalkomisjon septembrikuu otsusega talle määras. Käesoleval ajal viibib isa Karksi hooldekodus. Seega kalkulatsioon põhines arvutusel, kuna sõitis teda alguses kaks korda nädalas vaatama, see 800 km, auto bensiinikulu on ca 6-7 liitrit / 100 km-le. Lisaks järgenvatele sõitudele ei ole esitatud ühtegi tšekki, mis oli seotud isa korteri müüki panekuga, siia ei ole juurde arvutatud ka praegused isa juures käimised Karksi Nuias, sest peab seda kui poja tavalise elu jätkuna. Käesoleval ajal jääb tsiviilhagi juurde ja palub välja mõista süüdistatavalt 5542.16 € Veel kinnitab kannatanu esindaja, et isa oli enne intsidenti spordi lembene, kolmanda järgu maletaja, käis iseseisvalt poes, kasvatas kodus juurvilja ning tegeles koduste asjadega iseseisvalt. Käesoleval ajal on temaga kontakt häiritud, ei ole võimalik enam tema jutust täielikult aru saada, talle tuleb meelde tuletada millal sööma minna, seega isa elukvaliteet on peale seda intsidenti järsult halvenenud. AS Lõuna–Eesti Hooldekeskuse Karksi kodu õiendist nähtub, et Q.I vajab ööpäevaringset erihooldust, mille põhjuseks on iseseisvalt igapäevatoimingutega mitte hakkama saamine. Klient vajab meelde tuletamist abi ja suunamist enesehügieenitoimingutes, riietamisel ja toitumisel. Majas sees liigub iseseisvalt kuid väljas on oht eksida. Häiritud on lühimälu, jutt kohati selge, kohati seosetu. Tunnistaja S.K andis ütlusi kohtuistungil selle kohta, et töötas 03.05.2014 a Tootsi Konsumis, vahetuse vanemana. Kella 15 paiku astusid kauplusse neli noormeest. Konsumi alkoholi lett on kohe ukse kõrval ja esmapilgul suundusid nad sinna. Kuna seal meil müüjat ei ole siis me pidime seda jälgima ning ma nägin kindlalt , et nad võtsid sealt kaks pudelit viskit ning tunnistaja osutab süüdistatava kohtusaalis Y.N-i poole, kes oli üks neist. Edasi läks süüdistatav riiulite vahele ja sel ajal läksin kaupluse taha ruumi kaameratest vaatama. Tunnistaja ütluste kohaselt läks Y.N kassasse pani Coca-Cola leti peale ja soovis suitsu osta. Kassas oli müüja X.Y , samal ajal kui süüdistatav oli kassa järjekorras läksin küsima, et kes need alkoholi pudelid kinni maksab. Alguses oli ta rahulik ja ütles, et ta ei võtnud aga ma kinnitasin, et nägin võtmist pealt ja ka turvakaamerast. Siis ütles, et ta pani selle poe peale ära. Seejärel palusin, et lähme ja võtame nad ära sealt. Süüdistatav vastas, et ta ei mäleta kuhu ta pudelid pani ning siis läks edasi sõneluseks. X.Y oli kassas ja mina seisin kassa kõrval, alguses ütles süüdistatav, et kutsuge siis politsei. Palusin, et oodake ma lähen kutsun, seejärel hakkas Y.N selgitama et meil ei ole õigusi ja sõimas seal kõiki litsideks ja sigadeks. Kui X.Y ütles ka midagi vahele siis sai ka tema sõimata. Ühel hetkel tuli kauplusse Y.H nimeline mees kes ütles, et kuidas sa minu sugulasega räägid ja siis süüdistatav vastas, et sina ole üldse vait, samal ajal seisis kassa lähedal ka kannatanu, vanem umbes 80 ndates aastates Q.I nimeline meesterahvas, kes kuulis sõimamist pealt ja sekkus ning ütles, kuidas te naisterahvaga räägite, kannatanu seisis samal ajal kassa kõrval 2-3 sammu kaugusel süüdistatavat. Seepeale ütles Y.N, et mis sina siin üldse mölised ja sülitas kannatanule otse näkku. Vanem mees nagu astus sammu tema poole, peale selle süüdistav lõi teda ja see vanemmees kukkus kohe pikali, süüdistatav tõmbas kapuutsi pähe ja astus poest välja. Ma järgnesin talle, et näha kuhu ta läheb aga ta läks kohe poe nurga taha. Kaitsja küsimusele kas tunnistaja nägi kindlalt kannatanu näkku sülitamist vastas tunnistaja jaatavalt. Samuti kinnitas tunnistaja, et sülitamise ja löömise vahele jäi 1-2 sekundit

5 (17)

1-14-7277

Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, 05.05.2014. a kuriteo toimepanija isikut.

