Viru Maakohus
Toimiku number
1-14-7134
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus
Erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Luule Kärneri 06.05.2015 erakorraline ettekanne M.T-le Viru Maakohtu 29.09.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks M.T , isikukood XXX, elukoht xxx, xxx
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Luule Kärner esitas 06.05.2015 kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Rikkumine seisneb selles, et süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele ja hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. KrMS § 428 lg 2 kohaselt, ÜKT kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 75 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. M.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.09.2014 kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja lõplikult kuulus ärakandmisele 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 8 kuud vangistust üldkasuliku tööga 480 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätetele. Kriminaalhoolduse algus 15.10.2014 ja lõpp 14.04.2016.
M.T selgitas kohtus, et ta tunnistab, et kolmel korral jättis registreerimisele ilmumata seda oma tähelepanematuse tõttu, ajas ajad segi.novembris 2014 viibis ta haiglas, tal on on haigus, mille tagajärjel on tema xxx ja ta xxx. Seetõttu ÜKT tegemine on võimalik ja ta soovib neid täita aga tema palve oligi, et ajakava oleks koostatud töötamiseks 2 tunni ühes päevas ja natukene kergemas režiimis, tal on veidi raske neid tööd teha ja väsib kiiresti. Nüüd ongi kriminaalhooldusametnik koostanud talle ajakava kaheks nädalaks alates 11.05.2015, ta töötab üle päeva ja 2 tunni kaupa, see talle sobib. Ta palub jätta talle võimaluse sooritada ÜKTd ka edaspidi. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 21.10.2014 selgitati M.T-le kohtuotsuse sisu, üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi, tutvustati võimalikke töötamise kohti, valiti sobiv töökoht ja -aeg lähtuvalt M.T võimalustest ning koostati üldkasuliku töö tegemise esialgne jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude lõikes. M.T on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. (t.l. 130-131) Õigused ja kohustused on kriminaalhooldusalusele korratud 30.12.2014 ja 20.01.2015, millest arusaamist on M.T oma allkirjaga kinnitanud. (t.l. 132-133 ja 134-135) Registreerimislehelt (t.l. 129) nähtub, et M.T on registreerimistele ilmunud ebakorrapäraselt. Nimelt: - 02.12.2014 registreerimisele ei ilmunud. 03.12.2014 antud omakäelises selgituses kirjutas M.T , et ei ilmunud 02.12.2014 kriminaalhooldusalasele kohtumisele, kuna ajas kuupäevad segamini. (t.l. 140) - 05.02.2015 registreerimisele ei ilmunud. 10.02.2015 antud omakäelises selgituses kirjutas, M.T, et ei ilmunud 05.02.2015 märkima, kuna unustas. (t.l. 146) - 30.04.2015 registreerimisele ei ilmunud. 04.05.2015 antud omakäelises selgituses kirjutas M.T, et ei ilmunud 30.04.2015 kriminaalhooldualasele kohtumisele kuna ta ei ärganud õigel ajal üles. Ta ei teadnud, et pidi kriminaalhooldusametniku juurde ilmuma 8.00-9.00 (t.l. 157) Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikub M.T temale määratud kohustust teha üldkasulikku tööd. Nimelt koostati ajakava üldkasuliku töö sooritamiseks 27.-31.10.2014 kell 8-12, kuid juba esimesel tööpäeval 27.10.2014 M.T tööle ei ilmunud. Arvestades M.T senist elukäiku, elustiili, hoiakuid ja tervislikku seisundit (xxx), püüdis kriminaalhooldusametnik selgituste, veenmise ja motiveerimise teel muuta M.T hoolimatut ja kergemeelset suhtumist üldkasuliku töö tegemisse. Andmaks M.T-le võimaluse positiivsete muutuste vajalikkuse ja kasulikkuse teadvustamiseks ning muutustele asumiseks kriminaalhooldusametnik pidas oluliseks ja põhjendatuks anda M.T-le rohkem aega võrreldes tavapärase käitumisega taolises olukorras. Kui üldkasuliku töö ajaks kehtestatud korra eiramise puhul tavaliselt tehakse kaks kirjalikku hoiatust, siis M.T puhul, andmaks talle aega positiivsete tegemiseks üldkasuliku töö tegemise ajal, on tehtud neli kirjalikku hoiatust. Ainus mõjuv põhjus - haigus - üldkasulikult töölt puudumiseks oli perioodil 03.-25.11.2014 ja selle kohta on M.T esitas kirjaliku tõendi. M.T on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole võimeline ega motiveeritud alluma üldkasuliku töö ajaks kehtestatud korrale ning vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on ebaõnnestunud, mistõttu kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku vangistuse täitmisele pööramiseks. Asja materjalidest nähtub, et M.T on täitnud üldkasuliku töö tegemise kohustust ebakorrapäraselt: 27.10.2014 ei ilmunud üldkasulikule tööle (t.l. 136)
