Kohtulahend

1 (3)

Kinnipeetava karistusaeg algas 21.04.2010.a ja lõpeb 19.07.2016.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 20.06.2014.a. 27.03.2015.a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Tarmo Tuvi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Tarmo Tuvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates tuleks jätta Tarmo Tuvi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Prokuröril puudub usk, et viimati mõistetud karistus oleks Tarmo Tuvi muutnud. Samuti leiab, et ei ole põhjust arvata, et Tarmo Tuvile mõistetud karistusest ärakantud aeg oleks piisav, et ta saaks aru üldkehtivate õigusnormide kohase käitumise vajalikkusest. Muuhulgas ei ole Tarmo Tuvi ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida kehtestatud reegleid, vaid jätkanud õigusvastaste tegude toimepanemist. Tarmo Tuvi avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda, kuna ta on noor inimene, juba 5 aastat vanglas olnud ning aasta, mis tal veel istuda on jäänud, ei muudaks tema puhul enam midagi. Väidetavalt on Tarmo Tuvi muutunud ning aru saanud, et kuriteod, mis ta toime pani, olid valed. Kinnipeetav avaldab, et tal ei ole vanglas läinud just kõige paremini. Tal on mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning kartserist vabanes ta viimati 26.04.2015.a. Tarmo Tuvi on üldiselt arvamusel, et vanglas määratakse karistusi ilma põhjuseta.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Tarmo Tuvi temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tarmo Tuvi on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Tarmo Tuvi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid Tarmo Tuvi tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda eelkõige tema käitumisest karistuse kandmise ajal ning varasemast elukäigust tulenevalt. Tarmo Tuvi on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja kannab käesolevalt teist reaalset vangistust. Tema poolt toime pandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks- varasemalt on teda karistatud avaliku korra raskete rikkumiste, omavoliliste sissetungimiste, asja omavolilise kasutamise, varguste, röövimiste, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja võimuesindajate solvamise eest, käesolevalt on süüdi tunnistatud kehalise väärkohtlemise ning võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Lisaks negatiivsele käitumisele vabaduses, ei ole Tarmo Tuvi käitumine ka vangistuses paranenud. Ta on läbinud mitmeid vangla pakutud programme, kuid on jätkuvalt kriminaalsete hoiakutega ja negatiivse suhtumisega. Ka Tarmo Tuvi poolt istungil avaldatu kohaselt ei ole enamik programme talle mingisugust mõju avaldanud. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et Tarmo Tuvi on korduvalt karistatud distsipliini rikkumiste eest, mis hõlmavad keelatud esemete hoidmist, vangla vara

2 (3)

lõhkumist, ametnike solvamist, korralduste eiramist jmt. Vangla edastatud materjalide kohaselt on viimati kinnipeetavat karistatud 18.02.2015.a kartseriga läbiotsimisest keeldumise eest, enne seda 17.02.2015.a noomitusega Justiitsministeeriumisse helistamise eest võõra telefonikaardiga. Istungil avaldas Tarmo Tuvi, et pärast ennetähtaegse vabanemise materjalide esitamist kohtule on ta toime pannud veel ühe distsiplinaarrikkumise ja vabanes kartserist 26.04.2015.a, s.o mõni päev enne kohtuistungit. Tarmo Tuvi ise oma käitumises midagi taunitavat ei näe, leiab, et karistusi määratakse ilma põhjuseta. Eelnev iseloomustab Tarmo Tuvi ükskõikset suhtumist ning suutmatust õiguspäraselt käituda. Kohus leiab, et isik, kes ei suuda ka range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud reeglitele ega ka analüüsida enda käitumise põhjuseid ja sellele järgnevaid tagajärgi, ei ole ilmselt valmis alluma ka kriminaalhoolduse nõuetele. Tarmo Tuvi karistusandmetest nähtub, et teda on varem juba karistuse kandmiselt osaliselt tingimisi vabastatud (Tartu Maakohtu 02.03.2009.a otsus 1-09-3016), kuid katseaeg ei kulgenud edukalt, Tarmo Tuvi pani katseajal toime uue kuriteo (Tartu Maakohtu 11.10.2010.a otsus 1-10-13311), mistõttu pöörati varasem karistus täitmisele. Tarmo Tuvi on jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal (kriminaalasjad nr 1-11-13618 ja 1-1211494). Kohus võttes arvesse Tarmo Tuvi suhtumist ning käitumist on veendunud, et käesolevaks ajaks ei ole karistus Tarmo Tuvi puhul oma eesmärki täitnud. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Tarmo Tuvi tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Tarmo Tuvi suhtes ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaksid. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.