Kohtulahend

R.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel • määratud kaitsjale makstud tasu 240.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 68.75 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid XXXtagastatud multitööriist – vabastada asitõendi staatusest. 3 CD-plaati (asuvad kinnistes ümbrikutes kohtutoimikus) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Süüdistus R.O süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu poolt 29.08.2014.a KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel, seega isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 06.04.2014.a kell 07.02 viibides aadressil XXX, Tallinn võttis ühiskoridorist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluva jalgratta Kilimajaro väärtusega 130 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 09.08.2014.a ajavahemikul kell 13.10-13.35 viibides aadressil Tallinn, Tartu mnt 87 asuva Sikupilli Keskuse hoone ees grupis koos XXXja avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võttis jalgrattaluku (väärtusega on 10 eurot) lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluva jalgratta Classic väärtusega 100 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 31.08.2014.a kella 12.30 ajal viibides aadressil XXX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluva jalgratta erida Kalahari 500 väärtusega 200 eurot koos jalgratta küljes olnud joogipudeliga väärtusega 2 eurot ja multitööriistaga väärtusega 20 eurot, kokku asju 222 euro eest. Seega R.O võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja grupis, pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav R.O tunnistas ennast kõigis kuriteo episoodides süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus uuris kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 1) tõendid 06.04.2014.a varguse episoodis: Kannatanu XXX09.04.2014.a antud ütlused, mille kohaselt oli 05.04.2014.a kella 22.00 paiku tema jalgratas aadressil XXX, Tallinn asuva maja seitsmenda korruse ühiskoridoris, jalgratas oli lukustatud. 06.04.2014.a kella 12.30 paiku avastas ta, et jalgratas oli ühiskoridorist varastatud. See oli meeste jalgratas, sinist värvi, DBS 26 ́ ́M Kilimanjaro, raaminumber WBK XXX. Jalgratta sadul oli beeži-pruuni värvi, rool painutatud, rooli käepidemed olid kaitsekummidega. Roolil oli keerlev kell, poritiivad olid metallist. Jalgratta raamil oli eespool embleem jalgratta margi nimetusega DBS. Trepikojas on neil videokaamera. Jalgratta maksumus oli 130 eurot ning vargusega tekitati talle kahju 130 eurot (tlk 3-6). Kannatanu XXXpoolt esitatud hagi 05.04.2014.a toimepandud vargusega tekitatud kahju kohta. Kannatanu XXXon esitanud tsiviilhagi summas 130.00 eurot, mille palub välja mõista süüdistatavalt ja hüvitada arveldusarvele XXXXXXXX (tlk 7). Tunnistaja XXX30.04.2014.a antud ütlused, millest nähtub, et ta töötab KÜ XXX esinaisena. Ta andis ülekuulamise käigus politseile üle videosalvestuse, mis on tehtud ajavahemikul

05.04.2014.a kuni 06.04.2014.a aadressil XXX, Tallinn asuvas majas olevate videokaameratega. 13.04.2014.a vaatas ta isiklikult videosalvestuse läbi ning sellelt oli näha, kuidas 06.04.2014.a hommikusel ajal, kella 07.00 paiku, väljusid XXX, Tallinn asuvast maja trepikojast noormees ja tütarlaps. Noormees hoidis käes jalgratast, seejärel istus jalgrattale, tütarlaps viibis noormehe kõrval. Pärast seda läksid nad aadressi Linnamäe tee 14, Tallinn asuva maja suunas. 