Kohtulahend

I

1.4 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Günther Ridbecki karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 23.10.2014,a. 1.5 Güntcr Ridbecki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.1 Silver Bulak süüdi tunnistada KarS § 113 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 113 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.2 KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 05.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7357 mõistetud kergem karistus (1 aasta) kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega (10 aastat ja 6 kuud) ning lugeda Silver Bulaki poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. 2.3 KarS § 65 lg 1 ls 2 alusel arvata karistusaja hulka Silver Bulaki eelvangistuses viibitud aeg 03.09.2014-05.09.2014, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda tema poolt kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 (kümme) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2.4 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Silver Bulaki karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 22.09.2014. a. 2.5 Silver Bulaki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel,

asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Silver Bulakile kohtuotsuse jõustumisel. 4.6 süüdistatava Günther Ridbecki ülekuulamise käigus ära võetud ja tunnistaja L R poolt üle antud Günther Ridbeck esemed: halli värvi pusa, sinised teksapüksid, dressipluus „Everlast", mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Günther Ridbeck'iie kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

•

•

välja traumaatiline šokk. A U suri sündmuskohal ning tema surma põhjuseks oli eelpoolnimetatud aju-kolju kinnine tömp trauma. Günther Ridbeck ja Silver Bulak pidid koos A U-le peksmise käigus selliseid tervisekahjustusi tekitades teadma või vähemalt möönma, et selle tagajärjel saabub A U surm. Seega, Günther Ridbeck ja Silver Bulak tappes teise inimese, panid toime tapmise, s o KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.a. on sama tegu kuriteona kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 järgi). Günther Ridbecki kaitsja leiab 02.09.2014 kell 19:50 kuni 03.09.2014 kell 10:00 episoodis, et süüdistus on konkretiseerimata, esitatud sama süüdistus mõlemale, kohtualuste teod ei ole isikute kaupa välja toodud. Süüdistuse kohaselt tegutsesid Silver Bulak ja Günther Ridbeck koordineeritult koos ja ühtemoodi. Tõendamist on leidnud dokumentaalsete tõenditega A U surma fakt ja põhjus, vigastuste laad, samuti Günther Ridbecki kokkupuude kannatanu DNA-ga. Günther Ridbeck tunnistab oma süüd A U peksmises, kuid eitab tapmise tahtlust. Kaitsja leiab, et Günther Ridbeck tegu tuleb kvalifitseerida KarS 119 lg 1 järgi. Silver Bulaki kaitsja leiab 02.09.2014 kell 19:50 kuni 03.09.2014 kell 10:00 episoodis, et Silver Bulaki süü esitatud süüdistuses ei ole tõendamist leidnud ja ta tuleb õigeks mõista. Silver Bulak eitab A U löömist ja Günther Ridbeck ei lükka tema ütlusi ümber, kinnitades samuti, et Silver Bulak ei ole A U-d löönud. DNA ekspertiisiga tuvastatu ei kinnita Silver Bulaki süüd.

vaatlusprotokoll, fototabel, õiend, väljatrükk kõnekaardi andmete kohta (vaadeldud on tunnistaja L R poolt üle antud riideid, mis kuuluvad süüdistatavale Günther Ridbeck ja telefoni) (III kd tl 43-64), asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (vaadeldud on sündmuskoha vaatlusel leitud telefoni SIM kaarti) (III kd tl 65-66), süüdistatava Günther Ridbeck ütlused (1 kd tl 111112; 113 pöördel-115), asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (vaadeldud on süüdistatava Günther Ridbeck riideid (111 kd tl 67-75), ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktid (Iil kd tl 76-81).

