Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KrMS § 414 lg 1,2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja alguseks Gunnar Abeli vanglasse saabumise aeg. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada Gunnar Abeli karistuse kandmisele asumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel Gunnar Abelilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot, riigi õigusabi kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, ekspertiisi tegemise kulu 61 (kuuskümmend üks) eurot ja tunnistajale hüvitatud kulu 4 (neli) eurot. Jätta menetluskulud summas 104 (ükssada neli) eurot 28 senti Gunnar Abelilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Gunnar Abelil on õigus menetluskulud kogusummas 1136 (tuhat ükssada kolmkümmend kuus) eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Gunnar Abel on kohustatud tasuma menetluskulud tervikuna hiljemalt 29. mai 2016. a. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700035426. Selgitusse tuleb märkida „1-14-10340, menetluskulud, Gunnar Abel“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

05.12.2014. a saabus Tartu Maakohtusse üldmenetluses kriminaalasi Gunnar Abeli süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1 järgi.

Gunnar Abelile on esitatud süüdistus KarS § 422 lg 1, § 214 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1, 3, § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises: Gunnar Abelile on esitatud süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi selles, et tema 05.04.2013. a kella 21.11 ajal juhtis teadvalt ilma mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, Pärnu maakonnas Tori vallas Elbi külas Suigu-Tootsi tee 7,7 kilomeetril, suunaga Suigu poole registreerimata maastikusõidukit Suzuki Kingqad 700 Suzuki LT-A700XZ vin kood 5SAAP41A077122991, sõidutades turvavarustuseta ja lubatust rohkem kaasreisijaid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ebaõige kiiruse valikul kaldus paremale poole teelt välja kraavi; oma tegevusega rikkus tahtlikult Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg2 p6 nõuded selles, et juht peab enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitja kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjaid, kes pole seda nõuet täitnud; LS §50 lg3 p1 nõudeidjuht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõidukieespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida pidi ette aimama; LS § 164 lg1 nõudeid selles, et maastikusõidukijuht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, maastikku, maastikusõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid, et ata suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning etteaimatava mis tahes takistuse ees. Maastikusõidukijuht peab vähendama kiirust ja vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb; LS § 90 lg1 p1 nõudeid- mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; LS § 94 lg1 – mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus LS§ 160 lg1 – maastikusõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; LS § 161 lg1 p3 nõudeid- maastikusõiduki juht on kohustatud kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kellel pole peas kinnirihmatud motokiivrit; LS § 154 lg1 nõudeid selles, et maastikusõidukiga ei tohi sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, põhjustades rikkumistega liiklusõnnetuse, milles kaasreisijaks olnud xxxxxxxxxxx sai ettevaatamatusest raskeid tervisekahjustusi- eluohtlikud tervisekahjustused peaaju difuuse vigastuse, traumaatilise ämblikvõrkkelmealuse verevalumi ja koljuvõlvimurru koos põrutushaava, nahaaluse verevalumi ning nahamarrastustega pea piirkonnas ning pehmete kudede turse parema labajala piirkonnas ja kaasreisijaks olnud xxxxxxxxxxxxxxsai kergeid kehavigastusi- verevalumi ninal ja vasakul küljel puusa piirkonnas. Gunnar Abelile esitati süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1 järgi selles, et: - tema, olles KarS § 214 lg 1 p 1 järgi tähendatud isik (varem toime pannud varguse), 2013.a. septembrikuu alguses kella

paiku Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda ning nõudis kannatanult 100 euro tasumist; - peale selle tema olles KarS § 214 lg 1 p 1 järgi tähendatud isik (varem toime pannud varguse, väljapressimise) 2013.a. septembrikuu lõpus kella 12.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva Grossi poe juures lõi xxxxxxxxxxxxxxxt rusikaga näkku ja nõudis koheselt 15 euro tasumist ja seejärel iga nädal 15 euro tasumist; seejärel lõi kannatanule peaga vastu parempoolset silma, tekitades füüsilist valu ja vigastuse. Gunnar Abelile on esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi selles, et tema, olles karistatud 11.05.2011.a. KarS § 199 lg2 p4,7,8,9 (s.h sissetungimise) eest, grupis koos eeluurimisel kindlakstegemata isikutega 04.11.2013.a. kella 21.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermajas tungis ebaseaduslikult korteri välisukse lõhkumise teel valdaja

