Viru Maakohus
Toimiku number
1-14-2183
Määruse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2015 Narva kohtumajas
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Ingrid Koddo, Riina Palmi
Erakorraline ettekanne
Viru Vangla KriminaalhooldusosakonnaNarva esinduse 14.04.2015 erakorraline ettekanne K.V -le Viru Maakohtu 19.05.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
K.V, isikukood XXX , elukoht xxx
Prokurör
Ragnar Plistkin
Kriminaalhooldusametnik
Ülle Siig
Kohtuistungi aeg
29.04.2015
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandm ata jäänud ka ristus täitmisele, kuna K.V hoidub kõrvale ÜKT- st ega ilmu registreerimisele. K.V tunnistati süüdi Viru Maakohtu 19.05.2014 kohtuotsusega KarS § 263 p 1,4 järgi ning karistati KarS § 68 lg 1 alusel 1 kuu 27 päeva vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.10.2010 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 844 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Kohtuotsus kriminaalasjas jõustus 04.06.2014. Üldkasuliku töö tegemisel pidi K.V järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6, sätestatule. Rikkumine seisneb selles, et Seisuga 14.04.2015 K.V-le oli tehtud kaks kirjalikku hoiatust. Seisuga 14.04.2015 K.V on sooritanud 844-st töötunnist 171 tundi. Seega tegemata tundide arv on 673. K.V ei ilmunud registreerimisele 13.10.2014, 31.10.2014 ja 06.11.2014.
16.09.2014 antud kirjalikus seletuses kirjutab K.V, et ei töötanud vastavalt üldkasuliku töö tegemise ajakavale nr 2 (40 tundi sooritamiseks ajavahemikul 16.08-14.09.2014) isiklikel põhjustel. Sooritas ainult 8 tundi. 17.10.2014 antud kirjalikus seletuses kirjutab K.V , et 13.10.2014 ei ilmunud registreerimisele, sest oli haige. Arstitõendit ei esitanud. 07.11.2014 antud kirjalikus seletuses K.V kirjutab, et 31.10.2014 ei ilmunud registreerimisele, sest oli ärasõidus. Kutse ilmumiseks 06.11.2014 ei ole kätte saanud. 08.12.2014 antud kirjalikus seletuses K.V kirjutab, et ei töötanud vastavalt üldkasuliku töö tegemise ajakavale nr 4 (40 tundi sooritamiseks ajavahemikul 10.11-14.11.2014) samuti isiklikel põhjustel. Ei sooritanud ühtegi tundi. 19.03.2015 antud kirjalikus seletuses K.V kirjutab, et ei töötanud vastavalt üldkasuliku töö tegemise ajakavale nr 6 (80 tundi sooritamiseks ajavahemikul 09.03-20.03.2015), sest oli haige ajavahemikul 09.03- 16.03.2015. Arstitõendit ei esitanud. Ajavahemikul 16.03-20.03.2015 ei töötanud, kuna tööandja kõrvaldas teda töölt dokumentide puudumise tõttu. Ei sooritanud ühtegi tundi. K.V palub kohtult mitte pöörata karistust täitmisele ja anda talle veel üks võimalus määratud ÜKT sooritamiseks. Katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, kuna K.V hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ta ei ole üles näidanud huvi oma kohustuste täitmise vastu. Esmakohtumine K.V -ga leidis aset 30.06.2014, mil hooldusalusele tutvustati tema õiguseid, kohustusi ning üldkasuliku töö tegemise korda ja aega. Hooldusalune allkirjastas üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. 04.08.2014 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr.2. Hooldusalune sooritas 8 tundi 48 ajakavas planeeritud tundidest. Selleks perioodiks, millal ta puudus üldkasuliku töö soorituskohalt ei olnud puudumiseks mõjuvaid põhjusi. 16.09.2014.a. oli tehtud esimene kirjalik hoiatus. 13.10.2014 oli määratud registreerimine. Registreerimiskuupäeval K.V ei ilmunud ega helistanud ametnikule. Arstitõendi ega muu dokumenti ei ole ta esitanud. 31.10.2014 oli määratud registreerimine. K.V ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda ilma mõjuva põhjuseta. 07.11.2014 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr 4. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi planeeritud tundidest ilma mõjuva põhjuseta. 08.12.2014 oli tehtud teine kirjalik hoiatus. 04.03.2015 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr 6. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi planeeritud tundidest ilma mõjuva põhjuseta. 19.03.2015 hooldusalune on teavitatud, et tema suhtes koostatakse erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. KrMS § 42 8 lg 2 kohaselt, üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtid üldkasulik töö, mille kaks tundi võrgub ühe päeva aresti või vangistusega. K.V selgitas kohtus, et palub jätta taotlus rahuldamata kuna on tal võimalus ÜKT täies mahus ära teha.
Kohus, läbi vaadanud toimiku materjalid, ära kuulatud poolte arvamused, leiab, et kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorraline ettekanne Maksim Loginovile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamisele ei kuulu. Asja materjalidest nähtub, et üldkasulikku töö ajakava on K.V täitnud osaliselt. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusaluse l esinevad käitumiskontrolli rikkumised – ta ei ilmunud õigeaegselt registreerimisele. K.V seletas, et ta ei rikkunud kontrollnõudeid tahtlikult, vaid mõjuvatel põhjustel või arusaamatuse tõttu. Juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg -s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte (vt RKKKo 3 -1-3-24-97, p 1). Viibimine välisriigi kinnipidamisasutuses on mõjuv põhjus, mille tõttu ei ole süüdlasel tema tahtest mitteolenevatel põhjustel registreerimiskohustusele alluda. (RKKKo 3-1-1-61-13). Praktika kohaselt saab käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine olla karistuse täitmisele pööramise alusel üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdimõistetu üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Kohus nõustub, et K.V rikkus kontrollnõudeid mitte tahtlikult ning võtab arvesse, et ta teostab ÜKT -d ning kohtu hinnangul on tal aega üldkasuliku töö ära tegemiseks täeis mahus. Arvestades erakorralises ettekandes olevaid andmeid, süüdimõistetu seletusi, prokuröri hinnangut, ei ole antud juhul rikkumised piisavad otsustamiseks, et käitumiskontroll Maksim Loginovi suhtes ebaõnnestus. Lähtudes ülalmainitust, arvestades K.V seletusi ja kriminaalhooldusametniku arvamust, leiab kohus, et tuleb jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Maksim Loginovi suhtes karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning anda kriminaalhooldusalusele võimalus kriminaalhoolduse edukaks läbimi seks ja ÜKT ära tegemiseks. Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Olga Tapner taotlus K.V-le Viru Maakohtu 19.05.2014 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates sellest teada saamisest.
Kohtunik Larissa Prokoenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.