I

•

Eeltoodust johtuvalt tuleb Günther Ridbecki tegevus kvalifitseerida KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015KarS§1211g2pl). Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Günther Ridbeck on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3.2 Günther Ridbecki süüdistus R J suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemine Kannatanu R J ütluste kohaselt tuli ta 31.08.2013 sõpradega X poe juurest mööda, kuna tahtis minna poe taha jalgpalliplatsile. Poe juures oli Günther Ridbeck D-ga, teisi inimesi ta sealt ei tundnud. D tuli juurde ja asus küsima, kas tegemist on E vennaga ning pärast ütles, et talle ei meeldi R soeng ja riided. Seejärel lõi D talle lahtise käega vastu pead. J üritas eest ära joosta, aga D sai ta kätte ja siis lõi veel ühe korra. Siis tuli korraga D tagant löök paremale ja ta kukkus pikali. Peale seda lõi D veel jalaga. Löök näkku tuli D tagant nii, et J seda ei näinud. Arvab, et lööja oli Günther, kuna pärast pikali olles nägi seal just Güntherit. Güntheri löök tabas teda oimu kohta paremale näo poole. Löögist tundis valu. Ninast hakkas verd jooksma, siis tuli üks naisterahvas vahele, et keegi edasi ei lööks ning viis ta poe kõrvale WC-sse. Tunnistaja S K on R J koolikaaslane. Tunnistaja sõnul oli D poe nurga peal ning K kõndis sealt koos J-ga mööda. J ja D hakkasid rääkima ja siis tuli mingi soengu teema, midagi nad seal jagelesid ning pärast poest tagasitulekut nägi, kuidas D lükkas J rinnust ja siis lõi labakäega pähe ka. Pärast tuli sinna veel üks mees ja lõi J parema käega paremale poole näkku. R kukkus maha ja D lõi teda jalaga. D M ütluste kohaselt viibis ta koos suurema seltskonnaga X poe juures, kus nad tarvitasid alkoholi. R J tuli kaupluse juurde ja hakkas M-ga juttu rääkima. Sõber oli tal ka kaasas. Umbes 3-4 meetrit seltskonna istumiskohast eemal lõi M J. D M sõnab: „Ju ta siis ütles midagi, mis mulle ei meeldinud. Siis lõingi teda." Kannatanu löömine toimus 3-4 m seltskonna istumiskohast eemal. Günther Ridebcki poolt kannatanu löömise kohta ütleb M: „Minu arust ta lõi mööda, aga ta lõi mööda nii palju, kui mina nägin. R kukkus pikali ja ega siis seal ei olnud enam mingit löömist, siis me jooksime tema juurde ja ütlesime paar halba sõna." D M suhtes on kriminaalasjast materjalid eraldatud ja tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. L V on andnud ütlused, mille kohaselt oli ta 31.08.2013 X kauplus juures, kus nad istusid ja jõid. R-ga juhtus seal midagi, ta sai löögi vastu pead. Seltskond istus X poe juures kaare all ja mingi hetk olid Günther ja D kadunud sealt. V läks Güntherit ja D otsima ning leidis nad maas lamava R kõrvalt. R-l tuli kusagilt verd. Tunnistaja abistas R-i - tõi vere ära pühkimiseks kõrvalasuvast WC-st paberit. Kohtus kuulati üle R J ema K G. Tema nägi oma poega samal päeval mõned tunnid hiljem poes. Ta märkas, et pojal oli ninast verd jooksnud, nina oli paistes ja ta näitas, et kuskil olid ka marrastused. R ütles, et D ja Günther lõid teda. Teise isiku vahendusel saadud informatsioon on KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt lubatav tõend, kuivõrd

tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta ning puudub alus arvata, et see isik moonutas tõde. Günther Ridbeck end nimetatud episoodis süüdi ei tunnista. Ütluste kohaselt tõukas ta R J. Tahtis talle öelda, et mingu minema, et mis ta siin tüli norib. Arvas, et J norib tuli, kuna kuulis, et vaidles seal D-ga midagi. R J isiku läbivaatuse protokolli kohaselt olid tal paremal pool nina ja parem põsesarn turses; peas vasakul pool ja vasaku kõrvalesta taga punakad marrastused, vasak kõrvalest turses ja tagune punaka hüübinud veretaolise vere määrdumisega. Kohtu hinnangul on asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et J lõi näkku just Günther Ridbeck. Nii R J, L V kui ka D M ütlustega on tõendatud, et hetkel kui J lamas juba maas, oli tema kõrval Günther Ridbeck. S K nägi, kuidas D M juurde tuli veel üks mees ning lõi kannatanut paremale poole näkku. Ka kannatanu ise ütleb, et D tagant tulnud löök tabas näo piirkonda paremale. Ridbecki end ütluste kohaselt oli ta kannatanuga füüsilises kontaktis. Teo toime panemise ajal kehtinud KarS § 121 nägi ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Alates 01.01.2015 on tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud korduvalt. Tegu on toime pandud KarS § 16 lg 2 tähenduses kavatsetult. Teo tehioludest nähtuvalt on Günther Ridbeck seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teadnud, et see saabub või vähemalt pidanud seda võimalikuks. KarS § 121 süüteokoosseis on täidetud. Eeltoodust johtuvalt tuleb Günther Ridbecki tegevus kvalifitseerida KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi). Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Günther Ridbeck on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3.3 Günther Ridbecki ja Silver Bulalti süüdistus A U tapmises

'

