1-14-10091/36 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Viktoria Reet olles isikuks, kes on varem toimepannud vargusi, 25.07.2012. a kella 17.00 paiku Tallinnas Pelguranna peatuse juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis maast leitud Xxx kuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-C6712 väärtusega 156 eurot koos vutlariga väärtusega 10 eurot, tekitades kannatanule kahju summas 166 eurot. Samuti tema uuesti 06.03.2014. a kella 11.45 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kauplusest New-Yorker aadressil Tallinn Narva mnt 1 kuus vesti kogumaksumusega 179.70 eurot, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema uuesti 03.05.2014. a kella 21.00 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Henner & Mauritz OÜ-l kuuluvast kauplusest H&M aadressil Tallinn Narva mnt 1 ühte pluusi (62089) väärtusega 17.95 eurot, ühte komplekti (95278) väärtusega 9.95 eurot, kahte dressi pluusi (56772) koguväärtusega 19.90 eurot, ühte pluusi (88803) väärtusega 7.95 eurot, ühte paari teksapükse (61639) väärtusega 19.95 eurot, ühte paari teksapükse (57623) väärtusega 14.95 eurot, kahte pluusi (78068) väärtusega 19.90 eurot, ühte pluusi (86950) väärtusega 9.95, ühte paari pükse (37404) väärtusega 9.95 eurot, ühte pluusi (8187) väärtusega 7.95 eurot, ühte pluusi (78068) väärtusega 9.95 eurot ja ühte komplekti (95278) väärtusega 9.95 eurot koguväärtusega 158.30 eurot, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Viktoria Reet olles isikuks, kes on varem toimepannud vargusi, uuesti 27.12.2014. a kella 14.40 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kaubamaja AS-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn Viru Väljak 4 Flare jopet maksumusega 339.99 eurot ning Derhy kasukat maksumusega 339.99 eurot, kõik kokku maksumusega 679.98 eurot, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna peeti turvatöötaja poolt kinni. Viktoria Reet isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, s.o 03.05.2014. a, mille osas on talle esitatud süüdistus 28.11.2014. a, ja 27.12.2014. a, mille osas on talle esitatud süüdistus 20.02.2014. a, uuesti 13.03.2015. a kella 17.42 paiku viibides Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas ja Prisma Peremarket AS-le kuuluvas kaupluses Rocca al Mare Prisma, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kogumaksumusega 247,93 eurot: - komplekt „Lego City“ 4x4 mootoriga mootor maksumusega 29,99 eurot; - komplekt „Lego City“ buldooser maksumusega 31,99 eurot; - EAH nukk „Massata“ maksumusega 35,99 eurot; - MH nukk „Vahetus“ maksumusega 31,99 eurot; - EAH nukk „Vahetus“ maksumusega 45,99 eurot; - nukk „Frozen uisutaja“ maksumusega 25,99 eurot; - EAH nukk „Kevadine“ maksumusega 45,99 eurot. Peitis kauba kaasas olnud käekottidesse ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid 3 (16)

05.02.2015. a, 23.03.2015. a ja 28.04.2015. a toimusid käesolevas kriminaalasjas kohtuistungid. Kuivõrd kohus lahendab Viktoria Reeda kriminaalasja lühimenetluses, võib kohus kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Enne eelmist, s.t Harju Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsuse kuulutamist toime pandud tegu 28.11.2014. a süüdistusaktis on prokurör esitanud Viktoria Reedale süüdistuse mh selles, et Viktoria Reet olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, 25.07.2012. a kella 17.00 paiku Tallinnas Pelguranna peatuse juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis maast leitud Xxxle kuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-C6712 väärtusega 156 eurot koos vutlariga väärtusega 10 eurot, tekitades kannatanule kahju summas 166 eurot (I kd lk 144). Lühidalt on Viktoria Reedale 25.07.2012. a episoodis esitatud süüdistus lõpuleviidud varguse toimepanemises (vt ka I kd lk 143 pöördel, p 