Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Riivo Hakman süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluses Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. aprilli 2015 otsus Süüdistatav Riivo Hakmani lepinguline vandeadvokaat Robert Sarv, apellatsioon
kaitsja
RESOLUTSIOON
Jätta süüdistatav Riivo Hakmani lepingulise kaitsja vandeadvokaat Robert Sarve apellatsioon Viru Maakohtu 27. aprilli 2015 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-3402 läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtu otsuse sisu
1.Viru Maakohtu 27.04.2015 otsusega tunnistati Riivo Hakman süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses.
1.1.R. Hakmanile mõisteti KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 13.06.2013-14.06.2013, s.o 2 päeva, ja R. Hakmanil jäi kanda 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 75 alusel määrati R. Hakman katseajaks kriminaalhooldusametniku kontrolli alla ning kohustati teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks loeti 27.04.2015.
1.2.
Asitõendite ja konfiskeerimiste kohta märkis maakohus järgnevat. Kartongist karp, milles fooliumpakend, vaakumpakend, turvaümbrik, milles papitükid, helesinist värvi kilekott, vaakumpakend; turvaümbrik, milles kahepoolega kaart; digitaalkaal „Digital Scale“ ja „Gemini-20“; 3 tk. piibutaolist eset, 3 tk. purki (klaasist ja 22 t plastikust); fooliumrull ja 5 tk fooliumtükki, minigripp, milles omakorda 79 tk minigrip kilekotti, vaakumpakend, milles
minigrip kilekott, puidust taimeveski ja papis ümbrik – asuvad hoiul Rakvere PJ-s (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 151, tl 86) - konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Lauaarvuti Altis, mudel A-450CX – asub hoiul Rakvere PJ-s (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 152, tl 87) – selle kõvakettad konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Sülearvuti ACER VA70 s/n XXX ja mälupulk „Cruzer Micro 8GB SanDisk – asuvad hoiul Rakvere PJ-s (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 153, tl 88) – arvuti kõvaketas konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mälupulk konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. KarS § 831 ja KrMS § 126 lg 2 alusel konfiskeerida ekspertiisiks esitatud rohelised taimsed osad massiga 27,43 g ja ca 24 g ja pulber massiga 9,98 g minigrip kilekotis, mis oli omakorda kinnijoodetud kahekordses fooliumpakendis – ja kuna need on üleantud riiklikule ekspertiisiasutusele, jätta need EKEI keemiaosakonda (alus: NPALS § 7 lg 3), pakendid on hävitatud. R. Hakmani elukoha läbiotsimisel avastatud erinevad paberid nimede ja numbritega, pruunide kaantega ruuduline märkmik, minigripp, milles teraline aine, tikutoos, milles 8 tk SIM-kaarti, pappkart, millel kirje E.H. , pappkarp, millel kirje 0,12 g, punast värvi kaantega märkmik, kollast värvi ümbrik – tagastati R. Hakmanile, tl 89; Kollast värvi kasteet, elektrišokirelv koos laadija ja pakendiga ning 2 tabletti Xanax eraldati kriminaalasjast R. Hakmani suhtes väärteokorras vastutusele võtmise otsustamiseks, tl 85. 1 CD kirjega 13240101573 ümbrikus, asub kriminaalasja juures – jätta kriminaalasja juurde. R. Hakmani kaitsja vandeadvokaat R. Sarve apellatsioon
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Hakmani kaitsja vandeadvokaat R. Sarv, kes taotleb Viru Maakohtu 27.04.2015 otsuse tühistamist osas, millega maakohus otsustas konfiskeerida ja hävitada lauaarvuti Altis (mudel A-450CX, asub Rakvere politseijaoskonna hoidlas, üleandmise akt nr 152, tl 87); sülearvuti ACER (seeria nr XXX , asub Rakvere politseijaoskonna hoidlas, üleandmise akt nr 153, tl 88) ja mälupulk Cruzer Micro SanDisk 8GB (asub Rakvere politseijaoskonna hoidlas, üleandmise akt nr 153, tl 88). Lisaks taotleb kaitsja, et tühistatud osas teha uus otsus, millega tagastada eelnevalt nimetatud esemed nende seaduslikule omanikule R. Hakmanile ning jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud täies ulatuses riigi kanda.