•

näol, rindkerel, jalgadel ja kätel. Selja peal on väiksemad haavad ja marrastused, pea on paistes. Surnu sõrmejäljeuuringu kohaselt oli surnud isik A U. Surnu ekspertiisiakti kohaselt oli A U surma põhjus aju-kolju kinnine tömp trauma ajukelmete aluste verevalmitega ja peaajupõrutusega, ninaluude murruga, verevalumitega kõõlustanul ja mõlemas oimulihases, põrutushaavadega mõlema silma ümbruses, mõlema kõrva taga ning ülaja alahuulel (kokku 10 haava), põrutushaavade ja verevalumitega suu limaskestal ning hulgaliste nahaaluste verevalumitega ja nahamarrastustega pea piirkonnas ning kehatüve ja kaela tömp kinnine trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega (kokku 17 roidemurdu, sh viie roide kaksikmurd). A U surm võis saabuda 8-18 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal (vaatlus algas 03,03.2014 kell 12:20). Peale vigastuste tekitamist võis A U lühikest aega elada, ajavahemik ei ole kohtumeditsiiniliste vahenditega täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav maksimaalselt 3060 minutiga. Kõik vigastused on tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel tömbi vägivalla toimel. Eksperdi arvamuse kohaselt võivad vigastused olla tekitatud arvukatest jõulistest löökidest rusikate, kängitsetud jalaga või mõne muu analoogilise esemega, kusjuures ei saa välistada, et vigastused kaela ja kehatüve piirkonnas võivad olla tekitatud ka kaela ja kehatüve eespinnale jalaga astumisest või hüppamisest. Osad nahamarrastused võivad olla tekitatud selili lamava kannatanu lohistamisest kõval tömbil ebatasasel pinnal. Vigastused jäsemetel võivad olla tekkinud korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud esemetega, sealhulgas rusika või jalaga, 3.3.2 Süüdistatavad viibisid koos A U-ga tema surma eelsel ajal X kaupluse lähedal istumispaiga juures Erinevate tunnistajate ütluste kohaselt toimus 02.09.2014 X kaupluse juures asuva istumispaiga juures jooming, kus õhtupoolsel ajal viibisid lisaks mõlemale süüdistatavale ja kannatanule D M, S N ja M V. Kõik nad olid tarbinud alkoholi, kellest hommikul kella 10 alustanud S N kõige rohkem. D M viibis istumiskohas vaid paar tundi ja jõi enda sõnul paar lonksu. Süüdistatavad ning M V olid nende endi sõnul üsna purjus. Surnu ekspertiisiakti kohaselt kannatanu A U verest leiti etanooli 3,05 mg/g kohta ja uriinist leiti etanooli 4,14 mg/g kohta. Vägivalda asuti selles seltskonnas tarvitama juba õhtu alguses. S N ütluste kohaselt on üksteise löömine X kombeks. Kakluste algatajaks on tema hinnangul alkohol. Tõendite põhjal on tuvastatud 02.09.2014 õhtu järgnev sündmuste käik. S N ja M V ütluste kohaselt käisid nad koos pealelõunasel ajal istumiskoha juurest ära ja tagasi jõudsid kella 16.00 paiku, D M läks enda sõnul istumiskoha juurde peale tööd, kell oli üle 18.00. Istumiskoha juures olid siis M V, S N, süüdistatavad ja A U. Kella 18:30 ajal sõitis X kaubikuga läbi R F ja istumiskoha juurest tervitas teda A U. Seal oli päris mitu inimest, tunnistaja tundis ära veel S N. Natuke maad hiljem liikus istumiskoha poole D nimeline noormees. D M sõnul hakkasid S ja M omavahel kähmlema. M oli püsti tõusnud, S lõi teda ühe korra ja M-l hakkas ninast verd tulema, M V ütluste

kohaselt oli tal N-ga mingi pisike tüli, S lõi teda ning ninast hakkas päris kõvasti verd jooksma. D M nägi, kuidas Günther lõi pärast seda S-i, S-il oli põsk paistes natukene. S käis mitu korda ära ja tuli tagasi peale kaklust M-ga. L O ütluste kohaselt läks ta 18.00-18.20 paiku rõdule suitsu tegema ja kuulis röökimist. Lapsed jooksid tuppa ja teatasid, et Günther ja S N poe ees kähmlesid. Tunnistaja läks seejärel laua juurest mööda. Laua ümber oli suur seltskond, kes sõnelesid omavahel. Istumiskohast kõndisid umbes 50 meetri kauguselt mööda X soojatrasse paigaldanud A J ja V S. Tunnistajad olid töölähetuses ja elasid ajutiselt lasteaias. A J ütluste kohaselt olid nad teel vaatamisväärsustega tutvuma umbes kell 18.00. J sõnul kohtasid nad teel kohalikku meesterahvast, kes oli purjus, ninaalune oli verine. Sama kinnitab tunnistaja S - neile tuli vastu umbes 35 aastane mees, kellel oli näo peal kahjustused, tal oli verd jooksnud, nina oli verine. Kohtu hinnangul on toimunu ajalise määratluse osas kõige täpsemad R F ütlused, kuna ta seostab X jõudmise kellaaega 18:30 Tallinnas kaupluse sulgemise ajaga. Teiste tunnistajate puhul on tegemist tavalise vaba õhtupoolikuga, kus kellaaeg nende jaoks olulist tähendust ei omanud. Samal ajal R F läbisõiduga X keskusest jõudis istumiskoha juurde D M. Viimase sõnul nägi ta S ja M kähmluse algust. Seega kähmlus sai toimuda ajavahemikus 18.30 - 20.30. Seda kuulis ja nägi L O. Peale kähmlust möödusid istumiskoha juurest S ja J. S N jõudis korduvalt koju minna ja tagasi tulla. D Mu ütluste kohaselt helises A U-l pidevalt telefon. Helistajaks oli tunnistajana üle kuulatud J P, kes suhtles A U-ga telefoni teel pidevalt. Viimast korda suhtles ta A U-ga 02.09.2014 kella 19:30 paiku, tegi mitu kõnet, sest alguses ei võtnud U vastu. Kõne lõpus kuulis, kui A ütles ühele: „Palun ära löö teda!" Kes keda sellel hetkel lüüa kavatses, ei ole tõendite pinnalt üheselt tuvastav. Tõenäoliselt oli sellel hetkel laua juures uuesti S N, kes oli pärast V ründamist ja Ridbecki ründe ohvriks sattumist mitmeid kordi koju läinud ja uuesti istumiskoha juurde tagasi tulnud. Asitõendi vaatlusprotokolli (mobiiltelefon Nokia Cl-01) kohaselt toimus kõne tunnistaja P ja A U vahel kell 19.46, S N ütluste kohaselt jäid tema lahkudes istumiskoha juurde D, Silver ja M. D M ütluste kohaselt jõudis ta koju tagasi pisut enne kella 20:00, kuna jõudis näha saate Reporter lõppu. Kohus loeb KrMS § 60 lg 3 alusel üldtuntuks asjaolu, et Kanal 2 saade Reporter lõppeb kell 20.00. Viis minutit enne M-i lahkus sündmuskohalt M V. Temast jäid istumiskohta süüdistatavad ja A U. Ajaliselt on tuvastatav, et alates kell 20.00 jäid süüdistatavad ja A U istumiskoha juurde kolmekesi.

