lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2201/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 16.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-2201/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1931
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-2201/30Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.06.20141-14-2201/41Viru Maakohus Narva kohtumaja08.05.20151-14-2201/49Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.06.20161-14-2201/56Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.02.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-2201

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.märtsil 2014, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-2201 (13240103873)

Kohtunik

Astrid Asi

Kohtuistungi sekretär

Ljubov Makarenkova

Tõlk

Marina Davõdovitsh

Kriminaalasi

R.I süüdistuses KarS § 424 järgi, lühimenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets

Süüdistatav

R.I Elukoht xxx, (registris xxx), isikukood XXX, määratlemata kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht: xxx Varasemad karistused: - 02.09.1993 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 26.08.1994 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 2,3,4, § 185 lg 2, § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vangistusega 5 aastat; - 21.12.2005 Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 69 lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 9 kuud; - 15.05.2007 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses ehk summas 2500 krooni (159.78 eurot), Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.12.20009 määrusega asendati karistus vangistusega 16 päeva; - 06.09.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud;

1-14-2201 07.10.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 vangistusega 4 kuud, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud; - 21.12.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 2 kuud 18 päeva; - 07.09.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 202 lg 2 p 1 alusel mõisteti vangistus 3 aastat, KarS § 199 lg 2 p 4 alusel mõisteti 6 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 alusel mõisteti vangistus 4 aastat 3 kuud, KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 3 aastat katseajaga 3 aastat; - 14.08.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 aastat katseajaga 3 aastat. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 10.09.2013 kuni 10.09.2014. -

Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin

Kohtuistungi toimumise aeg

19.03.2014

RESOLUTSIOON

Tunnistada R.I süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada R.I vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.08.2013 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (3 aastat vangistust) ning mõista R.I-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus R.I-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks R.I vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu R.I ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Mõista R.I-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 1 (üks) euro, kaitsja Igor Belugini poolt 19.03.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot.

1-14-2201 Määrata, et R.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 785,50 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 65 (kuuskümmend viis) eurot ja 45 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas või arveldusarvele EE701700017001577198 Nordea Bank Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „R.I , kriminaalasja nr 1-14-2201, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 22. märtsist 2014. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 16. aprillist 2014.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1.Süüdistuse sisu R.I on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et olles 04.09.2013 kella 22.55 paiku joobeseisundis - tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,89+/-0,09 mg/l (alates 01.07.2011.a. loetakse LS § 69 alusel juht alkoholijoobes olevaks siis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) juhtis sõiduautot BMW 316i reg.märk 215 AUF, sõites sellega Narvas ning Võidu tänaval tegi liiklusavarii, kahjustades sõiduautot Renault Trafic reg. märk 422 MDV. Oma tahtliku tegevusega pani R.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, st KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Kohtuotsuse põhjendus Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: Tunnistaja Aleksei Pakki ütlustega (tl 22-25) on tõendatud, et R.I juhtis 04.09.2013 kella 23:00 paiku Narvas, Võidu tänaval sõiduautot BMW. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis ta 04.09.2013 kella 23:00 paiku sõidukiga Renault Trafic reg.nr 422 MDV ning Võidu tänaval sõitis sõiduauto BMW tema autole külje pealt sisse. Talle tundus, et BMW roolis olnud isik oli joobes. Liiklusavarii toimumise hetkest kuni politsei saabumiseni ei tarvitanud BMW juht mingeid jooke ega ravimeid. BMW juht ütles oma nimeks R.I.