S.K tõendab

Tunnistaja X.Y andis ütlusi selle kohta, et töötas 03.05.2014. a. Tootsi Konsumis kassapidajana kassas ning kinnitas, et kohtusaalis olev süüdistatav tuli kassa juurde ja soovis suitsude eest tasuda. Sel hetkel minu kaastöötaja tuli kassa kõrvale ja ütles, et too isik maksaks ka jookide eest mis ta sealt riiulist võttis. Süüdistatav väitis, et tema ei ole midagi võtnud, et otsige teda läbi ja siis järsku hakkas sõimama nii mind kui mu kaastöötajat ebatsensuursete sõnadega. Seda nägid pealt teised kaupluse külastajad. Samal ajal tuli kauplusse ka üks vanem meesterahvas, kes jäi kassa juurde seda sõnavahetust jälgima. Vahepeal teenindasin kliente edasi. Seejärel kannatanu, vanem meesterahvas pöördus, süüdistatava poole, ja ütles, et kuidas ta meiega räägib, et nii ikka ei saa. Siis tekkis omavahel neil sõnaline vaidlus ja siis kuulsin kuidas kannatanu kukkus vastu põrandat, oli kuulda kolin, kui peaga läks vastu kivipõrandat. Ma kohe vaatasin ka ja nägin, et oli selili maas. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, 12.05.2014. a, X.Y tõendab kuriteo toimepanija isikut. Tunnistaja Y.R kinnitab, et 03.05.2014 a viibis Tootsi Konsumi kaupluses, kus oli veel müüja X.Y , ning süüdistatav, kes oli koos teise noormehega. Hiljem olime kassa järjekorras, kui kassa juurde tuli teine poemüüja küsima süüdistatavalt, et te võtsite kaks alkoholi pudelilt, makske ka need palun ära. Isik väitis, et tema ei ole võtnud, et tõestage ära aga kuna poe töötaja jäi endale kindlaks, kuna ta just selle leti ääres käis ja neid pudeleid just liigutas teadis, et sealt on võetud pudelid. Tekkis sõnavahetus. Ühel hetkel tuli kannatanu Q.I poodi. Kes jäi kassa taha seisma ja seda sõnelust kuulama. Süüdistatav oli ta üsna vihane ja agressiivne sõnaliselt, sel hetkel härra Q.I astus poemüüja kaitseks välja, rõhutan, et üks poemüüjatest oli viimseid kuid rase ja tema kaitseks astus välja ja süüalune ütles, et sina siin ära üldse võta sõna. Ühel hetkel kui see löök ära käis see käis nii kiiresti, et ei jõudnud isegi aru saada, et miks löödi. Nägin, et süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näkku. Lööja jooksis uksest välja ja minu ees olev ostja läks selle vana härra juurde, mina jooksin uksest välja, tahtsin näha, kuna üks auto oli maja ees, ma vaatan mis selle auto number on, et üles kirjutada. Pärast tulin poodi tagasi, siis oli kiirabisse helistatud, vanahärra oli teadvuseta pikali. Šokk oli, on arusaamatu kuidas võib 30 – ndates aastates noormees 80 aastase vanahärraga nii käituda, tundus, et ta leidis sealt kõige nõrgema, sest ka meie järjekorras ütlesime süüdistatavale, et nii ei räägita. Meesterahvas ikkagi käitus härrasmehelikult, ta ei jooksnud ära selle konflikti juurest vaid kutsus isikut korrale. Kuivõrd üks müüjatest oli silmnähtavalt rase, siis on täiesti enesest mõistetav käitumine selle vanahärra poolt. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, kus Y.R tunneb ära kuriteo toimepanija isiku. Tunnistaja S.X kinnitas, et oli 03 mail 2014 a Tootsi alevikus, Konsumi kaupluses, kus kuulis kisa kassa juures poemüüja, Y.N-i ja ühe vanema meesterahva vahel, kes vehkis seal mingi kilekotiga poe ukse juures. Sõnavahetuse käigus lõi Y.N rusikaga kannatanut näkku, mille tagajärjel vana kukkus pikali ja siis oli vaikus. Löömise põhjust ei tea. Tunnistaja S.X’i poolt antud ütlused ülekuulamise protokollis 10.06.2014. a koos lisaga omakäeline skeemiga, tõendavad kuriteo toimepanemise kohta, isikute paiknemist, viisi, tagajärge; toimepanija isikut, kuriteosündmustele eelnenud

6 (17)

1-14-7277 sündmuste kulgu, sündmuskohal kuriteosündmuse ajal viibinud isikuid. Tunnistaja E.G kinnitas kohtuistungil, et läks 03.05.2014. a. Tootsi kauplusse, kus olles kaubaga kassajärjekorras nägi kuidas kassapidaja tegeles ühe noormehega antud juhul süüdistatavaga ning samas juures viibis ka poe juhataja, kes ei tahtnud lasta noormeest poest välja, kuna ta oli väidetavalt midagi soovinud soetada ilma maksmata. Kaupluse juhataja püüdis võimalikult rahulik olla ja konkreetne aga noormees oli väga sõnakas tema väljaütlemised ja solvamised ägestusid kogu intsident võttis tuure juurde. Samal ajal üks vanem meesterahvas vaatas, et nii ikkagi need asjad ei tohiks käia ja hakkas sõna võtma, öeldes, et nii ei ole viisakas, soovides poejuhataja kaitseks välja astuda. Kuna juba olid emotsioonid sellel noormehel nii üleval, et siis ta astus sammu lähemale sellele vanemale mehele ja lõi teda rusikaga näkku. Vanem mees kukkus peaga vastu kivipõrandat ja kaotas meelemärkuse. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, 05.05.2014. a E.G tõendab kuriteo toimepanija isikut. Tunnistaja C.H ülekuulamisest prokurör loobus, samuti ei soovinud kaitsja tunnistaja ülekuulamist. Tunnistaja D.O andis ütlusi selle kohta, et läks süüdistuses toodud ajal Tootsi Konsumi kauplusse, koos D.V, N.L, Y.N-i ja autojuhiga eesmärgiga osta õlut. Mõne aja pärast väljusin kauplusest Y.N jäi kauplusse ning hetk hiljem helistas ta ning kinnitas, et kaupluses on mingi intsident ja kutsus meid sinna tagasi. D.O tõendas, et autos olles sai teada, et D.V või N.L varastasid kauplusest kas kaks pudelit viskit. Kauplusse tagasi ei läinud, ega löömise fakti vahetult pealt ei näinud. Veel kinnitab tunnistaja, et soovisid autoga sealt koheselt lahkuda kuid neid hakati taga ajama põhjuseks võis olla kaupluses olnud intsident. D.O ütluste kohaselt õnnestus neil kõigil koos sealt lahkuda. Tunnistaja D.V ütlused tõendavad kuriteosündmustele eelnenud sündmuste kulgu, Y.N-i käitumist pärast kuriteo toimepanemist. Kohtuistungil D.V annab ütlusi selle kohta, et mai algus 2014 a sõitsid koos Y.N-i , D.O ja N.L Tootsi kauplusse suitsu ostma. Poes ütlesin Y.N-ile, et vali kaks pudelit välja lapse sünni puhul. N.L Andis pudelid meie kätte millega läksime kauplusest välja nende eest tasumata. Y.N jäi kauplusse ja mõne aja möödudes helistas ning käskis tagasi tulla ja pudelite eest tasuda. Tunnistaja kinnitas, et kauplusse tagasi ei läinud, ega pudelite eest ei tasunud. Löömise fakti ise vahetult pealt ei näinud ning ajal kui Y.N tuli autosse ja hakkasid ära sõitma keeras keegi oma autoga neile ette kuid neil õnnestus sealt ära sõita Pärnusse. Tunnistaja N.L andis ütlusi selle kohta, et sõitsid süüdistuses toodud ajal Konsumi kauplusse koos Y.N-i ja D.V-ga, eesmärgiga osta suitsu ja kaks jooki. Alkoholi ostmine oli seotud Y.N-i lapse sünniga. D.V andis minu kätte ühe joogi. Mina pidin ühe ostma ja D.V teise kinni maksma, samas läksin poest välja alkoholi eest maksmata. Vahetult intsidenti Y.N-i ja kannatanu vahel pealt ei näinud, vaid kui Y.N tuli autosse ütles, et keegi oli teda rünnanud. Seejärel püüti meie autot kinni pidada kuid see ei õnnestunud. Kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollist 07.05.2014 asitõend 03.05.2014. a kella 15.09 ajal Tootsi Konsumis salvestatud turvakaamera salvestiselt mida kohus kohtuliku uurimise käigus uuris protsessiosaliste juuresolekul tõendab kuriteosündmustele eelnenud sündmuste kulgu, kuriteo toimepanemise aega, kohta, viisi, tagajärge, samuti toimepanija isikut, sündmuskohal kuriteosündmuse ajal viibinud isikuid ning