'

3.3.3, Teo on toime pannud süüdistatavad Ajavahemikust, mil süüdistatavad jäid koos A U-ga istumiskoha juurde, on tuvastatav ründe oletatav algusaeg. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (mobiiltelefon Nokia Cl-01) võttis A U 02.09.2014 kell 20:13 vastu telefonikõne, mille kestvus oli 16 minutit ja 27 sekundit. Telefonikõne pidamine ajal, mil isikut pekstakse, on eluliselt väheusutav. Rünne algas millalgi kella 20:30 ja 21:45 vahel. Ligikaudu samal ajal ründe algusega möödusid istumiskohast 50 meetri kauguselt huviväärtuste vaatamiselt tagasi tulnud tunnistajad S ja J. A J tegi XX oma telefoniga viimase foto kell 20:18 ning nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevatelt fotodelt on XX sündmuskohast ligikaudu 200 meetri kaugusel. Oma ajutiseks elukohaks olnud lasteaia juurde jõudes kuulsid tunnistajad hääli ja vaatasid tagasi. V S ütluste kohaselt nägid nad, et poe juures tekkis kolme inimese vahel kaklus. Keskel olevat inimest löödi jalgadega, ta kaitses end, aga appi ei hüüdnud. A J ütluste kohaselt tagasi tulles kuulsid nad hüüdeid, naeru ja kaks inimest narrisid ühte purjus inimest. Kella 22.00 oli rünne lõppenud, sest sellel ajal nägi tunnistaja K J kuidas teeristis keegi kukkus rattaga. Ligemale sõites selgus, et tegemist oli väga purjus Günther Ridbeckiga. Teo toimepanemise ja ründe lõppemise järgse olukorra kohta on tõendite pinnalt tuvastatav järgmine. Kannatanu aju-kolju tömp trauma võib olla tekitatud arvukatest (hulgalistest) jõulistest löökidest peanahale, näkku, kaela piirkonda ja kehatüve piirkonda kõvade tömpide esemetega sh rusikate või kängitsetud jalaga. Välistada ei saa, et vigastused kaela ja kehatüve piirkonnas võivad olla tekitatud jalaga astumisest või hüppamisest. Vigastuse on elupuhused ja tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku kestel. On alust arvata, et kannatanu asend võis vigastuste tekitamise ajal muutuda, olles algselt püstine või istuv, kuid vigastuste lõppfaasis võis see siiski olla valdavalt selili lamav. Reeglina tekivad selliste peavigastuste korral teadvusehäired, mis arenevad sügava teadvusekaotuseni. Peale vigastuste tekitamist võis A U elada maksimaalselt 30-60 minutit. Osad nahamarrastused seljal võivad olla tekitatud selili lamava kannatanu lohistamisest kõval tömbil ebatasasel pinnal. Kannatanu telefonist oli välja võetud STM-kaart, mis jäeti sündmuskohta. Telefon leiti Günther Ridbecki kodust, kuhu oli istumiskoha juurest läinud ka Silver Bulak. Günther Ridbeck on andnud ütlused, mille kohaselt jäi ta koos Silver Bulaki ja A U-ga kolmekesi istumiskoha juurde viina jooma. A U jutu peale vägistamissüüdistusest läks ta närvi ja lõi U-d. Algul lõi üle laua ja pärast läks teisele poole lauda ja kakles U-ga. A löömise ajal Silver vist magas. Algul lõi A-d kätega, pärast jalgadega. Mingil hetkel ärkas Silver, tuli kiskus Ridbecki ära ja nad läksid koos koju. Silver ei löönud A-d mitte kordagi. Kohtuistungil avaldati 23.10.2014 kahtlustatavana antud ütlused: „kui mina lõin A-d, siis Silver istus pingil ja jõi viina, ega sekkunud." Teo toime panemine Günther Ridbecki poolt on lisaks tema end ütlustele tõendatud ka ekspertiisiaktiga 14E-GE1239, mille kohaselt Günther Ridbecki ülekuulamise protokolli käigus ära võetud dressipluusilt Evedast võetud proovide DNA analüüsi tulemusena ei saa välistada A U-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist proovis. Tunnistaja L R ütluste kohaselt andis ta eeluurimisel politseile üle mobiiltelefoni, pusa ja teksapüksid. Teksapüksid korjas ta pessu Güntheri voodi eest, need olid kõvasti verised, sääred olid verd täis. Pusa oli Günther juba varem musta pesu hulka viinud. DNA-ekspertiisiakti kohaselt A