14.04.2014.a päevasel ajal nägi ta aadressil XXX, Tallinn asuva maja trepikojas noormeest, keda ta oli näinud videosalvestiselt. Noormees oli koos tütarlapsega, kes oli videol (neil oli seljas samad riided, tütarlapsel oli peas valge kootud müts, noormehel seljas khaki värvi jope). Koos nendega oli naisterahvas XXX, kes elab XXX , Tallinn. XXXküsis XXX käest, kas tema poeg sooviks äkki tagastada 06.04.2014.a korterist 62 varastatud jalgratta. XXX ütles, et varguse toimepanemisel teda kodus ei olnud ning temaga koos olnud tütarlaps ja noormees ütlesid, et nemad ei ole jalgratast võtnud (tlk 9-13). Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 14-16). 06.06.2014.a koostatud vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD-le talletatud videosalvestis, millelt on näha 06.04.2014.a kell 05.31.51 meesterahvast ja naisterahvast. Meesterahval on peas must müts, kukla pool on heledat tooni kiri, tumedat värvi jope, millel karvane kapuuts ning halli värvi väiksemat sorti õlakott. Naisterahval on lahtised helepruunid juuksed ning tumedat värvi jope. Meesterahvas ja naisterahvas seisavad trepikojas. Naisterahval on käes kilekott ning meesterahval mobiiltelefon (fotod nr 1 ja 2). Naisterahvas ja meesterahvas lähevad edasi trepikotta ning kell 07.02.36 väljub meesterahvas koos jalgrattaga trepikojast ja temale järgneb naisterahvas, kellel on peas valget värvi müts (foto nr 4). R.O kahtlustatavana 06.06.2014.a antud ütlused, milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb tehtut. Tema ütlustest nähtub, et aprilli alguses läks ta oma emale külla ning temaga oli kaasas tema tüdruksõber XXX. Tema ema elab XXX, Tallinn. Kui ta hakkas ema juurest ära tulema, läks ta trepist alla ning tema tüdruksõber läks enne teda. Seitsmendal korrusel nägi ta, et ühiskoridori uks oli täiesti lahti ning ta märkas seal sinist värvi jalgratast. Ta läks sinna koridori ja võttis jalgratta. Ta läks koos jalgrattaga trepist alla ja kui ta juba all oli, siis tema tüdruksõber hakkas tema peale karjuma, et ta viiks jalgratta tagasi ja läks siis ise minema. Tema omakorda läks jalgrattaga minema ning müüs selle ühele vähetuttavale meesterahvale Kristiine Keskuse lähedal. Jalgratta müüs ta 20 euroga (tlk 22-25). R.O 13.01.2015.a kahtlustatavana antud ütlustes kinnitab ta oma varasemalt antud ütlusi, kuid soovib täpsustada, et ta ei olnud koos XXX, vaid Juliaga. Julia perekonnanime ta ei tea. Julia ei olnud teadlik, et ta midagi varastas ja kui nägi teda rattaga, sai ta vihaseks (tlk 29-33). 2) tõendid 09.08.2014.a varguse episoodis: Kannatanu XXX11.08.2014.a antud ütlused, millest nähtub, et 09.08.2014.a ajavahemikul 13.10 kuni 13.35, kui ta viibis Sikupilli Prisma kaupluses, aadressil Tartu mnt 87, Tallinn, varastati talle kuuluv jalgratas Classic. Jalgratas oli kinnitatud lukuga kaupluse peaukse juurde. Jalgratta varguse avastas ta siis, kui ta kauplusest väljus. Temale lähenes noormees, kes nägi, kuidas tema jalgratas varastati. Noormees ütles talle, et seda tegid kaks noormeest ja tütarlaps. Pärast seda helistas XXXpolitseisse kell 13.41 numbrilt XXX. Varastatud jalgratas oli punast ja hõbedast värvi kirjetega, jalgratta külge oli kruvidega pandud mõned oranži värvi helkurid, ratastel ja roolil olid valget värvi helkurid, pakiraamil punast värvi helkur. Jalgratas oli ostetud umbes kolm aastat tagasi 200 euro eest. Käesoleval ajal on ratta väärtus koos lisatarvikutega 100 eurot. Trossluku ostis ta eraldi 10 euro eest. Vargusega tekitati talle kahju summas 110 eurot ning ta soovib esitada tsiviilhagi (tlk 42-46). Kannatanu XXX poolt esitatud hagi 09.08.2014.a toimepandud vargusega tekitatud kahju kohta. Kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi summas 110.00 eurot, mille palub välja mõista süüdistatavalt ja hüvitada arveldusarvele XXXXXXXXXXXX (tlk 48).