7 (17)

1-14-7277 Y.N-i käitumist pärast kuriteo toimepanemist. Kohus analüüsides ristküsitluse käigus üle kuulatud protsessiosalisi leidis, et süüdistatava väide selle kohta, et kannatanu lõi teda kilekotiga näkku pole kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist. Turvakaamera salvestisest on näha kuidas toimus süüdistatava ja kannatanu vahel lühike sõnavahetus ning kannatanu tõstis mõlemad käed enda näo kõrgusele kui sel hetkel lõi süüdistatav käega kannatanut näkku mille tagajärjel kukkus viimane vastu kaupluse põrandat ja kaotas teadvuse. Samasisulisi ütlusi andis ka tunnistaja S.K, kes kinnitas, et peale süüdistatava poolt kannatanule näkku sülitamist mõne sekundi jooksul toimus löök Q.I’le näkku mille tulemusena viimane kukkus peaga vastu põrandat. Samuti teised tunnistajad X.Y, E.G ja Kaie Y.R ei kinnita, et kannatanu oleks löönud süüdistatavat, välja arvatud tunnistaja S.X andis ütlusi, et vanem härra vehkis kilekotiga poe ukse juures, samas löömist ei kinnita, vaid vastupidiselt tunnistab nagu eelpool refereeritud tunnistajad süüdistatava poolt lööki kannatanu suhtes. Kaitsja väide selle kohta, et Y.N-ile esitatud süüdistus KarS § 118 p 1 tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi pole kohtu hinnangul põhjendatud. KarS § 121 tervisekahjustamise tekitamise materiaalne delikt sisaldab tagajärjena tervisekahjustuse, mis ei ulatu KarS § 118 tähendatud raske tervisekahjustuseni. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 14E-LäI0018, 22.05.2014 annab ekspert arvamuse, et Q.I-l esinesid tervisekahjustused, mis olid saadud löögist näo piirkonda ja sellele järgnenud kukkumisest vasaku pea poolega vastu kõva pinda mille tagajärjel tekkis tervisekahjustus kooma, peapõrutus põrutuskolletega vasakus otsmiku ja oimusagaras, paremas otsmiku sagaras, traumaatiline kõvakelmealune verevalum otsmiku piirkonnas ämblikvõrkkelmealune verevalum vasakul otsmiku kiiru piirkonnas, kõvakelmepealne verevalum paremal kiirupiirkonnas, aju keskjoonestruktuuride nihe paremale, joonmurd vasakul oimuluul ja kuklaluu vasakul pool, nahaalune verevalum vasakul kiir oimu kuklapiirkonnas ja parema silma ümber. Nimetatud vigastused olid eluohtlikud, mis ei sõltu paranemise ajast ega lõpptulemusest. Seega Y.N-ile esitatud süüdistus on kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi õigesti ning puudub alus ümberkvalifitseerimisele KarS § 121 järgi. Kaitsja väide selle kohta, et Y.N oli 03.05.2014 a kannatanu suhtes toime pandud ründes eksimuses on paljasõnaline ning tuleb kõrvale heita. Kohtuliku uurimise käigus on vastuvaidlematult tõendatud tunnistajate S.K ütlustega, kes kinnitas, et nägi vahetult pealt kuidas sõna vahetuse käigus süüdistatav ütles kannatanule, et mis sina siin mölised ja sülitas talle näkku peale seda kui viimane kutsus süüdistatavat verbaalset korrale, samas järgnes koheselt ka rusikaga löök näkku, tunnistaja X.Y, kes teenindas kassas kinnitas, et toimus sõnavahetus süüdistatava ja kannatanu vahel ning hetk hiljem kuulis kuidas kannatanu kukkus seljataga vastu põrandat, tunnistaja Y.R tõendas, et süüdistav oli vihane ja agressiivne sõnaliselt ja kui kannatanu astus poemüüjate kaitseks välja ütles süüdistatav, et sina ära üldse sõna võta ja hetk hiljem nägi kuidas süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näkku ja vanahärra kukkus ning jäi teadvuseta lamama, tunnistaja S.X nägi sõnavahetust süüdistatava ja kannatanu vahel kus vanem mees vehkis kilekotiga ja hetk hiljem lõi Y.N rusikaga kannatanut näkku, mille tagajärjel vanem mees kukkus pikali. Analoogilisi ütlusi andis ka tunnistaja E.G, kes kinnitas sõnavahetust süüdistatava ja kannatanu vahel. Kannatanu astus poejuhataja kaitseks välja. Noormehel oli emotsioonid üleval, vanem mees astus sammu lähemale süüdistatavale ning sel hetkel noormees lõi kannatanut rusikaga näkku, mille tagajärjel ta kukkus ja kaotas teadvuse. KarS § 31 lg 1 sätestab, et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes

8 (17)

1-14-7277 kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Nimetatud tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et süüdistatav sai väga hästi aru, millest tekkis konflikt. Turvakaamerast on jälgitav, et kannatanu ei löönud süüdistatavat vaid tõstis koos tühja kilekotiga käed üles, peale seda kui süüdistatav sülitas kannatanule näkku. Seega kohus hinnanud KarS § 31 lg 1 esimest lauset tuvastas, et Y.N ei olnud keelueksimuses. Kohtu hinnangul kattuvad ülal nimetatud tunnistajate ütlused, süüdistatava ütlused kannatanu löömise kohta, samuti turvakaamera lindistus, mida kohus uuris kohtuistungil vahetult süüdistuses toodud sündmusega võib kinnitada, et tegu riimub seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas on sündmused loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses ja vajaduses neid kõrvale heita. Samuti puudub kohtul alus kohtus uuritud tõendite pinnalt väita, et Y.N oli hädakaitse seisundis kuna hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks saab olla rünne mis peab olema vahetu või seisma vahetult ees, ehk peab olema vahetu oht ründeks. Tehioludest nähtub, et Y.N-il ei esinenud hädakaitseseisundit, kuna pole tuvastatud, et 83 aastane Q.I oleks süüdistatavat rünnanud, või oleks temale olnud mingi muu vahetu oht, samuti kaupluses olevad tunnistajate käitumine ei anna mingisugust alust väita, et viimased oleksid süüdistatava suhtes agressiivsed ning oleksid soovinud kahjustada Y.N-i õigushüve. Kaitsja väide selle kohta, et Y.N arvas, et teda võib kannatanu rünnata pidades silmas veel asjaolu, et poes oli kõrvalisi isikud kes verbaalselt süüdistatava suhtes olid oma meelsust väljendanud ning võisid osaleda järgnevas rünnakus tema suhtes on kohtu hinnangul oletuslikku laadi kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kaupluses olnud isikutest oleks keegi püüdnud füüsiliselt rünnata süüdistatavat, vaid on tuvastatud vastupidist, kaupluse vahetuse vanem tunnistaja S.K, palus rahulikult tasuda kauplusest võetud ja tasumata jäetud alkoholi pudelite eest. Pole eluliselt usutav, et süüdistaval oleks tekkinud kaupluses vahetu ründe oht kaupluses olevate isikute poolt tema enda suhtes. Kassa järjekorras olid tunnistajad Kaie Y.R, E.G, kes seisid süüdistatavast eemal ja jälgisid toimunut, samuti kassapidaja X.Y, kes teenindas kliente ei näidanud üles mitte mingisugust agressiivsust. Kaitsja väide selle kohta, et kaupluse ees püüti takistada Y.N-i nii jalakäijate kui sõidukiga tal lahkumast mille tõttu võis süüdistatav karta, et teda võidakse rünnata ja omakohtu teel intsidenti lahendada on aluseta. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, isikud kes püüdsid välja selgitada kaupluse ees kuhu Y.N suundub oli pärast seda kui süüdistatav oli kaupluses sees juba kannatanut löönud peale mida Y.N lahkus sündmuskohalt. Kohus leiab, et on täiesti põhjendatud, et tunnistajad S.K ja Y.R soovisid välja selgitada kuhu isik peale kuriteo toimepanemist suundub, selleks nad tulid kauplusest välja et peale seda oleks võimalik teatada koheselt politseile. Kohus kuulas ristküsitluse käigus üle veel tunnistajad D.O’i, D.V ja N.L, kes kõik kinnitasid, et sõitsid koos Tootsi Konsumi kauplusse. Ülal nimetatud tunnistajad kaupluse sees olevat löömise intsidenti vahetult pealt ei näinud samas tunnistaja D.O tõendas, et mõne aja möödudes lahkus kauplusest ning autos olles sai teada, et D.V ja N.L varastasid kauplusest kaks pudelit viskit. D.V kinnitas, et varastasid kauplusest koos N.L-iga kaks pudelit alkoholi. Tunnistaja N.L andis ütlusi, et D.V pidi ühe pudeli ja mina teise pudeli kinni maksma kuid seda ei teinud ning ta väljus kauplusest alkoholi eest tasumata. Seega nimetatud tõenditega on tuvastatud kahe alkoholi pudeli vargus, mis ei oma KarS § 118 lg 1 p 1 omistamisel tähtsust, kuid selgitab süüdistuses toodud

