Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-15-41
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Kohtuasi
Kriminaalasi Faiz Idres Mohmedi süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. märtsi 2015. a otsus
Apellatsiooni esitaja
Faiz Idres Mohmedi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm
Süüdistatav
Faiz Idres Mohmed Sündinud 1. jaanuaril 1985, Eritrea riigi kodanik, elukoht: XXX asukoht: Varjupaigataotlejate Majutuskeskus, Pargi 5, Vao küla, Väike-Maarja vald, põhiharidus, emakeel: tigrinja keel, valdab vabalt araabia keelt, ei tööta Karistatus: Eestis kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 10. septembri 2014. a otsusega KarS § 258 lg 1 p 2 järgi 4-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata Tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 10.–12. detsember 2014, elukohast lahkumise keeld alates 12. detsembrist
Süüdistatava kaitsja
Vandeadvokaat Kaido Kooga
Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 3. märtsi 2015. a otsus muutmata ja Faiz Idres Mohmedi kaitsja Kaido Kooga apellatsioon rahuldamata.
KrMS § 175 lg 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kasuks 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot, vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Faiz Idres Mohmedile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS §-de 185 lg 2 alusel välja mõista Faiz Idres Mohmedilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Faiz Idres Mohmedil tasuda välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700014858 ning selgitus: „Faiz Idres Mohmed 1-15-41 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Esimese astme kohtu otsuse sisu Faiz Idres Mohmed on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 274 lg 1 järgi selles, et ta lõi ajavahemikus 5. detsember 2014 kell 23.45 kuni 6. detsember 2014 kell 00.02 Rakvere linnas Tallinna tänaval liikuvas politseisõidukis tööülesandeid täitnud Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik M.M. it ühe korra rusikaga vasaku õla piirkonda, millega põhjustas politseiametnikule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o õla- ja õlavarrekontusiooni. Viru Maakohtu 3. märtsi 2015. a otsusega tunnistati Faiz Idres Mohmed KarS § 274 lg 1 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning Faiz Idres Mohmedi karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.–12. detsember 2014, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10. septembri 2014. a otsusega mõistetud ja kandmata karistuse (4 kuud vangistust) võrra ning mõisteti Faiz Idres Mohmedi liitkaristuseks 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldas kohus Faiz Idres Mohmedi suhtes lisakaristusena väljasaatmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 5 aastaks. Faiz Idres Mohmedile mõistetud lisakaristuse kandmise algust arvestatakse alates põhikaristuse ärakandmisest. Hinnates kohtus uuritud tõendeid, asus kohus seisukohale, et kannatanu M.M. i ütlused on kooskõlas tunnistaja N.N. ütlustega, et tumedanahalised meesterahvad rikkusid teiste isikute rahu ropendades ja sõimates ning välja tuli kutsuda politsei. Tunnistaja T.L. e ütlustega on
tõendatud, et ta täitis koos M.M. iga sel päeval ametikohustusi, kui Faiz Idres Mohmed lõi politseiautos M.M. ile rusikaga vastu õlga. Kannatanule tekitatud tervisekahjustus on tõendatud patsiendikaardiga. Eeltoodud tõenditega kogumis luges kohus tõendatuks, et kannatanut kui võimuesindajat lõi seoses tema ametikohustuste täitmisega Faiz Idres Mohmed. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendava asjaoluna seda, et Faiz Idres Mohmed tunnistas end toimepandud teos süüdi ja hüvitas kannatanule tekitatud kahju. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seetõttu asus kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o kuus kuud vangistust. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, siis tuli mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista Faiz Idres Mohmedile karistuseks neli kuud vangistust. Hinnates karistuse eripreventiivseid eesmärke ja võimalust asendada vangistust üldkasuliku tööga, võttis kohus arvesse, et Faiz Idres Mohmedi on varem kriminaalkorras karistatud. Tartu Maakohtu 10. septembri 2014. a otsusega mõisteti ta süüdi KarS § 258 lg 1 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Faiz Idres Mohmed ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Uue kuriteo pani Faiz Idres Mohmed toime aga juba katseaja alguses. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. Kohus pidas põhjendatuks kohaldada Faiz Idres Mohmedi suhtes lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. Seejuures võttis kohus arvesse Faiz Idres Mohmedi süü suurust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Faiz Idres Mohmed on poole aasta jooksul pannud toime kaks avaliku rahu vastast süütegu. Ta on Eesti Vabariigis viibinud lühikest aega, s.o vähem kui 10 kuud. Ta viibib Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses ega ole seega ühiskonda integreerunud. Isiku ühiskonda integreerumiseks peetakse seda, kui isik on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse, tal on Eestis perekond või lähisugulased. Faiz Idres Mohmed ei ole Eestis omandanud haridust, tal puudub Eestis perekond ja lähisugulased. Väljasaatmine ei riiva tema perekonnaelu puutumatust.
Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab kohtuotsust Faiz Idres Mohmedile mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb mõistetud põhikaristuse asendamist üldkasuliku tööga ning lisakaristuse kohaldamata jätmist. Kaitsja hinnangul ei ole mõlema kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades süüdistatava suhtes reaalse vangistuse kohaldamine põhjendatud. Riigipiiri ületas Faiz Idres Mohmed ebaseaduslikult varjupaiga saamiseks ja praegusel ajal on ta varjupaigataotleja. Vägivalla toimepanemine võimuesindaja suhtes oli tingitud esmakordsest alkoholi tarvitamisest ja kommunikatsioonihäiretest: süüdistatav ei oska eesti ega vene keelt ja tema inglise keel on nõrk. Süüdistatav pidas politseinikke algselt turvatöötajateks. Süüdistatav kahetses toimepandut ja hüvitas kanatanule kahju, millised asjaolud on arvestatavad karistust kergendavatena KarS § 57 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi. Põhjendatud ei ole ka süüdistatava suhtes lisakaristuse kohaldamine. Lisakaristuse mõistmisel arvestas kohus ainult perekonnaelu puutumatuse põhimõtet. Samas ei selgu otsusest, kuhu süüdistatav Eestist saadetakse. Vaevalt nõustub teda vastu võtma riik, kust ta Eestisse saabus, s.o Venemaa Föderatsioon. Süüdistatav on Eritrea kodanik, kuid elas Sudaanis. Olukord Eritreas ei ole hiljutise sõja tulemusena lõpuni rahunenud. Samuti valitseb ärev olukord
Sudaanis. Seega tähendaks väljasaatmine nimetatud riikidesse reaalset ohtu isiku elule ja tervisele. Kuna lahendamisel on Faiz Idres Mohmedi varjupaigataotlus, siis ei ole tema väljasaatmine õigustatud. Varjupaigataotluse lahendamisel arvestatakse kõiki asjaolusid ja antakse seaduslik ning põhjendatud hinnang isiku Eestisse jäämiseks või siit lahkumiseks.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2015. a määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 30. aprillini 2015. Selleks ajaks ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti ei esitatud. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, on seisukohal, et apellatsiooni rahuldamiseks Faiz Idres Mohmedile mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ning talle kohaldatud lisakaristuse tühistamiseks, puudub alus. Nimetatud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava kaitsja apellatsioonis esitatud väited ülalnimetatud osas ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt esitatuga ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata. Vaidlustamata Faiz Idres Mohmedile mõistetud karistuse liiki ja määra, leiab kaitsja, et maakohus jättis põhjendamatult asendamata süüdistatavale mõistetud karistuse üldkasuliku tööga. Oma väidet põhjendab kaitsja asjaoluga, et Faiz Idres Mohmedi poolt vägivalla toimepanemine oli tingitud esmakordsest alkoholitarvitamisest ning kommunikatsioonihäiretest, kuna süüdistatav ei valda eesti, vene ega inglise keelt ning seetõttu pidas ta politseitöötajaid turvatöötajateks. Ka esinevad süüdistatava suhtes kaks tema vastutust kergendavat asjaolu. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonis esile toodud asjaolud ei anna alust Faiz Idres Mohmedi mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul eelkõige lähtud toimepandud kuriteo raskusest ja süüdlase isikust. Kuigi KarS § 69 sätted seaduse tasandil ei sea otseselt tingimusi kuriteo raskuse ja süüdlase isiku kohta, tuleb nimetatud tunnuseid siiski arvestada ka üldkasuliku töö kohaldamisel. Ringkonnakohus leiab, et Faiz Idres Mohmedi kaitsja apellatsioon ei sisalda selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse hinnata tema süüd toimepandud kuriteos väiksemaks, kui seda on teinud maakohus. Süüdistatav on toime pannud avaliku võimu teostamise vastu suunatud kuriteo. Seejuures on Faiz Idres Mohmedi poolt toimepandud kuritegu ringkonnakohtu arvates raskeim karistusseadustiku 3. jao 1. jaotises kirjeldatud kuritegudest. Ringkonnakohtu arvates on vägivalla kasutamine politseitöötaja suhtes, kes täidab oma ametikohustusi teiste kaaskodanike turvatunde tagamiseks, eriliselt taunitav. Ringkonnakohus leiab, et Faiz Idres Mohmedi süü suurust raskema suunas mõjutab ka asjaolu, et oma tegevusega ei põhjustanud süüdistatav politseitöötajale lihtsalt füüsilist valu, vaid