XXX25.09.2014.a kahtlustatavana antud ütlused, millest nähtub, et 2014.a suvel augustis võibolla 09.08.2014.a päevasel ajal kohtas ta Ruslani, kes on tema jaoks vähetuttav ning ta ei tea tema perekonnanime ega kus ta elab. Nad läksid koos Sikupilli Keskusesse ja keskuse ees parklas nägi ta Classic jalgratast, mis oli lukustatud jalgrattalukuga. Nad otsustasid selle jalgratta varastada ja raha koos kulutada. Ruslanil olid tangid kaasas ning Ruslan tegi jalgrattaluku nendega lahti. Sellel hetkel tuli nende juurde üks vanem mees, kes haaras jalgrattast kinni. Nad ütlesid midagi mehele, mispeale lasi mees jalgrattast lahti ja jooksis minema. Ruslan istus jalgrattale ja sõitis minema. Kuriteo pani ta toime seepärast, et ta ei tööta aga raha on vaja (tlk 54-57). Asitõendi vaatlusprotokoll (tlk 58-63). 19.01.2015.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD-le talletatud juhtimiskeskuse helisalvestis call_20140809134226_13486671_out.MP3. Vaatlusprotokollist nähtub, et juhtimiskeskusesse helistab meesterahvas, kes teatab, et Sikupilli Keskuse eest varastati punane jalgratas. Meesterahvas selgitab, et seal oli üks blondiin ja kaks tüüpi, kes kõik olid narko paugu all. Kui meesterahvas annab telefoni kannatanule üle, siis kannatanu kirjeldab, et tema nimi on XXXja tema jalgratas Classic oli hõbepunast värvi. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 64-68). 15.01.2015.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD-le talletatud kaks videosalvestist aadressilt Tartu mnt 87, Tallinn. Videofailil Vpd_ INTELLEX_MM_2014_08_09_12_08_38.IMG on näha, kuidas 09.08.2014.a kell 13.10.50 kaupluse sissepääsu juures pargib meesterahvas jalgratta. Meesterahval on nokamüts peas, musta värvi seljakott, helesinine särk, hallid lühikesed püksid (foto nr 1). Meesterahvas kinnitab jalgratta trosslukuga ning kaob kaamera vaateväljast. Kell 13.14.22 tulevad jalgratta juurde kaks meesterahvast ja naisterahvas (foto nr 2). Ühel meesterahval on tumedad lühikesed juuksed, musta värvi särk, lühikesed püksid ja Prisma kilekott. Teisel meesterahval on tumedat värvi nokamüts, oranž pika varrukaga t-särk, pikad heledad püksid ja must seljakott. Naisterahval on heledad pikad juuksed, lilla pluus, mustad lühikesed püksid, valged tossud ja must käekott. Kell 13.14.40 meesterahvas, kellel on oranž tsärk võtab seljakotist midagi välja ning kummardab jalgratta kõrval mõned sekundid (foto nr 3). Seejärel võtab meesterahvas jalgratta metallist parkimiskohalt välja, kuid tema kõrvale tuleb möödakäija meesterahvas, kellel on hallid lühikesed juuksed, hall t-särk ja mustad spordipüksid (foto nr 4) ning võtab jalgratta ära. Mõne sekundi pärast tulevad naisterahvas ja Prisma kilekotiga meesterahvas hallis t-särgis meesterahva juurde ning meesterahvas oranžis tsärgis võtab jõuga tagasi jalgratta ning sõidab sealt minema (foto nr 5). Kõik isikud lahkuvad Tartu mnt suunas. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist ei oma teine CD-le talletatud videosalvestis kriminaalasjas tähtsust. R.O kahtlustatavana 21.01.2015.a antud ütlused, milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb tehtut. Tema ütlustest nähtuvalt 2014.a augusti keskel läks ta koos XXXja Reinuga Sikupilli Keskusesse. Kaupluse sissepääsu juures vasakut kätt nägid nad jalgrattaparklas jalgratast ning nad otsustasid koos Reinuga selle jalgratta varastada. Julia ei teadnud vargusest midagi. Reinul olid kaasas lõiketangid ja Rein lõikas jalgrattaluku läbi. Rein istus jalgratta peale ja sõitis ära. Rein sõitis jalgrattaga keskturule ning tema koos Juliaga läks ka keskturule, kus nad kohtusid uuesti Reinuga. Rein ütles, et ta müüs jalgratta 30 euroga ära ning nad kulutasid saadud raha koos Reinuga enda tarbeks. Reinul oli musta värvi seljakott, milles olid lõiketangid. Rein lõikas lõiketangidega lukutrossi, tema ainult tõmbas trossi pingule (tlk 71-75). XXX23.01.2015.a kahtlustatavana antud ütlused, milles ta ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Tema ütlustest nähtuvalt 2014.a augusti keskel, võimalik, et 09.08.2014.a läks ta koos R.O-ga kauplusesse ning kohtasid Ruslani tuttavat, kes rääkis vene keelt väga kehvasti. Nad läksid kolmekesi koos Sikupilli Keskuse juurde ning möödudes jalgrattaparklast osutas noormees jalgrattale, mis olevat väga hea ja ütles, et seda võiks

