Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.05.2015, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-15-3172
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kriminaalasi
J.D süüdistatuna KarS § 320 lg 2 järgi
Süüdistatav
J.D, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral.
Tõkend
Elukohast lahkumise keeld alates 02.04.2015
Kaitsja
advokaat Andres Veski
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg -st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada J.D KarS § 320 lg 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuekümne) päevamäära ulatuses, s.o. summas 579 (viissada seitsekümmend üheksa) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et alates juunist 2015 kuni lõpptähtajani 31. märts 2016 tuleb tasuda igakuiselt vähemalt 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 90 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915400006247. Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt
tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld J.D suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.D-lt menetluskuluna sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul selliselt, et alates juunist 2015 kuni lõpptähtajani 31. mai 2016 tuleb tasuda igakuiselt vähemalt 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja 75 senti. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700036726. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud: J.D, olles hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, andis 22.02.2013, 04.03.2013 ja 10.12.2013 Rakvere politseijaoskonnas, asukohaga Rakvere Kreutzwaldi 5a, kriminaalasjas 13240100791 kannatanuna valeütlusi selle kohta, et 21.02.2013 kella 21.15 paiku oli xxxx maja juures koos temaga M V, kes nägi pealt kui E A ja E A tema suhtes vägivalda kasutasid. Kohtueelse uurimise käigus tuvastati aga, et Margo Väli ei viibinud sellel ajal xxxx. II Süüdistuste sisu: J.D süüdistatakse selles, et tema, olles hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, andis 22.02.2013, 04.03.2013 ja 10.12.2013 Rakvere politseijaoskonnas, asukohaga Rakvere Kreutzwaldi 5a, kriminaalasjas 13240100791 kannatanuna valeütlusi selle kohta, et 21.02.2013 kella 21.15 paiku oli Margo Väli koos temaga xxxx maja juures ja nägi pealt kui E A ja E A tema suhtes vägivalda kasutasid, kuid kohtueelse uurimise käigus tuvastati, et Margo Väli ei viibinud sellel ajal xxxx. Seega J.D, andes kohtueelse menetluse käigus kannatanuna teadvalt valeütlusi, millega rikkus õigusemõistmise põhimõtteid ja millega kaasnes tõendite kunstlik loomine, pani toime KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
III Prokuröri ettepanek: Prokurör palus tunnistada J.D süüdi KarS § 320 lg 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 9,65 eurot, moodustab 579 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel palus prokurör mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates juunist 2015 igakuiselt vähemalt 57,90 eurot lõpptähtajaga 31.märts 2016. IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt J.D süüdistuses saabusid kohtusse 20.04.2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud samuti 20.04.2015. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: kannatanu J.D ütlused, tunnistajate M V, E A, E A, E A ja R K ütlused, kahtlustatavate E A ja E A ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll ning sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus J.D käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 320 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. KarS § 5 lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Tegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku § 44 lg 2 kohaselt oli miinimum-
päevamäära suuruseks 3,20 eurot. Prokuratuuri teatisest nähtub, et J.D päevamäära suurus on 9,65 eurot. Kohus märgib, et prokurör on teinud ettepaneku karistada J.D rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks 9,65 eurot. Seega tuleb J.D-le mõista rahaline karistus summas 579 eurot (9,65 eurot x 60 pm). KarS § 66 lg 1 ja 3 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tuleb süüdimõistetule võimaldada tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on J.D puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulu süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Süüdistatava kaitsja taotleb menetluskulude tasumi st ositi 1 aasta jooksul KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohus rahuldab süüdistatava kaitsja taotluse ja võimaldab menetluskulu 585 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates juunist 2015 kuni lõpptähtajani 31. mai 2016 selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 48,75 eurot. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.