9 (17)

1-14-7277 tehiolusid. Kujutiseekspertiisi akt nr 14E-IV0011, 18.06.2014 koos lisadega tõendab kuriteosündmusele eelnenud sündmuste kulgu, kuriteosündmuse toimepanemise viisi ja toimepanija isikut. Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et patsiendikaardil nr 14/16289 ja kiirabikaardil 45/4/515, millised oli välja antud 03.05.2014 ja AS Pärnu Haigla õiendil, 07.05.2014 olid Q.I-l fikseeritud tervisekahjustused, nende ulatus, samuti kuriteo toimumise aeg ja tagajärg. Pärnu Haigla etappepikriis haigusloos nr R1406453, 14.05.2014. a tõendab kannatanul esinenud tervisekahjustusi, tervisekahjustuse iseloomu, kannatanu tervislikku seisundit kuriteosündmuse järgsel ajal. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, 17.06.2014 tõendab Y.N-i viibimiskohta kuriteosündmuse ajal, tema liikumist ja suhtlemist pärast kuriteo toimepanemist. Süüdistuse raames esitatud tõendite vahetu kohtuliku uurimisega jõudis kohus järeldusele, et Y.N füüsiliselt tugev noor mees lõi 83 aastast eakat Q.I rusikaga näkku, mis tõi kaasa tagajärjed, mille tulemusena olid häiritud kannatanu organismi koe ja elundi terviklikus ja nende toime. Tahtluse küsimuse lahendamisel peab kohus välja selgitama, kas isik nägi ette või pidi ette nägema tagajärge. Kaudse tahtluse puhul on oluline nii intellektuaalne element s.o võimalikuks pidamine, mis eristab seda otsesest tahtlusest ning voluntatiivne element möönmine, mis eristab seda kavatsetusest. Kaudse tahtlus puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Tahtluse sisusse kuulub põhjusliku seose ettekujutamine tavalise elukogemuse tasemel. Lüües teist inimest, näeb süüdlane ette mistahes vigastust, mis tekib löögi tagajärjel. Seega on süüdlase tahtlusega vähemalt kaudse tahtluse vormis hõlmatud kõik vigastused, mis tekivad vahetult löögist. Seega on kohtu hinnangul olemas põhjuslik seos süüdistatava teo ja kannatanu tervise kahjustamisega, mis tõid kaasa tervisehäire kooma, peaajupõrutuse põrutuskolletega vasaku otsmiku ja oimusagaras, traumaatilise kõvakelmealuse verevalumi vasakul otsmiku piirkonnas ämblikvõrkkelmealuse verevalumi vasakul otsmiku piirkonnas, joonmurru vasakul oimuluul ja kuklaluul. Tervisekahjustused olid eluohtlikud, mis ei sõltunud paranemise ajast ja lõpptulemusest. Seega konkreetse teo mõttelisel kõrvaldamisel oleks karistusõiguse ekvivalentsusteooria kohaselt välistatud ka konkreetse tagajärje saabumine ( conditio sine qua non). Kuivõrd süüdistatava poolt toime pandud ründe tulemusena kandus süüdistatavalt löögi tagajärjel kannatanule edasi mateeria, mis avaldas kannatanule mõju ning kutsus esile negatiivse muutuse kannatanu tervises tuleb nimetatud tagajärg objektiivselt omistada süüdistatava poolt toimepandud teole. Seega on tuvastatud, et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad KarS § 118 lg 1 p 1 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

10 (17)

1-14-7277

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava poolt KarS § 118 lg 1 p 1 tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg.1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav, Y.N 03.05.2014. a kella 15.09 ajal Pärnu Maakonnas Tootsi vallas Kesk tänav 7 asuvas kaupluses Konsum lõi ühel korral parema käe rusikaga Q.I-d näo piirkonda, Q.I kukkus Y.N-i löögi tagajärjel selili põrandale maha ja löömisega põhjustas Y.N Q.I-le teadvusehäire-kooma koos peaajupõrutusega. Isikul puudus igasugune vajadus luua kehaline kontakt kannatanuga. Kohtu hinnangul on selline valik õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide ja kohtuliku uurimise käigus menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine Kannatanu on käesolevas asjas esitanud esindaja kaudu 13.07.2014.a. tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju summas 555,98 hüvitamise nõudes. Nõude moodustavad SA Pärnu Haigla arved summas 261,16 € ning kannatanu esindaja sõidukulusid tõendavad kütusetšekid summas kokku 294,82 €. Samuti on koos tsiviilhagiga esitatud volikiri, millega kannatanu Q.I 10.06.2014.a. volitanud V.Z valitsema ja käsutama tema igasugust vara ja esemeid, ükskõik kus see vara asuks või millest koosneks; sõlmima selle vara ja esemete valitsemise ja käsutamise suhtes kõiki seadusega lubatuid tehinguid. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib tähtajatult. 17.08.2014.a. suurendas kannatanu hagi AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse ja SA Viljandi Haigla arvete võrra, kokku summas 646,18 €. 03.10.2014.a. esitas kannatanu esindaja kaudu parandatud ja täiendatud hagiavalduse, milles kannatanu palub temale tekitatud kahju summas 1202,16 € hüvitamist. Kütusetšekkide esitamist on põhjendatud kannatanule tekitatud vigastuste tõttu kannatanu esindajal tekkinud vajadusega korraldada kannatanu nimel asjatoimetusi. Kannatanu esindaja elab Viljandis. Pärnus ja mujal vajalike asjatoimetuste tegemiseks tuli seega teostada sõite. Neid teostati V.Z isikliku autoga. Põhisõidud toimusid Pärnu ja Tootsi. Sõitude arv kuus oli kuni 8. Arvestuslikuks