varastada. Ruslan ütles alguses ei, kuid seejärel läksid nad mõlemad jalgratta juurde. Rein võttis välja suured lõiketangid ning kummardus. Ruslan laskus kükakile ning ta nägi, kuidas Rein naksas lõiketangidega midagi ära ja võttis jalgrattaluku maha. XXXläks nende juurde ja tahtis, et Ruslan koos temaga ära läheks ning nad läksid riidu. Rein istus jalgratta peale ja sõitis ära, tema läks koos Ruslaniga keskturule. Ta ei pannud tähele, kas mingi meesterahvas seisis vahepeal seal või mitte. Tema varguses ei osalenud ja mingit raha ei saanud (tlk 88-93). 3) tõendid 31.08.2014.a varguse episoodis: Kannatanu XXX31.08.2014.a antud ütlused, millest nähtub, et viibides 31.08.2014.a kodus aadressil XXX, hõikas tema elukaaslane XXXtalle kella 12.30 ajal teise korruse elutoast, et meesterahvas võttis temale kuuluva lukustamata jalgratta Pargi tn 3 maja eest ratta hoidlast. Ta väljus koheselt majast ning võttis elukaaslase jalgratta ning sõitis mööda terviserada Riisipere poole. Pärast seda, kui ta oli jalgrattaga umbes kaks kilomeetrit mööda terviserada Riisipere poole sõitnud, märkas ta pikka kasvu, kõhnemapoolset, tumedate juustega noormeest, kes kandis halli värvi dressipluusi ja halli värvi dressipükse. XXXkuuluv jalgratas seisis terviserajal ja meesterahvas soris tema jalgratta küljes olevas lenksukotis. Kui ta antud isikule hüüdis, et ta tema jalgratta tagasi annaks, siis see meesterahvas jättis kannatanule kuuluva jalgratta maha ja jooksis Riisipere poole. Ta avastas, et tema jalgratta lenksukotist oli kadunud multitööriist väärtusega 20 eurot (tlk 97-99). Jalgratas oli Merida Kalahari 500, mille oli ta ostnud umbes 5 aastat tagasi kasutatuna Tallinnast komisjoni kauplusest Erda, aadressiga Punane 72, Tallinn hinnaga 2000 krooni. Ostes ta ratta dokumente ei saanud. Jalgrattal oli 21 tolline raam (raami nr XXX), mis oli sinist värvi ning sellel olid peal halli värvi kirjad. Jalgrattal oli paigaldatud sinise ja punase kirju lenksukott, mille sees oli multitööriist graveeringuga „Vahend, see ei ole eesmärk“, „Tähtis pole, mida omame, vaid olulisim, millisteks püüdleme“ ning ovaalsed joogitopsid. Ta hindas jalgratta väärtuseks 200 eurot (tlk 97-99). Kannatanu XXX18.09.2014.a antud ütlustest nähtub, et ta on oma asjad tagasi saanud ja tsiviilhagi esitada ei soovi (tlk 110-111). Kannatanu XXX31.08.2014.a antud ütlused, millest nähtub, et 31.08.2014.a kella 12.10 ajal Nissi vallas, Turba alevikus, Pargi 1 maja ees rattahoidjast oli varastatud tema pojale (XXX) kuuluv jalgratas IDEAL megatech. Raam 18 tolli punase ja mustaga. Rattal oli lenksu ümber punane rattalukk. Raaminumber XXX. Tegemist oli maastikurattaga, millel on 21 käiku. Ratas osteti eraisiku käest 30.05.2014.a 200 euro eest. 31.08.2014.a kella 10.00 ajal pani ta ratta keldrist maja ette rattaresti. Ratas oli lukustamata. Kell 12.10 ajal tuli ta maja ette ja avastas, et ratast ei ole. Ta läks maja kõrvale, kus ta kohtus teise ohvriga, kellel varastati ka äsja maja eest jalgratas. XXXhelistas sõbrale, kes teatas, et nägi Pargi 5 maja ees sõitmas naisterahvast temalt varastatud jalgrattaga. XXXotsustas koos õega sõita Riisipere raudteejaama. Seal nägi ta u 30 aastast naisterahvast, kes oli kuskil 165 cm pikkune, kõhna, mustade juustega, seljas valge dressipluus, must kilejope, must nokamüts ja tumedad püksid. Naisterahvas lükkas käe kõrval tema pojale kuuluvat jalgratast. Ta läks naisterahva juurde ning küsis ta käest, kust ta jalgratta sai, mispeale naisterahvas vastas, et Tallinnast. Naisterahvas pani ratta perrooni peal oleva posti najale seisma ja jooksis ise metsa. Seejärel tulid metsast meesterahvas ja naisterahvas ja palusid vabandust ning palusid, et nad politseile ei teataks ning siis põgenesid metsa. Politsei sai meesterahva kätte, kuid naisterahvast kätte ei saadud (tlk 100-103). Tunnistaja XXX18.09.2014.a antud ütlused, millest nähtub, et 31.08.2014.a kella 12.20 paiku tuli ta koos elukaaslasega (Edgar Maidla) koju ja nad jätsid oma jalgrattad lukustamata XXXmaja ette. Kella 12.30 ajal vaatas ta juhuslikult elutoa aknast välja ja nägi, et temale tundmatu noormees võttis tema elukaaslase XXXjalgratta. Ta hüüdis meesterahvale, et see ei ole tema ratas, kuid noormees ei reageerinud ning sõitis minema. Ta jooksis kiiresti välja, kuid noormest ei olnud enam kuskil näha. Seejärel helistas ta politseisse. Noormees oli kõhna kehaehitusega, pikka kasvu ca 190 cm, tumedate juustega. Jalas olid tal vist tumedad püksid ja seljas hele dressipluus (tlk 106-108).

Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 112-114). 17.09.2014.a koostatud vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks metallist multitööriist. Vaadeldav objekt oli halli värvi metallist multitööriist pikkusega 15 cm, mis koosnes kahest osast. Keskelt avades muutus multitööriist tangideks, mille küljes olid näha erinevad tööriistad/terad. Multitööriista peal oli kaks graveeringut: vahend, see pole eesmärk (foto nr 1) ja tähtis pole, mida omame, vaid olulisim, millisteks püüdleme (foto nr 2). XXX05.12.2014.a kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb tehtut. Tema ütlustest nähtub, et ta oli 31.08.2014.a koos oma elukaaslasega kodus XXX. Nad läksid tülli ning ta lahkus kell 11.00 kodust. Ta otsustas sõita rongiga Tallinnasse. Kuna Riisipere raudteejaama oli jalgsi kaugele minna, umbes 5 km, siis ta otsustas võtta naabermaja juurest Pargi tänavalt järelevalveta jäetud võõra jalgratta. Jalgratas seisis maja ees ja oli lukustamata. Jalgratas, mille ta võttis oli punast värvi ja amortisaatoritega. Ta võttis jalgratta eesmärgiga sõita Riisipere raudteejaama. Ta sõitis läbi metsa mööda jalgrada ning raudteejaama saabudes nägi seal naisterahvast, kes rääkis eesti keeles. See naisterahvas võttis temalt jalgratta ära ning ta sai aru, et tegemist on jalgratta omanikuga. Kuni naisterahvas rääkis telefoniga, jooksis ta metsa poole ning helistas Ruslanile. Ruslan tuli umbaes 30 minuti pärast metsa ja nad otsustasid koos Tallinnasse sõita. Nad lootsid, et kõik on sealt lahkunud, kuid naisterahvas oli endiselt seal. Ruslan läks tema juurde ja püüdis vabandada. Mõne aja möödudes saabus politsei ja nad jooksid tagasi metsa. Ruslan jäi metsas seisma ja ütles, et ta läheb ikka tagasi, sest tahab Tallinnasse sõita, Ruslan käskis temal koju minna. Hiljem sai ta teada, et Ruslan peeti kinni (tlk 115-120). Sündmuskohal tehtud neli fotot kannatanute XXXja XXXjalgratastest, millest nähtub jalgrataste värv ja eritunnused (tlk 122-124). Esimesel kahel fotol (tlk 123) on näha punase ja musta värviga rattaraamiga jalgratas, millel on heledad kirjed raami peal, fotodel tlk 124 nähtub sinise raamiga jalgratas, millel kirje Merida. R.O kahtlustatavana 01.09.2014.a antud ütlused, milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb tehtut. Tema ütlustest nähtuvalt helistas 31.08.2014.a kella 12.30 ajal temale XXXja ütles, et ta kiiresti Riisipere rongijaama tuleks. Õues ta palus erinevaid autojuhte, et keegi toimetaks ta Riisipere rongijaama, kuid keegi nendest ei sõitnud nimetatud suunas. Ta otsustas võtta jalgratta, mis oli sinist värvi ja lukustamata. See oli pandud Pargi 3 maja ette olevasse rattahoidlasse. Ta jõudis sõita ca 1,5 km, kui kuulis, et keegi karjub. Tegemist oli temale järgi sõitva meesterahvaga. Ta sai aru, et tegemist võib-olla ratta omanikuga, mistõttu ta peatus ja jättis jalgratta keset teed. Edasi jooksis ta Riisipere rongijaama suunas. Rongijaamas kohtus ta Juliaga, kes ütles, et varastas jalgratta ja jalgratta omanik leidis ta. Kuna neil oli vaja Tallinnasse sõita, siis nad läksid koos rongipeatusesse, kus R.O selle naisterahva ees vabandas. Nad jäid rongipeatusesse, kuni Julia nägi politseisõidukit ning nad jooksid metsa. R.O otsustas metsas, et läheb tagasi rongipeatusesse ja metsast välja tulles politsei pidas ta kinni. Ta väga kahetseb juhtunut, sest tal ei olnud eesmärki varastada. Ta tahtis jätta jalgratta Riisipere rongijaama ning hiljem Tallinnast tagasi tulles oleks ta selle omanikule tagastanud. Tema asjade juurest leitud metallist tööriist oli kukkunud Pargi 3 maja juurest võetud jalgratta kotist sõitmise ajal. Ta tõstis metalltööriista üles ja pani enda pükste taskusse. Ruslan kinnitas, et tal puudub stabiilne sissetulek ning tööl ta ei käi (tlk 133-136). Tõendid kõikide episoodide kohta 29.08.2013.a Harju maakohtu otsus, millega R.O tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel 02.02.2013.a, 07.02.2013.a ja 11.02.2013.a toimepandud varguste eest (tlk 161173) ja 08.04.2014.a otsus väärteoasjas, millega R.O tunnistati süüdi 11.03.2014.a toimepandud varguses (tlk 176-177).

Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ka kannatanute ja tunnistajate ütlustega. Kuritegude toimepanemise ajaolud nähtuvad ka turvakaamerate salvestustelt, ning need riimuvad nii süüdistatava kui ka tunnistajate ja kannatanute ütlustega. Kohtueelses menetluses on süüdistatava R.O käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi. Prokurör on R.O tegevuse kõikides episoodides kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Prokurör on R.O esitatud süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annab aluse 29.08.2013.a Harju Maakohtu otsus, millega R.O tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel 02.02.2013.a, 07.02.2013.a ja 11.02.2013.a toimepandud varguste eest (tlk 161-173). Nähtuvalt eelnimetatud Harju Maakohtu otsusest on R.O juba eelnevalt süüdi mõistetud ja karistatud süstemaatilise varguse toimepanemiste eest ning ka käesoleval juhul süüdistatakse teda kolmes varguse episoodi toimepanemises. Arvestades varavastaste episoodide hulka, varastatud esemete väärtust, samuti seda, et R.O ei tööta ning on 40% ulatuses töövõimetuspensionär (tlk 198), siis leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates viitavad need sellele, et varastamine on R.O elatusallikaks ning väljakujunenud elulaadiks, mistõttu tema käitumist varguste toimepanemisel tuleb pidada süstemaatiliseks KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Seega on kohtu hinnangul süüdistatava käitumine kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona. Ka peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi kannatanu XXXsai oma jalgratta tagasi, siis R.O poolt 31.08.2014.a toime pandu on lõpule viidud, mitte ei jäänud katsestaadiumisse. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-41-14 märkinud, et KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest. Vastutus süüteokatse eest eeldab, et isiku tegu vastab kõigile

süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Süüteokatse objektiivne külg eeldab, et isik oleks vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist (KarS § 25 lg 2) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p-d 21 ja 24). Süüteokatse alga hetkest, mil isik on ületanud KarS § 25 lg 2 sätestatud teo karistatavuse piiri, ja lõpeb, kui tegu on lõpule viidud ehk realiseeritud on kõik eriosa süüteokoosseisu tunnused. Kohtu hinnangul oli R.O tahtlus suunatud KarS §-ga 199 kaitstava õigushüve ründamisele, milleks on omand ehk käesoleval juhul kannatanu XXXjalgratas. KarS § 199 sätestab varguse legaaldefinitsiooni määratledes varguse kui vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Koosseisutüübilt on tegemist kärbitud tagajärjedeliktiga ehk tegu on lõpule viidud asja äravõtmisega, kuna tagajärg moodustab subjektiivsesse kooseisu kuuluva eesmärgi. Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse objektiivne koosseisutegu sisaldab kolme elementi: a) võõra valduse lõpetamist b) uue valduse kehtestamist ning c) valduse ülekandumist, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Kohus on seisukohal, et isiku süüditunnistamine mõne karistusseadustiku eriosa sätte järgi eeldab möödapääsmatult seda, et süüdistatav on realiseerinud kõik süüteo objektiivse koosseisu elemendid. Kui süüdistatav on jätnud täitmata kasvõi ühegi koosseisuelemendi või ei ole süüdistatava poolt selle elemendi täitmist võimalik tõendada, siis ei ole isikut võimalik lõpuleviidud süüteo eest süüdi tunnistada. KarS § 42 lg 2 kohaselt on süüteokatse lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost on teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks. Nähtuvalt R.O pool antud ütlustest otsustas ta võtta jalgratta, mis oli