Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.05.2015, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-15-2981 (12240104546)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kriminaalasi
L.K’i süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
Kaitsja
L.K, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel vene keel, elukoht xxxx, töötu, isik ei ole karistusregistrisse kantud, v.-adv. Jekaterina Jevšina
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada L.K KarS § 121 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1) järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära, s.o summas 3740 (kolm tuhat seitsesada nelikümmend) eurot. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui L.K ei pane kahe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. L.K’ile määratud katseaja alguseks lugeda 19.05.2015. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alus el välja mõista L.K-lt menetluskuluna sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.K-lt menetluskuluna kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. Jekaterina Jevšina poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada L.K tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 633 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates juunist 2015 igakuiselt vähemalt 52,75 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.05.2016. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700036373 ning selgitus: „L.K , 1-15-2981, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud L.K 27.09.2012.a kella 08.00 paiku xxxx hoone juures kasutas füüsilist vägivalda V S suhtes, nimelt korduvalt lõi teda jalaga vastu jalga, samuti lõi teda käega vastu kaela, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. II Süüdistuse sisu L.K süüdistatakse selles, et tema 27.09.2012.a kella 08.00 paiku xxxx hoone juures kasutas füüsilist vägivalda V S suhtes, nimelt korduvalt lõi teda jalaga vastu jalga, samuti lõi teda käega vastu kaela, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Oma nimetatud tegudega pani L.K toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 ettenähtud kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Pavel Gordijevski taotleb L.K süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi KarS § 44 alusel rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära ulatuses. KarS § 44 lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. L.K päevamäära suuruseks on 37,40 eurot. Seega Viktor
L.K-le määrata karistus summas 3740 (kolm tuhat seitsesada nelikümmend) eurot. KarS § 73 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks kaks aastat. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt L.K süüdistus es saabusid kohtusse 13.04.2015. Süüdistusakt on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 07.04.2015. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus L.K käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121, mis kehtis kuriteo toimepanemise ajal, nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Alates 01.01.2015 on kuritegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava L.K karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava L.K puhul, keda ei ole karistusregistrisse kantud, saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega, millise võib tema suhtes KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks kaks aastat. V Tsiviilhagi Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus
määrata, et kriminaalmenetluse kulud väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
hüvitatakse
ositi.
Menetluskulud
kuuluvad
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.