Kohtulahend

Käesoleva määruse koopia Ringkonnaprokuratuurile.

edastada

Viru

Vanglale,

R.L-ile

ning

Viru

1-14-2201

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 21.03.2014 kohtuotsusega nr 1-14-2201 tunnistati R.L süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.08.2013 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (3 aastat vangistust) ning R.L-ile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.03.2014 kohtuotsus jõustus 28.06.2014 Tartu Ringkonnakohtu määrusega. 15.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks R.L-i suhtes. R.L kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 11.08.2014 ja lõpp 11.12.2017. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, siis juhindudes KrMS §432 lg-st 35 mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse.

1-14-2201 Kriminaalasjas nr 1-14-2201 mõisteti R.L süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.08.2013 kohtuotsuse nr 1-136996 järgi ärakandmata karistuse osa võrra (3 aastat vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-13-6996 karistati R.L-i KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 4-kuulise vangistusega. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.09.2012 kohtuotsusega nr 1-11-14202 mõistetud karistusega (3 aastat vangistust) ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-11-14202 karistati R.L-i KarS § 202 lg 2 p 1 järgi 3-kuulise vangistusega, KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi 4 aasta ja 3-kuulise vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 6-kuulise vangistusega. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud vangistust täitmisele tingimusel, et R.L ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 p 1-5 ja lg 2 p 2,7 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199, 200, 201 ja 202 sätteid. KarS § 424 koosseisulisi tunnuseid ning sanktsiooni ei muudetud. KarS § 200 lg-s 2 muudeti punkti 7 sõnastust ning kehtetuks tunnistati p 10. Karistuse määr ei muutunud. Kuna R.L on mõistetud süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7, 8,9 alusel, siis vajab antud juhul hindamist, kas p 7 muudatus on toonud kaasa olukorra, mis tingiks mõistetud karistuse muutmise. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 200 lg 2 p 7 kvalifitseeriva tunnusena ette röövimise toimepanemise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Uues sõnastuses on jäetud välja tunnus - kuritegelik ühendus ning kehtiva p 7 kohaselt on kvalifitseerivaks tunnuseks üksnes kuriteo toimepanek grupi poolt. Kuivõrd R.L-ile oli tehtud KarS § 200 lg 2 p 7 alusel etteheide röövimise toimepanemises grupis, mitte aga kuritegeliku ühenduse poolt, ning vastav tegu on ka alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis jätkuvalt karistatav, siis kõnealuse sätte muudatus ei too kaasa R.L-ile mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. KarS § 201 põhikoosseisu ei muudetud. § 201 lg 2 p-s 1 sisalduvat kvalifitseerivat tunnust (süüteo toimepanek isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise) laiendati ning kõik senised tunnused jäid kehtima. KarS § 201 puhul tuleb arvestada ka asjaolu, et muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt üldjuhul aluseks otsustamisel, kas omastamine tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui omastamise objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on omastamine, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Sama põhimõte kehtib ka KarS §-des 199 ja 202 sätestatud süütegude puhul. R.L mõisteti kriminaalasjas nr 1-13-6996 süüdi omastamises, mille teoobjektiks oli vara väärtuses 820 eurot. Tegemist on summaga, mis ületab KarS § 44 lg-st 2 tulenevat piirmäära ning seega on R.L-i poolt toimepandu ka käesoleval ajal kuriteona karistatav. KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning uue redaktsiooni sõnastus hõlmab varasemalt kehtinud KarS § 199 lg 2 p 4 koosseisulisi tunnuseid. KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr ei muutunud. Arvestades, et R.L mõisteti kriminaalasjas nr 1-11-14202 süüdi varguses, millega tekitati kahju summas 320 eurot, siis puudub alus KarS § 199 lg 2 p 4 alusel R.L-ile mõistetud karistuse muutmiseks.

1-14-2201 KarS § 202 lg-s 2 muudeti punktide 1 ja 2 sõnastust. Karistuse määr ei muutunud. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 202 lg 2 p 1 kvalifitseeriva tunnusena ette süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise toimepanemise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Uues sõnastuses on jäetud välja tunnus kuritegelik ühendus. Kuna R.L-ile heideti ette teo toimepanemis t grupis mite kuritegeliku ühenduse poolt, siis nimetatud muudatus mõistetud karistust ei mõjuta. Samas tuleb aga arvestada, et KarS § 202 alusel R.L-ile kriminaalasjas nr 1-11-14202 ette heidetud teo objektiks oli vara väärtuses 150 eurot. Seetõttu ei ole tema tegu tulenevalt KarS § 44 lg 2 muudatusest alates 01.01.2015 enam kuriteona karistatav. Kuivõrd R.L kannab karistust vanglas, on eelnevalt kirjeldatud muudatuse näol tegemist muudatusega, mis KarS § 5 lg 2 tähenduses leevendab süüdimõistetu olukorda ja omab seega tagasiulatuvat jõudu. Eeltoodu tõttu tuleb R.L vastavast karistutsest vabastada. Taolises olukorras tuleb KarS § 5 lg-st 2 ja KrMS § 432 lg-st 35 juhindudes mõista uus liitkaristus arvates välja KarS § 202 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus. See ei mõjuta aga kohtuotsustes nr 1-1114202 mõistetud liitkaristuste lõppsuurust, kuna KarS § 202 lg 2 p 1järgi mõistetud karistus loeti kaetuks raskemate karistustega, mille muutmiseks aga ülaltoodud põhjendustel alust ei ole. Eelnevast tulenevalt ei muutu ka R.L-ile kohtuotsustega nr 1-13-6996 ja 1-14-2201 mõistetud liitkaristused. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.