pandud Pargi 3 maja ette olevasse rattahoidlasse. Ta jõudis sõita ca 1,5 km, kui kuulis, et keegi karjub. Tegemist oli temale järgi sõitva meesterahvaga. Ta sai aru, et tegemist võib-olla ratta omanikuga, mistõttu ta peatus ja lahkus, jättes jalgratta keset teed. Seega 31.08.2014.a R.O võttes kannatanu jalgratta Pargi 3 maja eest, kuhu kannatanu oli selle jätnud ning lahkudes sündmuskohtadelt, murdis süüdistatav võõra valduse ning kehtestas hõivatud esemele uue valduse. Kuivõrd kannatanu jõudis R.O-le järele alles 1,5 km pärast, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on realiseerinud kõik süüteo objektiivse koosseisu elemendid. Süüdistatav murdis kannatanu valduse asja üle hetkel, mil ta võõra vallasasjaga lahkus ning sellist käitumist hindab kohus lõpuleviidud süüteona. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdistuses on ekslikult märgitud Harju Maakohtu otsuse tegemise kuupäev 29.08.2014.a, kuid kohtule esitatud ning kohtus uuritud Harju Maakohtu otsus kannab kuupäeva 29.08.2013.a (tlk 161-173). Kohtu hinnangul on tegemist ebatäpsusega, mis ei muuda süüdistust sisuliselt. Samuti on prokurör R.O tegevuse 09.08.2014.a varguse episoodis kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 7 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid ilma vägivallata, grupi poolt. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKKo otsused nr 3-1-1-93-96 ja 31-1-49-99). Grupp moodustub varguse kaastäideviijatest. Tõendatud on, et R.O 09.08.2014.a ajavahemikul kell 13.10-13.35 viibides aadressil Tallinn, Tartu mnt 87 asuva Sikupilli Keskuse hoone ees grupis koos XXXvõttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata jalgrattaluku (väärtusega on 10 eurot) lõhkumise teel XXXkuuluva jalgratta Classic. Seda kinnitavad süüdistatava R.O , kui ka kahtlustatavate XXXja XXXütlused.

Ka kriminaalasja materjalides olevast asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelilt (tlk 64-68) on üheselt tuvastatav, et koos süüdistatavaga on kaupluse ees veel üks meesterahvas - XXX, kellega nad koos tegutsesid ühiselt, lõhkudes jalgrattaluku, eesmärgiga võtta ning omastada ebaseaduslikult neile mittekuuluv jalgratas. Sellist ühist ja kooskõlastatud käitumist, millises olid eristatavad mõlema isiku rollid teo toimepanemisel, hindab kohus süüteo toimepanemisena grupis KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes. Kõnealune vargus kasvas üle avalikuks varguseks hetkel, kui tunnistaja, vanem meesterahvas, märkas R.O ja XXXtegevust ja proovis neid takistada. Antud asjaolu on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fototabeliga, millest nähtuvalt kell 13.14.40 möödakäija (hallis t-särgis meesterahvas), püüab takistada R.O ja XXXpoolt ratta varastamist. Samuti kinnitas kahtlustatav XXXoma 25.09.2014.a kahtlustatavana antud ütlustes, et varguse ajal tuli nende juurde üks vanem mees, kes haaras jalgrattast kinni. Nad ütlesid midagi mehele, mispeale lasi mees jalgrattast lahti ja jooksis minema (tlk 54-57). Kuivõrd kogu eelnev sündmuste käik toimus tunnistaja nähes ja tema sekkumisel, siis süüdistatav teadis seda (kuigi oma ütlustes ta väidab, et ei mäleta meesterahvast), et tunnistaja saab tema õigusvastasest käitumisest üheselt aru, hindab kohus sellist käitumist võõra vallasasja äravõtmisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata KarS § 199 lg 2 p 5 mõttes. Kohus leiab, et R.O pani talle süüks arvatud kuriteod toime kavatsetult, sest varastatud kauba nimistusse kuuluvad vaid jalgrattad. Arvestades ka seda, et R.O varastas mitu jalgratast lühikese ajavahemiku jooksul, on kohus seisukohal, et ta ei varastanud ainult enda tarbeks, vaid edasimüümise eesmärgil. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et süüdistatava käitumine kohtueelses menetluses on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-des 5, 7 ja 9 ettenähtud kuriteona. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav R.O on täisealine ja kuritegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud R.O poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning R.O tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 5,7 ja 9 järgi.

Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes ametlikult ei tööta, on 40% töövõimetuspensionär ning kes on jätnud tasumata temale varasemalt väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine R.O suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, sh samalaadsete süütegude toimepanemisest. Süüdistatavat on varem karistatud kriminaalkorras korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega. Korduvad karistused annavad signaali, et R.O ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem 5 korda kriminaalkorras karistatud, mõistetakse järjekordsete kuritegude eest kergemaliigiline karistus. Neid asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et R.O tuleb karistada vangistusega. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. R.O näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Ka ei ole eelnevad karistused, mis on mõistetud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, mõjutanud R.O seaduskuulekalt käituma. Viimati on teda kuriteo toimepanemise eest karistatud Harju MK poolt 29.08.2013.a - vangistusega. 08.04.2014.a on teda karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga. Vaatamata eelnevalt mõistetud karistustele jätkab R.O süütegude toimepanemist. Seega viidatud andmed rikkumiste toimepanemise kohta ning regulaarsed karistused viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Süüdistatava käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et R.O ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just asjaolu, et R.O pani temale esimese inkrimineeritava kuriteo episoodi toime vähem 2 kuu möödudes eelmise karistuse, s.o vangistuse, ärakandmisest. Kohtu hinnangul viitab 3 järjestikuse varavastase kuriteo toimepanemine üheselt sellele, et süüdistatava käitumine varguste toimepanemisel ei olnud juhuslikku laadi, kuna varastatavateks esemeteks olid alati jalgrattad. Kohtul puudub igasugune usk, et R.O suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Tulenevalt eeltoodust täidab oma eesmärki eripreventiivses mõttes käesoleval juhul vaid reaalne vanglakaristus. Karistuse määra valikul arvestab kohus kergendava asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus, esinemist ja süüdistatava süü suurust, kuriteo episoodide arvu ja tekitatud kahju suurust. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et R.O poolt toime pandud kuritegude puhul esineb kolm kvalifitseerivat tunnust ning vargused viidi lõpuni. Arvestades, et vargustega tekitatud kahju ei olnud suur, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammäära lähedasena. Prokurör pidas

põhjendatuks taotleda R.O karistamist vangistusega 1 aasta 3 kuud ning kohus ei pea vajalikuks mõista rangemat karistust. Seega on R.O-le mõistetavaks karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendatakse kolmandiku võrra. Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on kannatanu XXXesitanud tsiviilhagi summas 130.00 eurot ja kannatanu XXXon esitanud tsiviilhagi summas 110.00 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanutele omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Süüdistatav R.O tunnistas kohtuistungil tema vastu esitatud tsiviilhagisid täies ulatuses (tlk 198 pöördel). Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagid rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma R.O-lt kannatanute kasuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et R.O esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult

isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. R.O on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas on temale esitatud süüdistus kolme varavastase süüteo toimepanemises. Seega on R.O käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet R.O resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha ning lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu, mis kuulub samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Samuti on süüdistataval kohustus tsiviilhagi tasumiseks, mistõttu arvestades tekitatud kahju ning menetluskulude suurust, käib ühekorraga nende tasumine R.O-le ilmselgelt üle jõu. Asitõendid XXXtagastatud multitööriist, tuleb vabastada asitõendi staatusest. 3 CD-plaati (asuvad kinnistes ümbrikutes kohtutoimikus), tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.