Harju Maakohtu 9. märtsi 2015. a otsus Dmitri Jakovlevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 349 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitajad
Dmitri Jakovlev ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Dmitri Jakovlevi ja tema kaitsja kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Välja mõista Dmitri Jakovlevilt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Harju Maakohtu 9. märtsi 2015. a otsusega lühimenetluses tunnistati D. Jakovlev süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi 23. mai 2013 episoodis ja mõisteti karistuseks vangistus 3 kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks vangistuse 2 kuuks. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 30. septembri 2013. a kohtuotsusega mõistetud vangistusega 8 kuuks, mis on kantud. D. Jakovlev tunnistati veel süüdi KarS § 349 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära summas 192 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks rahalise karistuse 40 päevamäära summas 128 eurot, mis määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. D. Jakovlev tunnistati veel süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aastaks 6 kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks vangistuse 1 aastaks alates 28. augustist 2014. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 4 päeva. Apelleeritud kohtuotsusega on süüdi tunnistatud veel. R.Z , kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
2.D. Jakovlev tunnistati KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi süüdi selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti ajavahemikul 23. maist 2013 kuni 28. augustini 2014 pani taas toime 6 vargust Tallinna linnas asuvatest kauplustest, kortermajade koridoridest, haiglatest ning asutuse laoruumist. Laoruumist varastas D. Jakovlev elektrilisi tööriistu koos R.Z-iga . Kortermajade koridoridesse tungimiseks murdis D. Jakovlev lahti koridoride uksed. KarS § 349 järgi mõisteti D. Jakovlev süüdi selles, et ta pantis pandimajas teise isiku ID kaarti kasutades kortermaja koridorist varastatud jalgratta.
3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid D. Jakovlev ja tema kaitsja L. Viil, kes vaidlustavad kohtuotsust üksnes karistuse mõistmise osas, taotledes D. Jakovlevile lühema vangistuse mõistmist. 3.1 Apellatsiooni motiivide kohaselt karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. D. Jakovlev soovib lõpetada narkootiliste ainete tarvitamise ning on seetõttu võtnud ühendust rehebilitatsioonikeskustega. Vanglas on ta osalenud vastavas sotsiaalprogrammis. Seega ei ole süüdistatava väited oma elustiili muutmisest paljasõnalised. Eriti oluline on see, et möödunud aasta sügisel sündisid D. Jakovlevi perre kaksikud, kelle kasvatamisest ta soovib võimalikult kiiresti osa võtma hakata. Eeltoodut arvesse võttes on kaitsja seisukohal, et D. Jakovlevi puhul täidaks karistuse eesmärke oluliselt lühem vangistus, kui 1 aasta 6 kuud. 3.2 D. Jakovlevi apellatsiooni motiivid langevad valdavas osas kokku kaitsja apellatsiooni motiividega. D. Jakovlev lisab vaid seda, et enamik kuritegudest jäid katse staadiumi, mistõttu varaline kahju puudub. Ka D. Jakovlev rõhutab oma apellatsioonis eriti seda, et tal sündisid hiljuti kaksikud, mistõttu ta soovib oma elukäiku muuta ja pühendada end perekonnale ja laste kasvatamisele. Lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Toimepandud kuritegusid kahetseb puhtsüdamlikult.
2(4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ning tulevad sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistusliiki ja selle määra igakülgselt põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult. KarS § 199 lg 2 näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus mõistis D. Jakovlevile karistuseks vangistuse tunduvalt alla KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. D. Jakovlevi on varem 9 korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vangistusega. Viimati vabanes ta vangistuse kandmiselt 30. jaanuaril 2014. Lisaks sellele on teda karistatud 6 korda väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Vaatamata sellele ei ole varasemad karistused tema käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkas kuritegude toimepanemist kohe pärast vanglast vabanemist. Käesolevate varguste toimepanemist alustas ta 2 kuud pärast vanglast vabanemist ning sooritas neid mitu lühikese ajavahemiku jooksul. Kuritegudega tekitatud kahju oli märkimisväärne. D. Jakovlev tarvitab narkootikume ning ei tööta. Kaitsja rõhutab oma apellatsioonis asjaolu, et D. Jakovlev sai hiljuti kaksikute isaks. Samas näitab D. Jakovlevi hoolimatust kõige ümbritseva suhtes asjaolu, et oma viimase varguse pani ta toime Naistekliiniku sünnitusosakonnast, kust varastas meditsiinitarbeid, mähkmeid ja isegi vastsündinu madratsi ja voodiriideid. Vaatamata sellele soovib D. Jakovlev käesolevas asjas karistuse kergendamist eeskätt seoses sellega, et tal sündisid kaksikud. On igati positiivne, et süüdistatav soovib narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda ja pöörduda tagasi oma pere juurde, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse. Seda, et enamus vargusi jäi katse staadiumi ja seetõttu varaline kahju puudub, on maakohus D. Jakovlevile
3(4)
karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. Samuti on kohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust.
5.Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras D. Jakovlevi kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile välja maksta 48 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni süüdistatava kaitsja. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse D. Jakovlevi suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.
6.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et D. Jakovlevile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsioonide põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava D. Jakovlevi ja tema kaitsja L. Viili apellatsioonid ilmselt põhjendamatud ning ringkonnakohus jätab need juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.
Meelika Aava /digitaalselt allkirjastatud/
R.Z /digitaalselt allkirjastatud/
Urmas Reinola /digitaalselt allkirjastatud/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.