11 (17)

1-14-7277 kilometraažiks kuni 1600 km kuus, mis läbitav kuni kahe kütusepaagi täiega. Esitatud Statoil Fuel & Retail Eesti AS tšekid on antud kulude katteks. Need ei kata kulusid täies ulatuses. Et vajalikud toimingud varaga ja rahaliselt saaks teostatud, volitas kannatanu selleks oma poega V.Z-i. Volituse ärakiri lisatud. See volikiri oli ka aluseks, miks SA Viljandi Haigla arve nr. 1773/A esitati V.Z nimele, viitega Q.I lepingule nr 338, hooldusravi omaosalus 11 päeva. Samadel tingimustel on tehtud ka tehing AS LõunaEesti Hoolduskeskus Arve nr 2060. Leping nr 546 on sõlmitud V.Z-iga, kuid hooldusaluseks on Q.I. Lepingu koopia lisatud. Kõik Q.I-ga seotud rahalised tehingud, sealhulgas ka löömisest põhjustatud ravi ja hooldusega seotud, toimuvad hetkel V.Z kaudu, kes tegutseb volituse alusel. Antud kriminaalasjaga seotud toimingute teostamiseks ja kriminaalasjas esindamiseks volitas kannatanu Q.I oma poega V.Z-i eraldi volikirjaga, mis tehtud 01.10.2014.a. 30.03.2015.a. kohtuistungil esitas kannatanu esindaja tsiviilhagi täienduse summas 4340 €: AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse arved september 2014 kuni märts 2015 koos maksekorraldustega ja 12.03.2015.a. hinnang. Kannatanu nõue kokku 5542,16 €. Kohtuistungil kaitsja vaidles tsiviilhagile vastu ning leidis, et kütusekviitungid ei tõenda, et Statoilis tehtud korduvalt kütusele tehtud kulutused oleksid konkreetse sündmusega seotud, samuti ei nähtu tsiviilhagist millise kilometraaži katmiseks kütust kasutati. Kaitsja palub nimetatud kviitungeid tsiviilhagis mitte arvestada. Kohtuistungil kannatanu esindaja jäi esitatud hagiavalduse juurde ja selgitas, et seoses kannatanu seisundiga on tehtud kahte tüüpi kulutusi, mis on otseselt seotud kannatanuga. Esimesed kulutused on tema ravi ja hooldusega seotud ja teised kulutused on seotud kannatanu esindajaga liikumiste kulutused. Kõik need kulutused, mis olid seotud vahetult kannatanu haiglas ja hooldeasutustes külastustega ja kõik need kulutused, mis on seotud sellega, et esindaja pidi ajama teatud asju, kuna kannatanu ei ole võimeline selleks. Sealhulgas korteriga seotud ja tema omandiga toimingud. Mingi aja pärast sai esindaja isa poolt kui ta isa tervislik seisund oli paranenud teha volituse, et teda esindada tema raha, varanduse valitsemises. Kõik need toimingud on seotud sõitudega. Tšekid ei väljenda absoluutselt kõiki neid kulutusi mis on tehtud, need väljendavad ainult neid kulutusi, mis tehti esimese kuu jooksul, kui esindaja käis kaks korda nädalas isa vaatamas haiglas. Edaspidi pidamaks läbirääkimisi missugust hooldust, abi ta vajab edaspidi kaasaarvatud selleni, et esindaja on käinud läbi mitu hooldekodu sealhulgas ka Valgas, kus pakuti just nimelt kannatanu seisundile vastavat hooldustaset, see on siis erihooldus, mille Sotsiaalkomisjon talle määras. Kannatanu esindaja esitas kohtule täiendava tsiviilhagi. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta põhinõude suurendamist hagi muutmiseks, seega nõude suurust võib muuta kohtuliku uurimise kogu kestvuse ajal. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Viimase olulisust on Riigikohus rõhutanud ka oma lahendis 31-1-13-14, (p 20). Y.N-ile esitatud süüdistuse kohaselt lõi tema 03.05.2014.a. ühel korral parema käe rusikaga kannatanut näo piirkonda. Kannatanu kukkus löögi tagajärjel selili põrandale maha. Kohale saabunud kiirabi tuvastas adekvaatselt kontaktivõimetul Q.I-l

12 (17)

