lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10956/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-10956/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
602
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-10956/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja08.04.20151-14-10956/42Tartu Maakohus Tartu kohtumaja03.01.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10956

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 08. aprilli 2015 otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Sergei Karlov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 08. aprilli 2015 otsus muutmata. Jätta süüdistatav Sergei Karlovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja 08.04.2015 otsusega tunnistati Sergei Karlov süüdi KarS § 331 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 4 kuu pikkust vangistust Harju Maakohtu 14.06.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5066 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta 1 kuu 16 päeva vangistuse võrra ning S. Karlovile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud 16 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 08.04.2015.
1.1.Kohtuotsusega mõisteti S. Karlovilt välja menetluskuluna riigituludesse: sundraha 585,00 eurot, toksikoloogiaekspertiisi tasu 70,00 eurot, riigi õigusabi kohtueelses menetluses 48,00 eurot ja riigi õigusabi kohtumenetluses 24,00 eurot. Kokku menetluskulud 727,00 eurot. Määrati, et S. Karlovil tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Süüdistatav S. Karlov esitas Tartu Maakohtu 08.04.2015 otsuse peale määruskaebuse, milles taotleb enda vabastamist väljamõistetud kriminaalmenetluse kuludest. Kaebuse esitaja toob välja, et 15.12.2014 kuulutas Tartu Maakohus välja tema pankroti (2-14-5357), mistõttu tuleks ta menetluskuludest vabastada, kuna tal ei ole võimalik neid tasuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Ringkonnakohus, tutvud S. Karlovi määruskaebusega, maakohtu otsuse ja kriminaalasja toimikuga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning S. Karlovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märgib järgnevat.
4.KrMS § 189 lg 3 sätestatu kohaselt kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki (määruskaebuse lahendamise menetlus) kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid osa menetluskuludest.
5.Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust ei menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ega menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. S. Karlov on taotluse esitamisel tuginenud üksnes sellele, et tema suhtes on 15.12.2014 välja kuulutatud pankrot. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt ei ole süüdistatav palunud ei menetluskulude ositi kandmist, menetluskulude vähendamist ega ka maininud, et tema suhtes on välja kuulutatud pankrot, kuigi vastavasisuline lahend oli tehtud enne maakohtu menetluses tehtud kokkuleppeotsust. Maakohtul puudub iseseisvalt kohustus välja selgitada süüdistatava majanduslikku olukorda. Asjaolu, et S. Karlovi suhtes on välja kuulutatud pankrot ei ole aluseks isiku menetluskuludest vabastamiseks. Menetluskulud on osa kokkuleppemenetluses sõlmitud otsusest. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on S. Karlov võtnud kokkulepe omaks – tunnistanud, et see on talle arusaadav ning ta jääb selle juurde. Kuna süüdistatavale oli nimetatud asjaolud teada ka kokkuleppe otsuse menetlemisel, siis leiab ringkonnakohus, et ka käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, mis annaks aluse menetluskuludest vabastamiseks.
6.Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus S. Karlovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 08. aprilli 2015 otsuse muutmata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.