U surnukeha sääre piirkonnast võetud proovilt ei saa välistada Günther Ridbecki bioloogilise materjali sisaldumist. Samuti on tõendatud teo toime panemine Silver Bulaki poolt. Silver Bulak on andnud ütlused, mille kohaselt kolmekesi istumiskohta jäädes võtsid nad veel kõvasti viina. Jutuks tuli mingi vanglateema, sai aru, et A hakkab norima. Seejärel jäi Bulak oma sõnade kohaselt laua taha tukkuma ja Ridbecki esimest lööki A-le ta seetõttu ei näinud. Üles ärgates nägi, et Günther teisel pool lauda nüpeldab kedagi. Bulak läks lähemale ja nägi, et see on A. Samal hetkel hakkas Güntherit sealt ära kiskuma, et ta A-d maha ei lööks. A U vere sattumist tema riietele selgitab ta sellega, et Günther oli A kõrval vasakul kükakil, poolkummargil. Tema läks samuti vasakule, võttis Güntheril õlast ja tõmbas teda tagasi. Kui ta Güntherit tõmbas, kukkus see selili, aga üks jalg jäi tema ühe käe alla. Samal ajal A ka vehkis kätega. Nii Günther Ridbecki kui ka Silver Bulaki ütlused toimunud peksmise kohta ajas muutuvad. Silver Bulak võtab omaks, et andis eeluurimisel ebaõigeid ütlusi. Nimetatud põhjendab ta sellega, et teda süüdistati tapmises. 23.09.2014 ülekuulamisel ütles, et on toime pannud selle kuriteo, kuid ei tahtnud tappa ega röövida. Seal oli väga suur segadus „See, et ma tahtsin talle tappa anda, ütleme, et iga normaalne inimene tahaks nii teha. Kui inimene tuleb kelkima sellise asjaga." Kohtuistungil mõnevõrra varem antud ütlustes väidab ta, et teadis seda, et A U on vägistamise eest kinni istunud varem ja ta ei läinud selle (jutu) peale endast välja. Mõlema süüdistatava ütluste kohaselt võtsid nad istumiskoha juurest lahkudes kogemata kaasa A U telefoni. Bulaki sõnade kohaselt arvas ta alguses, et tegemist on tema telefoniga, kuna see oli sarnane. Telefoni andis L R politseile üle. Sündmuskohalt leiti vaatlusprotokolli kohaselt TELE2 SIM - kaart. Nimetatud asitõendi vaatlusprotokolli ja mobiiltelefon Nokia Cl-01 kui asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on telefoni ja SIM-kaardi kontaktid kokkulangevad. EKEI ekspertiisiakti nr 14E-GE1176 kohaselt mobiiltelefonilt võetud kolmandast proovist (SIMkaardi kinnitusplaadilt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Silver Bulaki DNA profiiliga. Seega Silver Bulak võttis sündmuskohal A U telefonist välja SIM-kaardi. Günther Ridbecki DNA profiil ei ole telefonilt saadud proovidest profiilidega seostatav. Silver Bulaki ütluste kohaselt kandis ta 02.09.2014 kummijalanõusid, lühikesi pükse, valget dressipluusi. Särki ei mäleta. Lühikesed püksid olid sinised ja alla põlve, kummijalanõud olid musta värvi, Sõiduauto Chrysler vaatlusprotokolli kohaselt tagaistmel olevast musta värvi seljakotist Haiti võeti sinist värvi lühikesed püksid Chapter XL verekahtlaste määrdumistega, kust võeti puuteproovid. Seljakotis on ka T-särgid: valget värvi „Cropp", rohelist värvi „Adidas" ja punast värvi „Stonc Coast". Tagaistme all põrandal olevad plätud vaadeldi visuaalselt, paremal siseküljeserval avastati verekahtlane määrdumine ja võeti puuteproov. Samast auto tagaistmelt leiti 01.09.2014 M V ja Silver Bulaki vahel sõlmitud sõiduauto Chrysler ostu-müügileping. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi Silver Bulaki sokke. Ühel sokkidest tuvastati visuaalselt kannast kõrgemal osal verekahtlane määrdumine pritsmete kujul. Tetrabase indikaatorlahusega testimine osutus vere suhtes positiivseks. EKEI ekspertiisiakti 14E-GE1176 kohaselt 04.09.2014 ülekuulamise protokolliga Silver Bulakilt võetud sokkidest saadud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on

•

eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A U DNA profiiliga. EKEI ekspertiisiakti nr 14E-GE1239 kohaselt lühikeste pükste „Chapter" esiküljel võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev A U DNA profiiliga. Kummijalatsitelt võetud proovidest saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nimetatud proovides ei saa välistada või ei saa kindlalt välistada A U-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Süüdistatavate ütlused selle kohta, et Silver Bulak ei võtnud osa A U peksmisest, ei ole usutavad. Need ütlused ajas muutuvad. Silver Bulak oma esialgset süüdi tunnistamist arusaadavalt ei selgitanud, märkides, et kohtuistungil antud ütluste erinevus eeluurimisel antud ütlustega on tingitud tema süüdistamine tapmises ja ta eeldas, et Ridbeck hakkab ise rääkima. Tunnistajad J ja S nägid istumiskoha juures kahte meest ründamas kolmandat ning tõendite eelneva analüüsiga on tuvastatud, et need kolm meest said olla vaid Ridbeck, Bulak ja U, Olukorras, kus on alustatud rünnet teise isiku vastu, magamajäämine ei ole ka eluliselt usutav. Bulak (koos Ridbeckiga) ründas A U-d jalgadega (tunnistaja S ütlused), A U vigastustest arvestatav osa on tekitatud kõvade tömpide esemetega, sh kängitsetud jalaga, Bulaki sokkidel, jalanõudel ja pükstel leidub U verd, pärast ründe lõppu on ta võtnud U telefonist välja SIMkaardi ja võtnud telefoni kaasa. Bulaki enda ütlused toimunu kohta on ebajärjekindlad, ütluste muutmise põhjust ta arusaadavalt ei selgita. Nimetatud asjaolud kogumis lõid kohtus siseveendumuse selles, et Silver Bulak võttis koos Günther Ridbeckiga osa A U peksmisest. Kaitsjad heidavad süüdistusele ette konkretiseerimatust - ära ei ole näidatud kummagi isiku teopanus. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-43-06 p 9 asunud seisukohale: Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (KarS § 21 lg 2 Is 1). Kuigi KarS§ 21 lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises. Individuaalse teopanuse kaalukus võib tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud teopanustest. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-123-01 - RT III 2001, 8, 91), mis annab omakorda aluse karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames. Võimaluse korral tuleb aga kindlaks teha, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osales. Kriminaalkolleegium märgib, et kuigi asjaolul kas isik lõi grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel või näiteks kümnel korral, ei ole kaastäideviimise aspektist tähendust, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad, on iga peksja teopanuse olulisusel ehk kaalukusel tähtsus karistuse mõistmisel. Teo toime panemisel on osalenud mõlemad süüdistatavad. Günther Ridbeck on A U-d löönud tema enda ütlustest nähtuvalt nii rusikaga kui ka jalgadega, Silver Bulak on A U-d löönud vähemalt jalgadega. Kindlaks teha seda, millise intensiivsusega keegi teos osales, ei ole võimalik.

