Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Meelika Aava ja Orvi Tali
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Kea Lemming A.P süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 17. veebruari 2015. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja Prokurör Kohtuistungi aeg ja koht
Süüdistatav A.P Silvia Kruusmaa 27.04.2015, Tallinn A.P – isikukood XXX; kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud;
Süüdistatav Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17. veebruari 2015. a kohtuotsus A.P ’i suhtes jätta muutmata ja süüdistatava apellatsioon rahuldamata.
2.KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista A.P ’ilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli) eurot. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse A.P-le eraldi dokumendina.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul
alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule ringkonnakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 17.02.2015 otsusega lühimenetluse korras tunnistati A.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ning karistati teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati A.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Kohaldati A.P suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning määrati, et karistuse algust arvatakse alates A.P kinnipidamisest 31.08.2014.a. Sama otsusega rahuldati kannatanu Y V (V) tsiviilhagi 130.00 euro nõudes täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti välja A.P-lt Y V kasuks 130.00 (ükssada kolmkümmend) eurot. Rahuldati kannatanu V S tsiviilhagi 110.00 euro nõudes täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti välja A.P-lt V S kasuks 110.00 (ükssada kümme) eurot.
2.A.P on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu poolt 29.08.2014.a KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel, seega isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 06.04.2014.a kell 07.02 viibides aadressil Linnamäe tee XX, Tallinn võttis ühiskoridorist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Y V le kuuluva jalgratta Kilimajaro väärtusega 130 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 09.08.2014.a ajavahemikul kell 13.10-13.35 viibides aadressil Tallinn, Tartu mnt XX asuva Sikupilli Keskuse hoone ees grupis koos Rein Reiliga ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võttis jalgrattaluku (väärtusega on 10 eurot) lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil V S ile kuuluva jalgratta Classic väärtusega 100 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 31.08.2014.a kella 12.30 ajal viibides aadressil Pargi 3, Turba alevik, Nissi Vald, Harjumaa võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil E M ile kuuluva jalgratta Мerida Kalahari 500 väärtusega 200 eurot koos jalgratta küljes olnud joogipudeliga väärtusega 2 eurot ja multitööriistaga väärtusega 20 eurot, kokku asju 222 euro eest. Seega A.P võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja grupis, pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.Maakohus leidis, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ka kannatanute ja tunnistajate ütlustega. Kuritegude toimepanemise ajaolud nähtuvad ka turvakaamerate salvestustelt, ning need riimuvad nii süüdistatava kui ka tunnistajate ja kannatanute ütlustega.
ESITATUD APELLATSIOON
4.Apellatsiooni esitas süüdistatav A.P , kes vaidlustab maakohtu otsust temale mõistetud karistuse ja tsiviilhagide rahuldamise osas. Süüdistatav leiab, et temale mõistetud karistus 2(4)
on liiga pikk, kuna varguse objektiks on olnud väheväärtuslikud esemed, mille väärtus on kannatanute poolt ka tõendamata. Samuti jättis maakohus arvestamata, et üks varguse episood jäi katse staadiumisse. Tsiviilhagide osas märgib süüdistatav, et varastatud esemete väärus ja nende kuuluvus kannatanutele on tõendamata. Süüdistatav leiab, et kannatanud peavad esitama varastatud esemete väärtust tõendavaid dokumente. Süüdistatav palub tühistada maakohtu otsus temale mõistetud karistuse osas ning tingimisi vabastada teda reaalse karistuse kandmisest ning kohustada kannatanuid esitama kohtule dokumendid, mis tõendaks varastatud esemete väärtust ja kuuluvust kannatanutele.
KOHTUISTUNG
5.Kohtuistungil jäi süüdistatav apellatsioonis avaldatud seisukohtade juurde ning palus see rahuldada. Prokurör vaidles kaitsja apellatsioonile vastu ning palus jääta maakohtu otsus muutmata ning süüdistatava apellatsioon rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis toodud seisukohtadega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
7.Kohtukolleegium esmalt märgib, et maakohtus lahendas kriminaalasja A.P ’i süüdistuses lühimenetluse korras. Süüdistatav taotles kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamist ning kinnitas, ta saab aru, et loobub kohtumõistmisest täies mahus, muuhulgas õigusest isiklikult küsitleda kannatanuid, tunnistajaid ja eksperte ning, et kriminaalasja arutamine toimub eeluurimise käigus kogutud kirjalike tõendite pinnal (lk 181). Maakohtus 17.02.2015 toimunud kohtulikul uurimisel A.P tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi, ei nõudnud enda ülekuulamist süüdistatavana ning jäi oma kahtlustatavana antud ütluste juurde. Lisaks selgitas süüdistatav maakohtu küsimusele, et talle on selgitatud lühimenetluse olemust ning ta jääb oma taotluse juurde asja arutamiseks lühimenetluses (lk 198). Väärib märkimist, et A.P’ile esitatud süüdistuses oli tekitatud kahju suurus ja laad selgelt välja toodud ning süüdistatav ei soovinud sellele maakohtu istungil vastu vaielda. Kohtukolleegiumi veendumusel maakohus on asunud õigele seisukohale, et kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-79-09 p. 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil enda süüditunnistamisest talle esitatud süüdistuse ulatuses (k.a. tekitatud kahju osas) käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. Käesolevas olukorras on tsiviilhagi õigeksvõtt kohtule siduv. Lisaks sellele maakohus avaldas prokuröri taotlusel koos A.P ’i süüd tõendavate dokumentidega ka kannatanute V S (tlk 42-46), E M (tlk 97-99) ütlusi, milles oli põhjendatud ka nende poolt esitatavate tsiviilhagide suurus. Süüdistatav ei vaielnud hagidele vastu ka peale nimetatud kirjalike tõendite avaldamist. Kohtukolleegium osundab varasemas kohtupraktikas kujunenud seisukohale, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Juhul, kui süüdistatav oleks soovinud hagile vastu vaielda ning esitada omapoolseid tõendeid, ei oleks lühimenetlus enam kohaldatav ning kriminaalasi kuulunuks tagastamisele prokuratuuri KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Süüdistatav A.P kannatanute hagidele vastu ei vaielnud.
3(4)
Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava apellatsioonis toodud seisukoht, et kannatanute poolt esitatud hagiavaldused on tõendamata, on seega põhjendamatu. Süüdistatav ei soovinud tsiviilhagidele vastu vaielda, tunnistas end süüdi täielikult talle esitatud süüdistuse järgi, milles oli välja toodud ka kannatanutele tekitatud kahju suurus.
8.Kohtukolleegium leiab, et maakohus pole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi karistuse mõistmise osas ning puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on maakohus arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viidata ka apellatsioonis. Kohtukolleegiumi veendumusel maakohus on ammendavalt põhjendanud A.P’ile mõistetava karistuse liigi ja määra valikut. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtupoolsete põhjendusega selles osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
9.A.P ’i kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuistungil osalemisele pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 alusel A.P ’i kanda.
10.Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p.1 , § 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 17. veebruarist 2015.a. A.P ’i suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata..
Pavel Gontšarov
Orvi Tali
Meelika Aava
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.