30.12.2014 koostati kirjalik hoiatus seoses 08.-30.12.2014 üldkasulikult töölt kõrvalehoidumise ja 02.12.2014 registreerimisnõude mittetäitmise tõttu. (t.l. 143) 30.12.2014 antud omakäelises selgituses kirjutas M.T , et ei käinud detsembrikuus üldkasulikul tööl, sest pidi korterist ära kolima. Tassis üksinda asju ja oli väga väsinud ning ei jaksanud üldkasulikku tööd teha. Oma endisest korterist tassis asju välja 08.12-28.12.2014. Kriminaalhooldusametnikku ÜKT-le mitteminemisest ei teavitanud, sest ei tulnud selle pealegi. ÜKT juhendajat samuti ei teavitanud oma olukorrast. (t.l. 142) 20.01.2015 koostati kirjalik hoiatus seoses 05.-08.01.2015 ja 13.-14.01.2015 üldkasulikult töölt puudumise tõttu ilma mõjuva põhjuseta. (t.l. 145) 24.03.2015 koostati kirjalik hoiatus seoses 09.-11.03.2015 ja 18.-20.03.2015 üldkasulikult töölt puudumise tõttu ilma mõjuva põhjuseta. (t.l. 151) 04.05.2015 antud omakäelises selgituses kirjutas M.T, et aprillikuus pidi töötama 24 tundi xxx. Tegelikult töötas ainult 7 tundi. Rohkem ta ei töötanud, sest füüsiliselt ei jaksanud. Ühtegi dokumenti, mis tõendaks üldkasulikult töölt puudumist mõjuval põhjusel, tal ei ole. (t.l. 156) Kohus leiab, et kriminaalhooldusaluse poolt toime pandud regitreerimiskohuste rikkumised eksisteeruvad, kuid kohus ei leia, et sellele tuleks reageerida karistuse täitmisele pööramisega. Algul tuleks kriminaalhooldusametnikul hinnata, kas regitreerimiskohustuse rikkumisele saaks reageerida muul kergemal viisil ja millist kergemat viisi saaks ta taotleda kohtult. Isik esitas üldkasulikult töölt püüdmise kohta arstitõendi, millest nähtub xxx arst xx x otsus, et M.T oli 03.11.2014-25.11.2014 haige. (t.l. 139) Vastavat tõendit on kriminaalhooldusametnik oma ettekande esitamisel arvestanud ja nimetatud ajavahemikku on käsitletud kui mõjuva põhjusega üldkasulikult töölt puudumist. Rohkem ei ole kriminaalhooldusalune kriminaalhooldusametnikule esitanud mitte ühtegi dokumenti ÜKT-lt puudumiste mõjuva põhjuse kohta ega pole võtnud ametnikuga isegi ühendust, et lahendada ÜKT täitmisega tekkinud probleemi. Seevastu on kriminaalhooldusalune ilmunud registreerimisele ja selgitanud, et ta ei jaksa füüsiliselt tööd teha või on unustanud registreerimised / üldkasuliku töö tegemise kohustuse. Kohus leiab, et arvestades isiku osalist töövõimekaotust ja haiguse eripära, ei ole välistatud, et tema puhul võib olla põhjendatud paindlikuma tööde tegemise ajakava koostamine. Süüdimõistetu väidab, et praegu selline tööde tegemise ajakava on koostatud ja see talle täiesti sobib. Sel juhul jääb arusaamatuks kriminaalhooldusametniku poolt kohtule ettekande esitamine, seda enam katistuse täitmisele pööramiseks. On põhjendatud jälgida süüdimõistetu poolt tööde sooritamist edaspidi js siis teha järeldusi, kas tema varasem käitumine oli tõepoolest tingitud terviseseisundist ja probleem on tegelikult lahendatav paindlikuma ajakava koostamisega, ilma selleta, et tuleks kohe kohtule esitada erakorraline etteklanne. Kui ka edaspidi jätkab süüdimõistetu oma varasemat käitumist ega pea töö tegemnise ajakavast kinni, jätab ÜKTd tegemata, siis tuleb juba tõsisemalt hinnata, kas süüdimõistetu käitumine on tingitud tema enda vastutustundetust ja karistus tuleb tõepoolest täitmnisele pöörata.Ühtlasi kohus märgib, et isiku terviseseisundit tulenevad rikkumised vajavad kriminaalhooldusametniku poolt sügavamat hindamist. Isiku terviseseisund on objektiivselt materjalidega kinnitatud ( xxx ja üsna pikaajaline haiglas viibimine) Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 428, 432, kohtunik M ä ä r a s: Jätta kriminaalhooldusametnik Luule Kärneri taotlus M.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.