Tegu on kaastäideviimise mõttes toime pandud ühiselt, kui kõik täideviijad valitsevad toimuvat funktsionaalses tööjaotuslikus koostoimes. Objektiivselt on kaastäideviimisega tegemist siis, kui iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik (kaastäideviijate üksikute süüteopanuste vastastikuse liitmine) (KarSKomm, Juura 2009, lk 123). Kaastäideviimise subjektiivne eeldus on teatud liiki tahte formeerumine. Kaastäideviimisena on vaadeldav üksnes süüteo selline toimepanemine, mille puhul on isikud süüteo toimepanemisel käsitletavad võrdväärsete partneritena. (KarSKomm, Juura 2009, lk 125). Eelkäsitletud ründe kohta teadaolevad asjaolud võimaldavad järeldada, et süüdistatavad toimisid võrdväärsete partneritena. Teo kooskõlastamine täideviijate vahel ei pea olema suuline, vaid seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (Riigikohtu lahendid 3-1-1-23-01; 34-1-97-04). 3.3.4 Teo kvalifikatsioon Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-100-06 p 14 asunud seisukohale, et kaastäideviijate teod tuleb üldjuhul kvalifitseerida karistusseaduse eriosa sama sätte järgi, v.a juhul, kui tegemist on ühe kaastäideviija ekstsessiga. Kokku lepitud piiride ületamine ühe kaastäideviija poolt ei ole käesoleval juhul tuvastatav. KarS § 113 näeb ette vastutuse teise isiku tapmise eest. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on inimese surm. Selline tagajärg on saabunud. Süüteokoosseis on täidetud juhul, kui tegu on toime pandud tahtlikult, s.o kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega. Asjas ei ole tuvastatud, et A U surm oleks olnud süüdistatavate eesmärgiks või nad oleksid teadnud, et nende tegu põhjustab surma. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Kui toimepanija ei mööna kannatu surma saabumist, vaid loodab seda vältida, on tegemist kergemeelsusega ja tegu kuulub subsumeerimisele KarS § 117 järgi. Isik möönab mistahes tagajärge, kui ta peksab kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht (Riigikohtu lahendid III-1/1-72/95; 3-1-1107-96; 3-1-1-106-97) Süüdistatavad peksid kannatanut rusikate ja jalgadega selliselt, et tekkis muuhulgas aju-kolju tömp trauma, ninaluude murd, üla-ja alahuulel kokku 10 haava, kaela ja kehatüve tömp trauma kokku 17 roidemurru, sh viie roide kaksikmurruga. Vigastused võisid olla tekitatud arvukatest jõulistest löökidest rusikate, kängitsetud jalaga või mõne muu analoogilise esemega, kusjuures ei saa välistada, et vigastused kaela ja kehatüve piirkonnas võivad olla tekitatud ka kaela ja kehatüve eespinnale jalaga astumisest või hüppamisest. Sellisel viisil A U-d pekstes pidasid süüdistavad võimalikuks tema surma saabumist ja möönsid seda. Peksmise lõpetamise järel lohistati kannatanut eemale ja võeti ära tema mobiiltelefon. Selliselt jäeti kannatanu ilma võimalusest endale abi kutsuda ka juhul kui tema tervislik seisund oleks seda võimaldanud.