1-14-2201 Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli kõnealuse BMW näol tegemist BMW 316i reg.nr 215 AUF. (tl 7-15) Samuti kinnitavad tunnistaja Xxxi ütlused (tl 1-6), et R.I juhtis 04.09.2013 kella 23:00 paiku Narvas, Võidu tänaval sõiduautot BMW reg.nr 215AUF. Tunnistaja sai neist asjaoludest teada saabudes sündmuskohale väljakutsele reageerides. Kohapeal tehtud alkoholi test näitas, et R.I väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,85 mg/l ning R.I tunnistas ise, et ta sõitis kõnealuse BMW-ga ning põhjustas avarii. Samuti ei vaielnud ta vastu alkomeetri näidule. Tunnistajate ütlustega haakub 04.09.2013 koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 17-18), mille kohaselt mõõdeti indikaatorvahendiga R.I väljahingatavas õhus alkoholi koguseks 0,89 mg/l ning tõendusliku alkomeetriga tuvastati, et 04.09.2013 kell 23:55 oli R.I väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,80 mg/l. Asjaolu, et liiklusavarii toimus tunnistajate kirjeldatud viisil, kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millele lisatud fotodelt on näha tunnistaja Pakki ning süüdistatava juhitud sõidukite vigastused. Tunnistaja Pakki ütlustega ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on tõendatud, et süüdistatav oli liiklusseaduse § 69 tähenduses alkoholijoobes juba liiklusavarii tekitamise hetkel st mootorsõidukit juhtides. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuivõrd R.I väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,80 mg/l, siis liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p-st 1 tulenevalt oli ta joobeseisundis ning taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud ning KarS § 424 kohaselt karistatav. Eelnevast lähtuvalt on R.I käitumises tuvastatud KarS §-s 424 sätestatud süüteo objektiivsed tunnused so mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Süüdistatav R.I on ise tunnistanud, et ta juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit olles joobeseisundis. (tl 33-38). Ta selgitas, et 04.09.2013 kella 21:00 paiku jõi peale tööd 1-liitrise pudeli kanget õlut. Jõudes koju, otsustas minna autoga sõitma. Istus autosse BMW 316i reg.nr. 215 AUF ja sõitis Tallinna maanteele, seejärel keeras Võidu prospektile, tahtis pöörata ringi, kuid sõitis pöörde ajal sisse liikuvasse autosse. Tegemist oli kollase mikrobussiga. Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik, et on tarvitanud suures koguses alkoholi ning istus vaatamata sellele vahetult peale alkoholi tarvitamist ebakaines olekus sõiduauto rooli. Seega oli tema poolt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine pandud toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd pärast suure koguse alkoholi tarbimist pidi ta vähemalt möönma, et alkoholi kogus tema organismis võib ületada määra, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. Ülaltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et R.I tegevuses on tuvastatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

1-14-2201

3.Karistus Karistusseadustik näeb § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. R.I karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü tunnistamist. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et R.I on varasemalt üheksal korral kriminaalkorras karistatud (tl 49-52) ning kõik need kuriteod on olnud varavastased kuriteod. Joobes juhtimise eest ei ole teda karistatud. Süüdistuses kirjeldatud kuritegu on pandud toime ajal, mil R.I kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimuslikku karistust. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.08.2013 kohtuotsusega karistati süüdistatavat KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 kuud ning KarS § 65 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 aastat katseajaga 3 aastat. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, on kohtu hinnangul välistatud rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamine. Teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Isegi varasema kohtuotsusega tingimuslikult mõistetud karistuse kandmine, ei pannud teda hoiduma uue õigusrikkumise toimepanemisest. Seetõttu on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Võttes arvesse toimepandud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise raskust etteheidetava kuriteokoosseisu (KarS § 424) teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Tulenevalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-st 1 ja KarS §-st 424 loetakse isik alkoholijoobes olevaks juhul, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Süüdistatava organismis olev alkoholi määr ületas nimetatud miinimummäära üksnes 0,05 mg/l võrra. Samuti ei saa siinkohal tähelepanuta jätta, et süüdistatavat ei ole varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Kohus arvestab kergendava asjaoluna ka süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud mõista karistus oluliselt alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuud vangistust. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada R.I 4kuulise vangistusega. Arvestades, et kõnealune kuritegu oli pandud toime katseajal, tuleb KarS § 65 lg-st 2 ja § 74 lg-st 5 juhindudes suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.08.2013 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (3 aastat vangistust) ning mõista R.I-le liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Kuivõrd süüdistatav ei olnud kohtumenetluse ajaks vahi alla võetud, teatab kohus kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 414 lg-st 1 lähtuvalt R.I-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

1-14-2201

4.Kohtukulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 532,50 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista R.I-lt välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 144 eurot ning kaitsja Igor Belugini poolt 19.03.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 108 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 euro. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus R.I-le õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 785,50 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 65,45 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.