kehavigastuse, s.o õla- ja õlavarrekontusiooni. Nimetatu viitab aga asjaolule, et süüdistatava poolt sooritatud löök ei olnud juhuslik, hetke ajel sooritatud, vaid oli tugev ja sihipärane. Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks ja kindlasti ei vähenda see Faiz Idres Mohmedi süü suurust, kaitsja apellatsioonis esitatud seisukoht, et kuivõrd süüdistatav pidas politseitöötajaid esmalt turvatöötajateks, siis see justkui vähendaks süüdistatava süü suurust. Kaitsja taoline seisukoht viitab ringkonnakohtu arvates sellele, nagu oleks turvatöötaja suhtes vägivalla kasutamine lubatud või siis kuidagi vähem taunimist väärt kui politseiniku suhtes kasutatud vägivald. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu, seda enam, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on turvatöötaja suhtes kasutatud vägivald samuti kvalifitseeritav KarS § 274 järgi. Karistust kergendava asjaoluna on maakohus juba arvesse võtnud Faiz Idres Mohmedi poolt oma süü tunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust ning kannatanule kahju hüvitamist. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes maakohus ei tuvastanud. Kuigi karistuse mõistmise esmaseks aluseks on isiku süü, tuleb eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Maakohus on karistuse mõistmisel võtnud arvesse, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda on varem kohtu poolt karistatud. Ka on maakohus arvestanud, et Faiz Idres Mohmed on kuriteo toimepannud talle määratud katseajal. Seejuures on tähelepanuvääriv, et käsitletava kuriteo pani süüdistatav toime juba kolm kuud pärast talle kohtu poolt määratud katseaja algust. Ringkonnakohtu arvates viitab see otseselt sellele, et Faiz Idres Mohmed oma edasise käitumisega kuritarvitas kohtu usaldust. Samas näitab süüdistatava taoline käitumine tema ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda. Ringkonnakohtu arvates ei õigusta Faiz Idres Mohmedi käitumist kuidagi ka see, mitmendat korda ta oma elus alkoholi tarvitas. Faiz Idres Mohmed on täiskasvanud inimene ning talle ei saa olla teadmata alkoholi mõju inimese psüühikale. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole karistuse eesmärke silmas pidades põhjendatud asendada Faiz Idres Mohmedile mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus ka maakohtu otsustuse muutmiseks Faiz Idres Mohmedile mõistetud lisakaristuse osas. KarS §-s 54 sätestatud väljasaatmise näol on tegemist kindlustusliku iseloomuga lisakaristusega, mille eesmärk on vältida uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt viibib Faiz Idres Mohmed Eesti Vabariigis alates
Ringkonnakohus leiab, et isiku suhtes, kes ei ole Eesti kodanik ega ole lahutamatult seotud Eestiga, taotledes vaid Eestis varjupaigaõigust, kuid paneb Eesti Vabariigis viibitud kuue kuu jooksul toime kaks kriminaalkorras karistatavat tegu, on põhjendatud tema suhtes lisakaristuse mõistmine väljasaatmise näol. Ringkonnakohtu nimetatud otsustust ei muuda apellatsioonis esitatud seisukoht millise kohaselt on arusaamatu millisesse riiki Faiz Idres Mohmed välja saadetakse. Ringkonnakohus leiab, et kohaldades isiku suhtes lisakaristusena väljasaatmise, ei kuulu kohtu pädevusse otsustada, millisesse riiki süüdistatav välja saadetakse. Nimetatud küsimuse otsustavad selleks pädevad institutsiooni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.