'

KarS § 113 süüteokoosseisu tunnused on täidetud. Eeltoodust johtuvalt tuleb Günther Ridbecki ja Silver Bulaki tegevus kvalifitseerida KarS § 113 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 113 lg 1 järgi). Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktide nr 598 ja nr 599 kohaselt ei esinenud Silver Bulaki ja Günther Ridbecki teo toimepanemise ajal psüühilise seisundi poolt piiranguid oma tegude tähendusest ja tagajärgede mõistmiseks ning oma käitumise juhtimiseks. Mõlemad süüdistatavad olid süüdivusseisundis. Eeltoodust johtuvalt teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Günther Ridbeck ja Silver Bulak on süüvõimelised ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate tegude (15.06.2013 episood - kehaline väärkohtlemine kannatanu M K suhtes; 31.08.2013 episood - kehaline väärkohtlemine kannatanu R J suhtes) toimepanemises saab Günther Ridbecki süüd lugeda keskmisest suuremaks. Ridbeck ei pea vajalikuks väljenda oma seisukohti verbaalselt või enne füüsilist kontakti üldse midagi selgitada. Talle ebameeldivas (kannatanu viibib ebasobivas kohas 15.06.2013 episood) või arusaamatus (kannatanu seletab midagi sõbraga 31.08.2013 episood) olukorras ründab ta koheselt. Füüsiline rünne on tema jaoks arvestatav ja eelistatud alternatiiv olukordade verbaalsele lahendamisele. M K episoodis oli rünne nii tugev, et kannatanu vajas operatsiooni ja löögist põhjustatud tervisekahjustusest taastumine kestis mitmeid nädalaid. Eeltoodu näitab Günther Ridbecki ükskõikset suhtumist inimese õigusesse isikupuutumatusele. Eeltoodust johtuvalt on põhjendatud Günther Ridbecki karistada sanktsiooni keskmises määras. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust M K löömises (KarS § 57 lg 1 p 3). Raskendavad asjaolud puuduvad. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 113 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Seadusandja on KarS § 113 eest ette näinud ainsa karistusliigina vangistuse. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab nii Günther Ridbecki kui ka Silver Bulaki süüd lugeda keskmiseks. Günther Ridbecki puhul arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3), Karistust raskendava asjaoluna esineb süüteo toimepanemine grupi poolt (KarS § 58 lg 1 p 10). Isikute grupina käsitletakse kaastäideviimist (eeltoodu käsitluse põhjendused on esitatu otsuse p 3.3.3). Eeltoodust johtuvalt on põhjendatud Günther Ridbecki karistada sanktsiooni keskmisest mõnevõrra väiksemas määras. Silver Bulaki puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendava asjaoluna esineb süüteo toimepanemine grupi poolt (KarS § 58 lg 1 p 10), Eeltoodust johtuvalt on põhjendatud Silver Bulaki karistada sanktsiooni keskmises määras. Eeltoodust johtuvalt kohus otsustas: Günther Ridbeck süüdi tunnistada KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1 s 3) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Günther Ridbeck süüdi tunnistada KarS § 113 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 113 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista Günther Ridbeckile liitkaristuseks 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kohus suurendas raskeimat karistust, kuni see vastab süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Günther Ridbecki karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 23.10.2014.a. Silver Bulak süüdi tunnistada KarS § 113 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 113 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Silver Bulak on Harju Maakohtu 05.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7357 süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 järgi on eelvangistus viibitud aeg 3 päeva (so 03.09.-05.09.2014) arvatud vangistuse hulka ning kandmata vangistus on 11 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel on vangistus jäetud täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 64 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 05.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7357 mõistetud kergem karistus (1 aasta) kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega (10 aastat ja 6 kuud) ning lugeda Silver Bulaki poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Raskeim karistus on süü suurusele ja karistuse eesmärkidele vastav. KarS § 65 lg 1 Is 2 alusel arvata karistusaja hulka Silver Bulaki eelvangistuses viibitud aeg 03.09.2014-05.09.2014, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda tema poolt kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 (kümme) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Silver Bulaki karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 22.09.2014.a.

ning ei saa teha tööd järjest kauem kui kolm tundi, kuna siis tekib vasaku põse piirkonda põletav valu, mida peab jahutama veekotiga. Arsti sõnul ei tohiks ta töötada kuuma pliidi ääres, samuti ei ole võimalik käia saunas. Pärast juhtumit esinevad tihedad ja katkendlikud peavalud, samuti tekivad peavalud 15 kraadi külmaga. Kostja Günther Ridbeck hagi ei tunnista. Kaitsja hinnangul ei ole hagi põhjendatud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-80-13 p 15 märkinud mittevaralise kahju osas järgmist: Hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab esitatud asjaoludel olla esmalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. See võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt (lepinguväliselt) tekitatud kahju hüvitamist, st esitada delikti üldkoosseisul põhineva nõude. Selle nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostjate käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabanevad kostjad VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui nad tõendavad, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1-4) sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (vt ka nt Riigikohtu

korral, otsustab hüvitise suunise kohus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus märgib lahendi 3-2-1-18-13 p 20 ja 21 järgmist: Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest lähtudes, arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13. p 26), VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS§ 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel Võttes arvesse M K-le põhjustatud tervisekahjustuse ulatust, sellest tingitud igapäeva elu häiritust käesoleva ajani ja tulevikus, Günther Ridbecki käitumist (ta ei vabandanud kannatanu ees) ning ühiskonna üldise heaolu taset on kohtu hinnangul mittevaralise kahju nõue põhjendatud 5000,00 euro ulatuses, Eeltoodust johtuvalt kohus rahuldab M K tsiviilhagi osaliselt ja mõistab Günther Ridbeckilt välja M K kasuks mittevaralise kahju hüvitise summas 5000,00 eurot.