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastaselt korterisse nr xx Ukse lõhkumisega tekitas kannatanu Sergei Vassiljevile materiaalse kahju summas 100 eurot. Lisaks on Gunnar Abelile esitatud süüdistus KarS § 121 järgi selles, et tema 04.11.2013.a. kella 21 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx olles eelnevalt ebaseaduslikult sisse tunginud korterisse peksis korteris olevat xxxxxxxxxxxxxxxx korteri koridoris olles rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja jätkas tema peksmist jalgadega; kui kannatanul õnnestus tõusta ja minna kööki, järgnes talle ja jätkas tema peksmist käte ja jalgadega, mille tagajärjel kannatanu uuesti kukkus. Kannatanule tekitas peksmise tagajärjel nina verejooks, haava huule sisepinnal, vasaku silmaümbruse ja silmalau lahtise haava ja kontusiooni, lõual pindmise haav ja vasakul küljel hematoomi. Kohus pidas üldmenetluse planeerimiseks eelistungi 20.02.2015. a prokuröri ja kaitsja osavõtul. Kohus andis Gunnar Abeli määrusega kohtu alla üldmenetluses. 13.05.2015. a korraldatud eelistungil esitati kohtule taotlus kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Protokollise määrusega andis kohus Gunnar Abeli kohtu alla kokkuleppemenetluses ning jätkas kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses KrMS § 247 järgi. KarS § 422 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1, 3 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 266 lg 2 p 1) järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust, KarS § 121 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3) järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 214 lg 2 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel kokku 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Koheselt kuulub kandmisele 1 aasta vangistust, mille kandmiseks kohustada süüdimõistetud ilmuma Tartu Vanglasse Turu tn 56 Tartu linn 31.07.2015. a. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates süüdimõistetu ilmumisest karistuse kandmisele. Karistuse ülejäänu osa - 3 aasta 6 kuulist vangistust täitmisele ei pöörata, kui süüdlane 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel heastama kuriteoga tekitatud kahju (100 eurot) hiljemalt 01.07.2015.a Tsiviilhagi katteks tuleb teha makse xxxxxxxxxxxxxxxxx arveldusarvele nr 10010091084015 SEB Panka. I Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Gunnar Abeli süüdi KarS § 422 lg 1, § 214 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1, 3, § 121 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohus leiab, et Gunnar Abeli poolt toimepandud kuritegu KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi on käesoleval ajal karistatav KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 121 järgi toimepandud kuritegu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Gunnar Abel olnud kriminaalasjas kinni peetud 08.04.2013. a kell 14.15 kuni 10.04.2013. a kell 9.50 (kriminaaltoimik tl 121-123). Kuigi kokkuleppes ei ole nimetatud asjaolu kajastatud, peab kohus vajalikuks kohtuotsusega kahtlustatavana kinnipidamise aega karistusaja hulka arvestada. See ei raskenda ka süüdistatava olukorda. Kohus on seisukohal, et KrMS § 313 p 7 ja § 415 lg 3 koosmõjus on võimalik määratleda Gunnar Abeli koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks 31.07.2015. a. Siinkohal on põhjendatud arvestada, et Gunnar Abelil on vajalik teha ettevalmistusi selleks, et minna vanglasse karistust kandma. Eelkõige on ettevalmistused seotud rahaliste kohustustega (järelmaksud, üüritud korteriga seotud tasud ja laenud), mida Gunnar Abelil täita tuleb. Lisaks on Gunnar Abel võtnud endale kohustuseks tasuda kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. II Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxxxxv, kes on Gunnar Abeli poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxxxxxxon esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 eurot, mis koosneb ukse parandamise kuludest (kriminaaltoimik tl 25, 26-27). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 2, 3 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lgle 1. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Gunnar Abel on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi, ta on kinnitanud, et on teadlik, millest kannatanu kahju koosneb ja on nõustunud, et ta on kannatanule sellises suuruses kahju tekitanud ning kohustub hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanule. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. Gunnar

Abelil tuleb kanatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 100 eurot. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 67,08 eurot (kohtutoimik tl 16), 109,20 eurot ja 24 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 200,28 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on ka ekspertiisi tegemise kulu 61 eurot (kriminaaltoimik tl 112) ja tunnistajale seoses menetluses osalemisega hüvitatud saamata jäänud sissetulek 4 eurot (kriminaaltoimik tl 58). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäär, s.o 975 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kokku 1240,28 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles Gunnar Abelilt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist poole võrra. Samuti taotles kaitsja menetluskulude ajatamist, kuna Gunnar Abeli sissetulek on väike ning ta läheb vanglasse karistust kandma. Gunnar Abel töötab Ehital Tööd OÜ-s betoonivalajana ning tema igakuine netosissetulek on 500 eurot. Gunnar Abel on kohtule avaldanud, et ta on võtnud järelmaksu peale kallid asjad mobiiltelefoni ning sülearvuti. Ühtlasi peab Gunnar Abel tasuma üürikorteri ettemaksuks 1000 eurot ja tasuma laenujäägi summas 300 eurot. Gunnar Abel elab Tallinnas oma õe juures. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav Gunnar Abelile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Margo Normann, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Lossi 37, Viljandi. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja eest ja hüvitatud tekkinud sõidukulud. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Viljandi-JõgevaViljandi) ja tasu sõidule (Viljandi-Jõgeva-Viljandi) kulunud aja eest kogusummas 104,28 eurot. Ülejäänud osas kohus menetluskulude vähendamist põhjendatuks ei pea. Siinkohal osundab kohus, et ainuüksi asjaolu, et Gunnar Abel läheb karistust kandma ning karistuse kandmise ajal puudub tal sissetulek, ei tähenda, et menetluskulude hüvitamine käiks talle üle jõu. Gunnar Abelil puuduvad ülalpeetavad. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja Gunnar Abeli sissetulekut ning kohustusi, on arvamusel, et Gunnar Abeli majanduslik olukord võimaldab tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.