Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-4667
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Kohtuasi
Kriminaalasi F.M süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. märtsi 2015. a otsus
Apellatsiooni esitaja
F.M kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo
Süüdistatav
F.M Isikukood: XXX, kodakondsus: Eesti, haridus: kesk-eri, emakeel: eesti keel, elukoht: XXX, töökoht: OÜ XXX , varem kriminaalkorras karistamata
Süüdistatava kaitsja
Vandeadvokaat Anti Aasmaa
Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 17. märtsi 2015. a otsus muutmata ja F.M kaitsja Anti Aasmaa apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 17. märtsi 2015. a otsusega tunnistati F.M süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 9.–11. september 2010, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.M ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates
−
−
−
mittekorras olevale sõiduautole VAZ21072 registreerimismärgiga XXX ilma sõidukit ülevaatuseks esitamata registreerimistunnistuse alusel tehnilise ülevaatuse vormistamise eest. F.M nõustus U.O. e vahendusel V.K. ilt altkäemaksu 350 krooni vastu võtma ja mootorsõiduki tehnoseisundit kontrollimata väljastama V.K. ile kuuluvale sõiduautole VAZ21072 ebaõigete andmetega kontrollkaardi ning kandma ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele, kinnitades andmed oma allkirja ja templiga. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus tunnistas süüdistatav end täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus jõudis järeldusele, et kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel oli järgitud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, taotledes otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. KrMS § 18 lg 1 sätestab, et maakohtus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. Samas sätestab KrMS § 18 lg 2 imperatiivselt, et kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt. KrMS § 18 lg 2 on kaitsja hinnangul KrMS § 18 lg 1 suhtes erisätteks, mis välistab üheselt mõistetavalt, et lihtmenetluses, sh ka kokkuleppemenetluses, võiksid kriminaalasju arutada ka rahvakohtunikud, olenemata sellest, mitmenda astme kuriteoga tegemist on. KrMS § 339 lg 1 p 1 sätestab, et kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on oluline, kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Käesoleval juhul on lahendi teinud ka rahvakohtunikud Sirje Stepanova ja Hele Kärner, muutes seeläbi kriminaalasjas otsuse teinud kohtukoosseisu ebaseaduslikuks osundatud sätte tähenduses. Tulenevalt KrMS § 341 lg-st 1 tuleb kriminaalasi seetõttu saata Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Tulenevalt -põhimõttest on välistatud, et asja uuel arutamisel saaks F.M-ile mõista raskema karistuse või muul viisil tema olukorda Viru Maakohtu 17. märtsi 2015. a otsusega võrreldes raskendada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2015. a määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 30. aprillini 2015. Selleks ajaks ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti ei esitatud. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonis esitatud väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna vähimalgi määral alust maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks, sest maakohus ei ole 17. märtsil 2015 F.M suhtes kohtuotsust tehes rikkunud KrMS § 18 lg 2 sätteid.
Apellatsioonis leiab F.M kaitsja, et maakohtu otsus tuleb KrMS § 339 lg 1 p 1 rikkumise tõttu tühistada ning kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Oma taotlust põhistab kaitsja sellega, et kuivõrd maakohus tegi lihtmenetluse käigus (kokkuleppemenetlus) kohtuotsuse kohtukooseisus kuhu kuulusid kolm kohtunikku, KrMS § 18 lg 2 näeb aga ette, et kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt, siis rikkus maakohus kriminaalmenetluse norme, s.o kohtulahend on tehtud ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt. Ringkonnakohus kaitsja taolise seisukohaga ei nõustu. KrMS § 18 lg 1 näeb ette, et maakohutus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahes rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. KrMS § 18 lg 2 kohaselt teise astme kuritegude kriminaalasju ja kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt. Seega, arutab maakohus esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus ning kohtunik arutab maakohtus kriminaalasju ainuisikuliselt teise astme kuritegudes ja lihtmenetluses. Kriminaalasjas materjalidest nähtuvalt arutas maakohus F.M süüdistus KarS § 294 lg 2 p 1 järgi, s.o tegemist oli vastavalt KarS § 4 lg-le 2 esimese astme kuriteoga. Lähtuvalt KrMS § 18 lg 1 alustas maakohus kriminaalasja arutamist kolmeliikmelises kohtukoosseisus.
Samas ei võta taolise alternatiivi andmine maakohtult võimalust arutada ka nimetatud kriminaalasju kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Pealegi ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik KrMS § 18 lg 2 sätestatust järeldada keeldu arutada KrMS § 18 lg 2 toodud kriminaalasju kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et arutades F.M kriminaalasjas lihtmenetluses kolmeliikmelises kohtukoosseisus, ei rikkunud Viru Maakohus KrMS § 339 lg 1 p 1 sätteid.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.