tl

-

-

-

-

-

A U-le kuulunud esemed (rahakott, dokumendid, võti; mobiiltelefon Nokia Cl, imei-kood xxxxxxxxxxxxxxx; SIM-kaart Tele2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; spordijalatsid NIKE; püksid, kampsun), mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. sündmuskohalt võetud DNA-proovid, sündmuskoha jäljed, sündmuskohalt võetud esemed; sõidukist Chrysler reg nr xxxxx võetud jäljed, proovid, esemed (klaasikillud, rahakott, pudelid, nöör, sokid, konid, tikud, mündid, kõnekaart, pudelikorgid, ostutšekk, kilekott, plastikdetail), mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. teksapüksid Subscribe, dressipüksid McKinley, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada S N'le kohtuotsuse jõustumisel. süüdistatava Silver Bulaki autost ja tema ülekuulamise käigus võetud esemed: sinised lühikesed püksid Chapter, kummijalatsid, Adidas lühikesed pruunikad püksid, sinised pikasäärega dressipüksid Slazenger, helesinised teksapüksid ONeill, mobiiltelefon Samsung, Elisa SIM-kaart ja aku Samsung, kokku volditud müügileping, dressipluus „Jack&Jones", T-särk „Areau, teksapüksid „Chapter", jalanõud (tumepruuni värvi tennise moodi), sokid, halli värvi dressipüksid „Move'\ mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Silver BulakMle kohtuotsuse jõustumisel. süüdistatava Günther Ridbecki ülekuulamise käigus ära võetud ja tunnistaja L R poolt üle antud Günther Ridbeck esemed: halli värvi pusa, sinised teksapüksid, dressipluus „Everlast", mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Günther Ridbeck'iie kohtuotsuse jõustumisel.

4) Ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis (akt nr 599 Günther Ridbeck) maksumusega 255,00 eurot; 5) Sumu kohtuarstliku ekspertiisikulu maksumusega (akt nr 14E-P5S0043/460) 342,00 eurot. Nimetatud ekspertiisid on teostatud seoses A U tapmise episoodiga. Ekspertiisiaktile nr 14E-GE1176 lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 7410,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 130 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 130 reaktsiooni, mida käsitletakse Õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (IV kd tl 87). Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 53 proovi. Ekspertiisiaktile nr 14E-GE1239 lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 5415,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 95 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 95 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (IV kd tl 104). Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 42 proovi. KES § 26' kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja Ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 ^Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri'1 kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist, Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide arvule: - DNA ekspertiisi nr 14E-GE1176 kulu summas 3021,00 eurot (53x57);

- DNA ekspertiisi nr 14E-GE1239 kulu summas 2394,00 eurot (42x57). Kohus jätab DNA-ekspertiisi kulu summas 6042,00 eurot ((7410-3021 )+(5415-2394)) riigi kanda KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-121-13 sedastanud järgmist: Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimese lause kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitama menetluskulud süüdimõistetu. Ekspertiisi kulu on KrMS § J 75 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Günter Ridbeckil tuleb hüvitada järgmised menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 528,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1176) 1168,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1239) 1197,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria ekspertiisikulu 255,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisikulu 171,00 eurot; - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot. Kokku 4295,50 eurot. Silver Bulakil tuleb hüvitada järgmised menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 172,80 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1176) 1168,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1239) 1197,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria ekspertiisikulu 255,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisikulu 171,00 eurot; - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot. Kokku 3940,30 eurot. Silver Bulaki kaitsja esitas taotluse mõista Eesti Vabariigilt Silver Bulaki kasuks välja valitud kaitsja tasu summas 4800,00 eurot. Kuivõrd kohus mõistab Silver Bulaki süüdi jäävad kõik menetluskulud (s.h valitud kaitsjale makstud tasu) Silver Bulaki kanda. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Ly Kovanen rahvakohtunik

Raili Särev rahvakohtunik

DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT

ALLKIRJASTATUD FAILID

FAILI SUURUS

......... _______ ..........................

FAILINIMI

Otsus Ridbeck Bulak.docx

82 KB

ALLKIRJASTAJAD

nr.

NIMI Ingrid Kullerkann

ISIKUKOOD

47210230268

AEG 15.05.2015 13:50:57 +03:00

ALLKIRJAKEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

kohtunik / ÄLLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ÄLLKIRJASTAJASERTIFIKAADI SEERIANUMBER

146245640787414203602861099726312788390

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA

VÄLJAAND JA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK2011

7B 6AF2 55 50 5C B8 D9 7A08 87 41 AE FAA2 2B 3D 5B 57 76

ALLKIRJASÖNUMILÜHEND

30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 74 CA1F B4 B3 5B OB 27 OC DO C6 76 D6 C2 9C 1B 4B D1 94 61 B6 58 74

15 1E DA83 60 28 C8 FF 53

nr.

NIMI Raili Särev

ISIKUKOOD

46203260352

AEG 15.05.201513:52:59+03:00

ALLKIRJAKEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

rahvakohtunik / ÄLLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) Wi

ÄLLKIRJASTAJASERTIFIKAADI SEERIANUMBER

155062595681934702833334289780548780975

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI

VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK2011

7B 6AF2 55 50 5C B8 D9 7A08 87 41 AE FAA2 2B 3D 5B 57 76

ALLKIRJASÖNUMILÜHEND

30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 66 43 B9 28 43 17 26 AE 48 4C 98 4E D9 6AAE 37 D6 9A8C 43 AD 5B 98

GE3C53D0 7DF5C2AB22

_____ _____________________________________________________________________ Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.