lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-400/48

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-400/48
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1258
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-400/14Viru Maakohus Narva kohtumaja25.02.20141-14-400/42Viru Maakohus Narva kohtumaja23.04.20151-14-400/53Viru Maakohus Rakvere kohtumaja09.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-400

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. aprilli 2015. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu R.R, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 23. aprilli 2015. a määrus muutmata ja süüdimõistetu R.R-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 25. veebruari 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-400 tunnistati R.R süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati R.R-ile mõistetud karistus 360 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati R.R-i üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestad kontrollnõudeid: elama aadressil XXX ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Viru Maakohtu
25.veebruari 2014. a kohtuotsus jõustus 13. märtsil 2014.
2.septembril 2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks R.R-i suhtes koostatud erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Erakorralisest

ettekandest nähtub, et R.R on rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. R.R on talle täitmiseks määratud 360 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud 51 tundi. Hooldusaluse poolt on tegemata 309 tundi üldkasulikku tööd. Rikkumiste kohta on kriminaalhooldusametniku poolt koostatud kolm hoiatust. Samuti ei ilmunud R.R 11. augustil 2014 ettenähtud registreerimisele.

3.Viru Maakohtu 23. aprilli 2015. a määrusega pöörati R.R-ile Viru Maakohtu
25.veebruari 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 9 päeva vangistust, täitmisele. 3.1 R.R ei täitnud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja koostatud ajakavadele. Samuti ei esitanud ta rikkumiste kohta tõendeid, mis kinnitaks mõjuvate põhjuste olemasolu. Määratud 360 töötunnist on tehtud vaid 51 tundi ning tegemata tunde on 309. Samuti rikkus ta ühel korral kohtu määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Registreerimine oli määratud 11. augustiks 2014, kuid R.R kohale ei ilmunud. Materjalidest nähtuvalt ei ole R.R esitanud selle kohta tõendit, mis kinnitaks mõjuva põhjuse olemasolu. Pulmade korraldamist ja muud sellega seotud tegevust ei saa kohus lugeda mõjuvaks põhjuseks kohtuotsuse täitmata jätmiseks. 3.2 Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja R.R-i seletusi, on kohus veendunud, et R.R hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrollist ja üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Puudusid objektiivsed takistused, mis ei võimaldanud R.R üldkasulikku tööd teha ning täita registreerimiskohustust. R.R-i selgitustest nähtuvalt on ta püüdnud leida erinevaid vabandusi üldkasuliku töö tegemise vältimiseks. Tema tegevusest ei nähtu, et ta oleks teinud mingeidki jõupingutusi selleks, et leida võimalusi täita korrektselt kohtuotsusest tulenevaid kohustusi. Tahtlikku kohtuotsuse täitmise eiramist kinnitab ka tõik, et R.R ei ilmunud vabatahtlikult kohtuistungile. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist, leiab kohus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine R.R-i suhtes ei ole otstarbekas. 3.3 Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et Viru Maakohtu 25. veebruari 2014. a kohtuotsusega mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Kuna R.R on teinud 51 tundi üldkasulikku tööd ning üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 4 kuud ja 9 päeva vangistust.
4.R.R esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. R.R-i hinnangul ei võtnud kohus arvesse põhjuseid, mis takistasid tal üldkasulikku tööd teha. Seoses pulmadega tuli R.R täita rahalisi kohustusi ja tal ei olnud aega ega võimalust teha üldkasulikku tööd. R.R viibis hommikust õhtuni tööl. Mis puudutab kohtust kõrvalehoidumist, siis ilmselt saadeti kutse tema vanasse elukohta. Pärast pulmi asus R.R elama uuele aadressile. R.R palub anda talle võimalus teha ära järelejäänud üldkasuliku töö tunnid ja mitte pöörata karistust täitmisele. R.R on vabaduses abikaasa, kes vajab tema toetust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning R.R-i määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
6.KarS § 69 lg 6 vana redaktsiooni esimene lause sätestas, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Maakohus on sellele sättele tuginedes põhjendatult leidnud, et R.R-ile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Kohus tegi kindlaks, et R.R ei järginud kriminaalhooldaja koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava ja määratud 360 töötunnist tegi ta ära ainult 51 tundi. Samuti rikkus R.R kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Määruskaebuses selgitab süüdimõistetu, et üldkasuliku töö tegemist takistas pulmade planeerimine ja sellega seotud vajadus teenida kulude katteks raha. Ringkonnakohtu hinnangul näitab see ilmekalt R.R-i suhtumist talle mõistetud karistusse ja kohaldatud üldkasulikku töösse. Süüdimõistetu on seadnud muud soovid ja eesmärgid üldkasuliku töö tegemisest kõrgemale. Määruskaebuses on R.R asunud end õigustama, mis näitab, et ta ei ole siiani mõistnud oma teguviisi ebaõigsust. Sellistel asjaoludel puudub kohtul alus arvata, et karistuse kandmine üldkasuliku töö tegemise näol omaks süüdimõistetu suhtes piisavat mõju.

7.Eelnevast tulenevalt jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb R.R-ile Viru Maakohtu 25. veebruari 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörata. Samas on maakohus vangistust täitmisele pöörates ja tehtud üldkasulikku tööd karistusest kantuks arvestades juhindunud vääralt KarS § 69 lg 6 uuest, s.o 1. jaanuaril 2015 jõustunud redaktsioonist. Nii on Riigikohus selgitanud, et üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramisel saab KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest (1 : 1) lähtuda vaid juhul, kui tegemist on süüdlasega, kelle vangistus või arest asendati üldkasuliku tööga 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni alusel. Seega kui süüdlasele mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga enne
1.jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, ei saa vangistuse täitmisele pööramisel lähtuda KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud asendussuhtest isegi siis, kui süüdlane hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, rikkus kontrollnõudeid või kohtu määratud kohustusi aastal 2015 või hiljem. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-1815, p 22.) Eeltoodust tuleneb, et R.R-i vangistust täitmisele pöörates tuli maakohtul juhinduda KarS § 69 lg 6 redaktsioonist, mis kehtis enne 1. jaanuari 2015.
8.KarS § 69 lg 6 vana redaktsioon sätestas, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Seega ei saanud maakohus süüdimõistetu tehtud üldkasulikku tööd arvata karistusest maha asendussuhte 1 : 1 alusel (st tehtud 51 tunnile üldkasulikule tööle vastab 51 päeva vangistust), vaid kahele tunnile üldkasulikule tööle tuli lugeda vastavaks üks päev vangistust. Järelikult sai R.R-ile mõistetud kuuest kuust vangistusest arvata maha 26 päeva vangistust (51/2) ja täitmisele kuulunuks 5 kuud ja 4 päeva vangistust. Kuna ringkonnakohus on maakohtu määruse peale esitatud kaebust lahendades seotud kaebuse piiridega (KrMS § 390 lg 2) ja süüdimõistetu olukorra raskendamise keeluga ( ), ei saa ringkonnakohus aga maakohtu minetust kõrvaldada ja R.R kuulub kandmisele 4 kuud ja 9 päeva vangistust.
9.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.