2.1.Kaitsja leiab, et esineb apellatsiooni esitamise õiguslik alus ehk R. Hakmani suhtes kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale on võimalik esitada apellatsioon seoses maakohtu poolt asitõendi suhtes ebaseadusliku meetme kohaldamisega. Apellatsioonis tuuakse välja, et kuna maakohtu poolt rakendati süüdistatavale kuuluvate apellatsioonis nimetatud esemete suhtes ebaseaduslikku meedet, millega maakohus rikkus süüdistatava omandipõhiõigust, on süüdistataval ja tema kaitsjal apellatsiooni esitamise õigus.
2.2.Apellatsioonis leitakse, et maakohus on rikkunud oluliselt KrMS § 128 lg 3 p 4. Maakohus jättis rakendamata KrMS § 126 lg 3 p 2, kuigi oleks pidanud kohaldama eelviidatud sätet tulenevalt tuvastatud asjaoludest.
2.2.1.Maakohus on leidnud, et süle- ja lauaarvuti ning mälupulga näol on tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 4 sätestatud tunnustele vastavate esemetega. See tähendab, et süle- ja lauaarvuti ning mälupulk peaksid justkui olema väärtusetud asjad, piraatkaup või võltsitud kaup. Apellandi hinnangul on maakohtu vastav otsustus täiesti põhjendamatu, sest ükski eelnimetatud esemetest ei vasta oma objektiivsetelt tunnustelt väärtusetule asjale, piraatkaubale või võltsitud kaubale. Maakohtu otsustus KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel apellatsioonis nimetatud esemete
konfiskeerimise ja hävitamise osas on kummastav, kuivõrd ükski kohtumenetluse pool ei ole väitnud, et tegu oleks väärtusetute asjade, piraatkauba või võltsitud kaubaga. Arusaadavalt on süle- ja lauaarvuti ning mälupulk kasutuskõlblikud ning töökorras esemed, millel on oma kindel kasutusfunktsioon ja väärtus. Neid on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Järelikult on neil asjadel väärtus olemas.
2.2.2.Samuti pole vähemoluline, et antud asitõendid ei seondu absoluutselt tõendamiseseme asjaoludega ning prokurör pole seoses antud esemetega taotlusi esitanud.
2.2.3.Maakohtu otsustus on vastavas osas täiesti põhjendamata. Maakohus ei ole pidanud vajalikuks põhjendada, miks ta sellisele järeldusele jõudis. Apellant leiab, et praegusel juhul saab maakohtule ette heita nii objektiivselt põhjendamatu otsustuse tegemist kui ka põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohus oleks pidanud õiguspärase otsustuse tegemisel lähtuma KrMS § 126 lg 3 p-st 2, mis sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-51-13 sedastanud, et KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas seda, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib. Konfiskeerimisotsustuse jõustumisel läheb konfiskeeritud vara omandiõigus KarS § 85 lg 1 alusel automaatselt riigile üle, välja arvatud juhul, kui konfiskeerimisotsustus on ekslikult tehtud isiku suhtes, kes ei ole asja omanik (vt RKÜKm 3-1-2-3-12, p 53). Seega konfiskeerimisel läheb varem teisele isikule kuulunud asitõend üle riigi omandisse ja seetõttu võib kohus selle muude eelduste olemasolul ka KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele määrata.
2.2.4.Asitõendina äravõetud eseme valduse konkreetsele isikule üleandmiseks peab esinema materiaalõiguslik alus. AÕS § 34 lg-s 2 ja § 35 lg-s 3 sätestatu valguses tuleb iga isikut, kelle valdusest menetleja mingi asja asitõendina ära võtab, lugeda selle asja seaduslikuks ja heauskseks valdajaks seni, kuni seaduses sätestatud korras ei ole tuvastatud, et tema valdus oli ebaseaduslik või pahauskne (RKKKo 3-1-1-35-12, p-d 8 ja 9). Siinsel juhul ei saa olla vaidlust selles, et menetleja võttis apellatsioonis nimetatud esemed ära süüdistatavalt. Siit järeldub, et süüdistatav oli nende asjade õiguspärane valdaja ja omanik ning tal on nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab. Eeltoodust tuleneb, et süüdistatav on õigustatud isik apellatsiooni nimetatud esemete tagasisaamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et süüdistatav R. Hakmanil ja kaitsjal puudub apellatsiooniõigus, mistõttu tuleb apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata ja tagastada kaebuse esitajale.
3.1.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.
4.Praegusel juhul ei ole R. Hakmani kaitsja tõstatanud küsimust mitte süüdistatava teole antud materiaalõiguslikust hinnangust, vaid on sisuliselt leidnud, et kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud ei ole tõendatud. Sellisel alusel KrMS § 318 lg 4 kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamist ette ei näe.