1-14-7277 subarahnoidaalse hemorraagia ehk ämblikvõrkkesta aluse verevalumi. Kannatanu toimetati Pärnu Haiglasse, kus tuvastati kontaktivõimetul Q.I-l koljusisene vigastus, subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia, ilma lahtise koljusisese haavata. Q.I langes koomasse. Ekspertiisiakri nr 14E-LäI0018 kohaselt tuvastati Q.I-l teadvusehäirekooma, peaajupõrutus põrutuskolletega vasakus otsmiku- ja oimusagaras, paremas otsmiku sagaras, traumaatiline kõvakelmealune verevalum vasakul otsmikukiirupiirkonnas, ämblikvõrkkelmealune verevalum vasakul otsmiku-kiiru piirkonnas, kõvakelme pealne verevalum paremal kiirupiirkonnas, aju keskjoonestruktuuride nihe paremale, joonmurd vasakul oimuluul ja kuklaluul vasakul pool, nahaalune verevalum vasakul kiiru-oimu-kuklapiirkonnas ja parema silma ümber. Kohtuistungil kannatanu esindaja kirjeldas kannatanu üldist tervislikku seisundit ning toimetulekut enne 03.05.2014.a. toimunud sündmust. Kannatanu esindaja sõnul on kannatanu spordi ja sealhulgas malemängu lembene inimene. Ta mängis kolmanda järgu maletaja tasemel. Ennem seda intsidenti sai ta oma eluga täiesti iseseisvalt hakkama, käis ise poes, pesi ise oma pesu ja ainult viimased kaks, kolm aastat tagasi oli esimene kord, kus vajas abi peenramaa kaevamisel. Ta kasvatas porgandeid tegi iseendale valmis keedised ja moosid oli inimene, kes kuni viimase hetkeni aitas väga paljusid kohalikke vanamemmesid, seega oli täiesti iseseisev inimene. AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Karksi Kodu osakonna juhataja poolt 12.03.2015.a. allkirjastatud ja kannatanu esindaja poolt 30.03.2015.a. kohtuistungil esitatud hinnangu kohaselt Q.I viibib AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Karksi Kodus alates 05.08.2014.a. üldhooldusteenusel, 26.01.2015.a. vahetus teenus ööpäevaringseks erihooldusteenuseks Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuse nr T00029638 alusel, kuni 17.09.2019.a. Kliendile on vajalik stabiilne ja vajalikku hooldus pakkuv elukeskkond. Hooldusel viibimise põhjus on iseseisvalt igapäevaelu toimingutega mitte hakkama saamine. Klient vajab meelde tuletamist, abi ja suunamist enesehügieenitoimingutes, riietumisel ja üldpesul. Söömas käib söögisaalis, kus käib iseseisvalt, kuid söögiaegu on vaja meelde tuletada. Liigub iseseisvalt, orienteerub majasiseselt, kuid väljas on oht eksida, vajalik järelevalve. Kuulmine korras, nägemine häiritud, klient kasutab prille, kuid enda sõnul telerit vaadata ja lugeda ei näe. Häiritud on lühimälu, ei suuda meenutada eelmise päeva tegevusi, jutt kohati selge, adekvaatne, kohati seosetu. Meeleolu enamasti hea, paar korda on esinenud ärrituvust. Klient võtab heal meelel osa hooldekodu poolt pakutavatest ühisüritustest. Vaba aega veedab ringi jalutades, teisi jälgides, armastab liikuda väljas. Olemuselt on klient abivalmis ja heatahtlik. Klient vajab turvalist ja toetavat elukeskkonda, ööpäevaringset suunamist, juhendamist ja järelvalvet. Hinnang on koostatud kliendiga suhtlemise, kliendi jälgimise ja töötajate ütluste põhjal. Seega enne 03.05.2014.a. sündmust tuli kannatanu iseseisvalt eluga toime, käesolevalt aga vajab ööpäevaringset suunamist, juhendamist ja järelvalvet. Süüdistatava tegu ja kannatanule tekkinud kahju on põhjuslikus seoses. VÕS § 130 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt on tema tervise kahjustamisest tingitud kuludeks haiglas ravil ja hooldeasutuses viibimise kulud summas 5247,34 € ning kulud kütusele summas 294,82 €. Tekkinud kulude tõendamiseks on kohtule esitatud haiglate ja hooldeasutuste arved koos nende tasumist kinnitavate maksekorraldustega ning Statoil Fuel & Retai Eesti AS arved, millised on tasutud

13 (17)

1-14-7277 kaardimaksega. Tsiviilhagi lahendamisel kohus arvestab isiku poolt kantud reaalsete kulutustega, mis on seotud temale tekitatud tervisekahjustusega. Kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt on kannatanu ja kannatanu esindaja poolt tasutud kannatanu ravi ja hoolduskulusid summas 4367,73 €: Kuupäev 14.06.201

11.07.201

31.07.201

8.08.2014 14.09.201

7.10.2014 13.11.201

14.12.201

7.01.2015 4.02.2015 4.03.2015

KOKKU:

Summa 25,00 € 236,16 € 106,18 € 540,00 € 620,00 € 620,00 € 620,00 € 620,00 € 620,00 € 141,39 € 219,00 € 4 367,73 €

Kütusetšekkide osas asub kohus seisukohale, et hagis toodud kulutused tuleb lugeda kannatanu tervisekahjustuse ravi korraldamisega seotud kulutusteks. Kohtuistungil kannatanu esindaja selgitas, et elab Viljandis. Pärnus ja mujal vajalike asjatoimetuste tegemiseks tuli seega teostada sõite. Neid teostati V.Z isikliku autoga. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt oli ta käinud läbi mitu hooldekodu sealhulgas ka Valgas, kus pakuti just nimelt kannatanu seisundile vastavat hooldustaset, see on erihooldust. Lisaks järgenvatele sõitudele ei ole esitatud ühtegi tšekki, mis oli seotud kannatanu korteri müüki panekuga, siia ei ole juurde arvutatud ka praegused tema juures käimised Karksi Nuias, sest peab seda kui poja tavalise elu jätkuks. Kohtule on esitatud kütusetšekid summas 294,82 €:

kuupäev summa 31.05.2014 73,44 € 14.06.2014 72,43 € 28.06.2014 78,74 € 11.07.2014 70,21 € 294,82

KOKKU:

€ 10.06.2014.a. volikirjaga on kannatanu Q.I volitanud V.Z`t valitsema ja käsutama tema igasugust vara ja esemeid, ükskõik kus see vara asuks või millest koosneks, sõlmima selle vara ja esemete valitsemise ja käsutamise suhtes kõiki seadusega lubatuid tehinguid. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib tähtajatult. Volikiri on välja antud õigusega teostada tehinguid iseendaga ning isikutega, kelle esindajaks

14 (17)

1-14-7277 volitatu samaaegselt on. Seega asub kohus seisukohale, et kuigi hooldehaigla kohatasu on tasutud V.Z arveldusarvelt, võib eeltoodud volikirjast tulenevalt kannatanu esindaja poolt kantud kulutused lugeda kannatanu poolt kantud kulutusteks. Kohtule on esitatud tsiviilhagi summas 5542,16 €. Esitatud arvetest ja maksekorraldustest nähtub, et kannatanu on reaalselt teinud kulutusi ravile ja raviga seoses kütusele kokku summas 4662,55 €. Seega tuleb tsiviilhagi rahuldada osaliselt ja mõista Y.N-ilt välja Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 2, 8 V.Z poolt esitatud tsiviilhagi 4662,55 euro suuruses summas.