4.1.Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2). KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis („kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu“) peetakse silmas olukorda, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu (faktilised asjaolud) ei vasta mitte ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule. Sama lause teine alternatiiv (kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud) käsitleb aga juhtumeid, mil kokkuleppes kirjeldatud tegu on küll kuriteona karistatav, ent kokkuleppes ja maakohtu otsuses teole antud karistusõiguslik hinnang on ebaõige (nt on tegu karistatav mõne teise kuriteokoosseisu järgi; kuriteo kvalifikatsioon, mille järgi isik süüdi tunnistati, hõlmab mõnd koosseisulist raskendavat asjaolu, mida kokkuleppe teokirjeldusest ei nähtu vmt). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis nimetatud apellatsiooni esitamise alus (s.o kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu) hõlmab üksnes materiaalõigusliku hinnangu vaidlustamist. See tähendab, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole võimalust ega pädevust hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud. Faktiliste asjaolude vaidlustamisega loobutakse sisuliselt sõlmitud kokkuleppest ning tõlgendus, mille kohaselt kaotab vabatahtlikult sõlmitud kokkulepe edasise menetluse käigus igasuguse siduvuse, muudaks kokkuleppemenetluse mõttetuks. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2012 määrus asjas nr 3-1-1-70-12, p-d 8-12).
4.2.Süüdistatava R. Hakmani kaitsja väitel on maakohus rikkunud oluliselt KrMS § 126 lg 3 p 4, kui tunnistas esemed konfiskeerimisele ja hävitamisele kuuluvaks kui väärtusetud asjadeks, võltsitud asjadeks või piraatkaubaks ning leiab, et maakohus oleks pidanud asjad tagastama. Samuti leiab kaitsja, et R. Hakmanil on sellest tulenevalt apellatsiooniõigus. Rikutud on oluliselt omandi põhiõigust ning maakohus on võtnud asitõendi suhtes kasutusele ebaseadusliku meetme. Seega vaidlustatakse apellatsioonis sisuliselt faktiliste asjaolude tõendatust, mis KrMS § 318 lg 4 järgi on välistatud. Apellatsioonis on vaidlustatud konfiskeerimise sisu ja selle põhjendatust, mis on asjakohatu, kuna kokkuleppemenetluses tehtud otsuses konfiskeerimist sisuliselt ei arutata. Vaidlustatud on kokkuleppes kirjeldatud süüdistuses esinevaid faktiliste asjaolude tuvastamisel tehtud vigu ning otsuse põhistamata jätmist. Eelkõige ebaõige kvalifikatsiooni puhul tuleb ringkonnakohtul hinnata esitatud teokirjelduse vastavust märgitud koosseisule, mitte hinnata konfiskeerimise alusel hävitamisele kuuluva asitõendi osas tehtud või mitte tehtud taotlusi, selle kuuluvust või omandiõigust, mistõttu on kaitsja esitatud apellatsioon asjakohatu. Süüdistatav
on kokkuleppe sõlmimisega võtnud omaks kokkuleppe sisu ja kinnitanud seda ka maakohtu istungil, mistõttu jääb arusaamatuks, miks on süüdistatav apellatsioonis tõstatanud selle küsimuse. Maakohtu seisukoht apellatsioonis märgitud lauaarvuti, sülearvuti ja mälupulga ning kõvaketaste osas tuleneb otseselt p-s 7 märgitud 27.04.2015 märgitud kokkuleppe sisust (kd 1, lk 114), millega süüdistatav on kaitsja osavõtul nõustunud. Tegemist on asjas sisuliselt langetatud otsusega. Vaatamata sellele, et kokkuleppemenetluses ei näe seadus ette otsuse põhistamist eraldi, ei tähenda see, et maakohus ei oleks seda sisuliselt teinud. Ja eeldades, et maakohus on seda teinud, puudub alus väita, et põhistamiskohustust oleks rikutud ja tulenevalt sellest oleks rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 mõttes. Samuti ei ole tuvastatav mõni muu KrMS § 339 lg 2 oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine, mis oleks viinud ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuseni.
4.3.Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks juhtida kaitsja tähelepanu asjaolule, et maakohus ei ole konfiskeerinud ja määranud hävitamisele läbiotsimise käigus ära võetud arvuteid tervikuna. Maakohtu otsuses on üksnes konfiskeeritud ja määratud hävitamisele arvutite kõvakettad.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. R. Hakmanil ja kaitsjal puudub apellatsiooniõigus. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lgst 4 jätab ringkonnakohus R. Hakmani kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.