Karistus KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud nii inimese, kui ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse terviku kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kohtul kaaluda nii süüdistatava kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Seega karistuse mõistmisel on kohtul vajalik kõigi õiguslike tingimuste arvestamist. Etteantud õiguslikes piirides jääb kohtul teatud otsustamisvabadus, mis ei kuulu õiguslikule regulatsioonile. Karistuse mõistmine on selles mõttes õiguslikult reguleerimata ja teaduslikult tuvastamatu suhteakt kohtuniku ja süüdistatava vahel, mis ei sõltu mitte ainult süüdistatavast vaid ka kohtuniku siseveendumusest. (RK lahend 3-1-1-79-03 p 11). Süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas tema süü etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle tema poolt toimepandud teos. Seega karistuse kohaldamine läbib kindlad etapid. Karistusraamid tehakse kindlaks eriosa normis sisalduvas sanktsioonis. KarS § 118 lg 1 p 1 sanktsioon näeb ette vangistuse neli (4) kuni kaksteist (12) aastat. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et süüdistatava poolt süüliselt toimepandud koosseisupärase ja õigusvastase teoga rünnati kannatanu kehalist puutumatust ja tervist viisil, mis põhjustas kannatanule ohu elule. Lisaks Q.I kehalise puutumatuse kui õigushüve ründamisele ründas süüdistatav selle teoga ka õiguskorda tervikuna, kui ühiskonnaliikmete õiguslikult garanteeritud võimalust turvaliselt eksisteerida. Asjaolu, et kannatanu ainult kutsudes korrale süüdistatavat, et viimane käituks kaupluse töötajatega viisakalt ründas Y.N ilma igasuguse põhjuseta kannatanut ei ole kohtu hinnangul võimalik õigusriiklikult korrastatud ühiskonnas tolereerida. Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes KarS § 56 lg.1 sätestatuga, asub kohus seisukohale, et süüdistava poolt toimepandud süüline ja õigusvastane rünne kahjustas KarS § 118 lg 1 p 1 kaitstud õigushüve s.o inimese tervist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel isiku puhtsüdamlikku

15 (17)

1-14-7277 kahetsust, raskendava asjaoluna KarS § 58 p.3 järgi süüteo toimepanemist kõrges eas isiku suhtes. Y.N-i on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid kriminaalkaristusi karistusregistri andmetel (6) kuus, sealhulgas ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras on kehtivaid karistusi (9) üheksa. Rahvastikuregistri väljatrükk tõendab Y.N-i perekonnaseisu peres kasvab kaks alaealist last, samuti on kindel töökoht. Arvestades ülaltoodut nõustub kohus riikliku süüdistaja poolt taotletud karistuse proportsiooniga põhjusel kuna isik ei ole teinud eelnevatest õiguslikest etteheitest selliseid järeldusi millest võiks välja lugeda tema tõsikindlat kavatsust pöörduda ühiskonnas heade kommete ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele, mida tõendab kujukalt ka asjaolu, et isikut karistati Pärnu Maakohtu 26.11.2012 a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi viie (5) kuu ja 28 päeva vangistustega, 18 kuulise katseajaga, kusjuures uue kuriteo pani isik toime katseajal, seega Y.N ei täitnud kohtu poolt pandud nõudeid olla seaduskuulelik. Kohus põhjendab karistuse mõistmist alla keskmise sanktsiooni sellega, et süüdistatav kahetses kohtuistungil puhtsüdamlikult tegu, oli nõus hüvitama tsiviilhagi, samas peab kohus arvestama asjaoluga, et isik pani toime süüteo katseajal ning kooskõlas KarS § 65 lg 2 alusel kohus suurendab uue kuriteo eest mõistetud karistust 26.12.2012 a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistab Y.N-ile lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohtu hinnangul vastab selline karistus Y.N-i süüle temale etteheidetud süüteo toimepanemises. Samuti on selline karistus kui õiguslik etteheide ilmselt piisav ja range motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete ja normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisava üldpreventiivse toime omamise. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud raske isikuvastase süüteo eest süüdistatava süüle vastava õiglase karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorda. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine Välja mõista Y.N-ilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 975 €, KrMS § 175 alusel kujutiseekspertiisi ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus kokku 845 €. (ekspertiisiakt nr 14E-IV0011, 761 € ja ekspertiisiakt nr14E-LäI0018 84 €) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 968,88 €. Õiend ekspertiisi maksumuse kohta, 22.05.2014 ja 18.06.2014 tõendab ekspertiisi kulu. Tõend isiku maksustatava tulu kohta, 17.06.2014. a koos teatisega kahtlustata keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, tõendab Y.N-i tulu 2013 aastal ja keskmist päevasissetulekut. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Kaire Aus`ile õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.h 20% käibemaksuga 908.88 € Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700037631. Selgituseks märkida:

16 (17)

1-14-7277 menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja tõkend Pakend 1 – CD-plaat Pärnumaal Tootsi vallas Tootsi alevikus Kesk tn 7 asuva Tootsi Konsumi turvakaamera salvestis – KrMS § 126 lg 3 p1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Pakend nr 2 – CD-plaat ekspertiisi nr 14E-IV0011 – KrMS § 126 lg 3 p1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Igor Pütsep Kohtunik

Maimu Karjus Rahvakohtunik

17 (17)

Eha Rakko Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.