14). Kohus ei nõustu prokuröri kvalifitseeringuga Viktoria Reeda 25.07.2012. a teos osas ning leiab, et tegemist on omastamisega mitte vargusega. KarS § 199 lg 1 sätestab varguse mõiste, mille kohaselt on vargusega tegemist siis, kui võetakse ära võõras vallasasi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Varguse objektiivse koosseisu üks elemente ehk äravõtmine eeldab mh senise ehk võõra valduse murdmine (vt selle kohta ka õiguskirjandusest: J. Sootak. Varavastased süüteod, lk 23-24, 42-43, 53-59). Kohtu hinnangul välistab varguse objektiivse koosseisu selle elemendi ainuüksi esitatud süüdistuse sõnastus. Nimelt on süüdistuses kasutatud väljendit Tallinnas Pelguranna peatuse juures /.../ võttis maast leitud Xxxle kuuluva mobiiltelefoni. Seega ei ole süüdistuses ära toodud seda, kuidas Viktoria Reet murdis Xxxvalduse viimase telefonile. Vastupidi, süüdistuses on otsesõnu märgitud, et Viktoria Reet leidis mobiiltelefoni bussipeatuse juurest maast. Asjaolu, et Viktoria Reet ei murdnud Xxx valdust mobiiltelefonile, kinnitavad ka nii kannatanu Xxxkui ka Viktoria Reeda ütlused. Nimelt on kannatanu Xxxandnud ütlusi (I kd lk 5), milles ta kirjeldab, et 25.07.2012. a kelle 20 paiku avastas kodus Xxxaadressil, et ta käekotis ei ole mobiiltelefoni. Viimast korda kasutas kannatanu telefoni kella 17 paiku viibides Pelguranna peatuses ja seejärel sõitis nr 40 bussiga Viru Keskuseni, kus istus ümber bussile nr 35. Viktoria Reeda ütlustest (I kd lk 36) nähtub, et 25.07.2012. a peale lõunat sõitis ta Viru Keskusest nr 40 bussiga Kopli suunas ja väljus Randla peatuses. Bussist väljudes nägi ta, et bussi jooksid kaks neiut ja neil kukkus mingi ese kõnniteele. Viktoria Reet mõtles, et see on rahakott ning läks ja vaatas – selgus, et tegemist oli mobiiltelefoniga, mis oli valget värvi vutlaris. Kuigi kannatanu on kindel, et telefoni ta ära ei kaotanud, vaid see varastati, siis kohtu hinnangul ei ole see tõendamist leidnud. Esmalt seetõttu, et nii kannatanu kui Viktoria Reet kinnitavad, et Viktoria Reet vastas mobiilile. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes on kellegi mobiiltelefoni varastanud (nt käekotist), hakkaks telefonile vastama. Tavapäraselt lülitatakse telefon hoopis välja. Samuti kinnitavad Viktoria Reeda ütlused, et kannatanul kogemata kukkus telefon bussile kiirustades maha. Sealjuures on ka prokurör süüdistust esitades

1-14-10091 lähtunud asjaolust, et telefon oli Pelguranna peatuses maas ja Viktoria Reet leidis selle, mitte ei võtnud kannatanu käekotist ära bussis viibides. Samuti on Viktoria Reet selgitanud, et alguses mõtles ta telefoni omanikule tagastada, aga kuna temaga telefonis ebaviisakalt suheldi, siis otsustas ta selle pandimajja viia (I kd lk 36). Kuivõrd eeltoodu kinnitab, et Viktoria Reet ei ole murdnud võõrast valdust, siis ei ole täidetud ka üks varguse objektiivse koosseisu tunnustest ja Viktoria Reeda tegu ei saa kvalifitseerida vargusena. See aga ei tähenda, et Viktoria Reet tuleks 25.07.2012. a episoodis õigeks mõista. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kordivalt rõhutanud, et juhul, mil kohus loeb kohtuliku arutamise tulemina välistatuks süüdistatava süüditunnistamise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritud karistusseaduse sätte järgi, ei saa automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist, vaid kohus peab nõupidamistoas oma algatusel kontrollima, kas süüdistatava käitumine vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks võimalik see ümber kvalifitseerida (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-73-13 p-i 9 ja nr 3-1-1-95-12 p-i 14.2). Seega peab kohus tuvastama, kas Viktoria Reeda tegu võib vastata mõnele muule süüteo koosseisule. Kohus on eelnevalt juba märkinud, et Viktoria Reeda tegevus tuleb kvalifitseerida omastamisena ning põhjendab seda järgnevalt. KarS § 201 lg 1 sätestab omastamise mõiste, mille kohaselt on valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine karistatav omastamisena. Seega esimeseks omastamise objektiivse koosseisu tunnuseks on võõras vallasasi või vara. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et telefon kui vallasasi, mille Viktoria Reet leidis ja hiljem pandimajja viis, kuulus Xxx ehk oli Viktoria Reeda jaoks võõras vallasasi. Omastamise objektiivse koosseisu teise elemendina tuleb tuvastada, kas see ese oli Viktoria Reeda valduses või temale usaldatud. Antud juhul on kohus eelnevalt varguse objektiivse koosseisu analüüsi juures põhjalikult selgitanud seda, et Xxx telefon oli Viktoria Reeda valduses ning ühtlasi seda, kuidas see oli Viktoria Reeda valdusse sattunud. Omastamise objektiivse koosseisu viimane element on enda kasuks pööramine. Antud juhul on ka see tingimus täidetud, kuivõrd nii Viktoria Reeda ütlustest (I kd lk 36) kui ka tunnistaja Xxx ütlustest (I kd lk 17-18) ja pandilepingust (I kd lk 19) selgub, et Viktoria Reet viis leitud mobiiltelefoni 25.07.2012. a selle tagastamise asemel hoopis Puhangu tänaval asuvasse pandimajja ning esitles end telefoni omanikuna ja sai telefoni pantimise eest 40 eurot. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Viktoria Reet on täitnud KarS § 201 lg-s 1 sätestatud omastamise objektiivse koosseisu. Samas sätestab KarS § 218 lg 1, et varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, on väärtegu. Kehtiv KarS-i redaktsiooni § 218 lg 4 ja teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 218 lg 2 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kehtiva KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 2 kohaselt oli miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot. Seega loeti teo toimepanemise ajal väheväärtuslikuks asja, mille väärtus on alla 64 euro ning käesoleval ajal asja, mille väärtus on alla 200 euro. Kuivõrd väheväärtusliku asja väärtuse määratletus paneb paika kriminaal- ja väärteovastutuse vahelise piiri, siis kohtu hinnangul tuleb antud juhul tuginedes KarS § 5 lg 2 esimesele lausele (Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud.) pidada väheväärtuslikuks asju, mille väärtus jääb alla 200 euro. Seega, kuivõrd mobiiltelefon oli koos vutlariga väärt kokku 166 eurot (I kd lk 5, 6, 14) 5 (16)

1-14-10091 ehk alla 200 euro, vastab antud Viktoria Reeda tegu KarS § 218 lg 1 tunnustele kui varavastane (omastamise) väärtegu väheväärtusliku asja vastu. KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestab, et kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kriminaalmenetluse alus. KrMS § 274 lg 1 kohaselt kui kohus tuvastab KrMS § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaolu, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Kuivõrd kohus leidis, et Viktoria Reet pani 25.07.2012. a toime KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteo tunnustele vastava teo, tuleb selles episoodis Viktoria Reeda suhtes menetlus lõpetada. Pärast Harju Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsuse kuulutamist toime pandud teod Lisaks 25.07.2012. a episoodile, mida kohus analüüsis eelnevalt on Viktoria Reedale esitatud süüdistus kokku neljas varguse katses kuupäevadel 06.03.2014. a, 03.05.2014. a, 27.12.2014. a ja 13.03.2015. a (I kd lk 144; II kd lk 44 pöördel; III kd lk 73). Kohus leiab, et Viktoria Reet on nimetatud neljal kuupäeval toime pannud varguse katsed ning tema tegu on kokkuvõttes kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ehk süstemaatiliselt toimepandud varguste katsetena. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need varguse teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Sealjuures peavad need vargused olema omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Kõigi nelja episoodi puhul nähtub kohtule esitatud tõenditest, et Viktoria Reedal ei õnnestunud süütegu lõpule viia, kuivõrd ta peeti peale kassadest möödumist kinni. Nimelt nähtub 06.03.2014. a episoodis nii tunnistaja Xxx(I kd lk 79 pöördel) kui Viktoria Reeda (I kd lk 89) ütlustest, et Viktoria Reedal ei õnnestunud tegu lõpule viia, sest ta peeti turvatöötaja poolt peale kassade läbimist ja enne kauplusest väljumist kinni. 03.05.2014. a episoodis kinnitavad nii tunnistaja Xxx(I kd lk 114 pöördel) kui Viktoria Reeda ütlused (I kd lk 120 pöördel), et tegu jäi Viktoria Reedal lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt peale kauplusest väljumist kinni. Kolmandas episoodis jäi Viktoria Reeda tegu samuti lõpule viimata, sest nii tunnistaja Xxx(II kd lk 3 pöördel) kui Viktoria Reeda enda ütlustega (II kd lk 11) on tõendatud, et 27.12.2014. a peeti Viktoria Reet peale kaupluste turvaväravate läbimist kinni. Ka viimane ehk 13.03.2015. a episood jäi lõpule viimata, kuivõrd nii xxx (III kd lk 4 pöördel) ja Nelli Ismerin’i (III kd lk 5 pöördel) kui ka Viktoria Reeda ütluste (III kd lk 13) kohaselt peeti Viktoria Reet kinni peale kassade läbimist. Seetõttu analüüsib kohus Viktoria Reeda poolt toimepandud tegu edasi süstemaatilise varguse katse koosseisu skeemi järgi. Subjektiivne koosseis 06.03.2014. a episoodi osas nähtub tunnistaja Xxxütlustest (I kd lk 79 pöördel), et ta töötas sel päeval turvatöötajana Narva mnt 1 Tallinnas asuvas Postimaja Keskuses ning nägi, kuidas naisterahvas võttis New-Yorker’i kaupluses riiulist kaupa ja pani selle endale kilekotti ning

1-14-10091 liikus seejärel väljapääsu poole kassadest ja turvaväravatest mööda kauba eest maksmata. Kell 11:50 peeti isik kinni, kelleks osutus Viktoria Reet ja kelle juurest leiti 6 vesti koguväärtusega 179,70 eurot. Tunnistaja ütlusi varastada püütud kauba nimetuse ja väärtuse ning kinnipeetud isiku osas kinnitab ka kriminaalasja toimikus olev õigusvastase teo toimepanemise akt (I kd lk 78). Kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd lk 89) on Viktoria Reet tunnistanud varguse katse toimepanemises end täielikult süüdi. Viktoria Reet selgitas, et 06.03.2014. a kella 11.45 paiku sisenes ta New-Yorker’i kauplusse, mis asub Narva mnt-l. Kaupluses võttis riiulilt ja pani kotti kokku kuus vesti. Pärast seda läks kassast mööda ja jättis kauba eest maksmata. Kauplusest väljudes pidas turvatöötaja ta kinni ning kontrolli käigus avastas ta kotist need kuus vesti. Viktoria Reet selgitas, et ta varastas edasimüügiks. 03.05.2014. a episoodi osas nähtub tunnistaja Xxxütlustest (I kd lk 114 pöördel), et 03.05.2014. a kell 21:00 möödus naisterahvas kaupluse H&M kassast ning turvaväravast tasumata tal kaasas olnud kaupluse kauba (pluusid, komplektid, dressipluusid, teksad, püksid) eest. Tunnistaja pidas isiku kinni Narva mnt 1 Tallinn aadressil seoses paanikahäirele reageerimisega. Kinnipeetud isikuks osutus Viktoria Reet. Varastada püütud esemete tootekoodid ja kogused ning väärtused on täpsemalt ära toodud õigusvastase teo toimepanemise aktis (I kd lk 112-113), millest nähtub, et kauba koguväärtus oli 158,30 eurot. Ühtlasi kinnitab akt ka tunnistaja ütlusi, et varguse katses peeti kinni Viktoria Reet. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas Viktoria Reet (I kd lk 120 pöördel) ka ise nimetatud varguse katse toimepanemist. Lisaks selgitas Viktoria Reet, et 03.05.2014. a õhtu poole läks ta H&M kauplusse, mis asub Narva mnt 1 aadressil. Kaupluses läks teisele korrusele ja võttis lasteriiete osakonnast riideesemeid ja pani need kilekotti. Esemetel olid küll küljes turvaelemendid, aga kuna tal oli kotis omakorda fooliumkott, siis ei hakanud turvaväravad ka häält tegema ning ta liikus esimesele korrusele ning seejärel väljus kauplusest. Fooliumkoti olemasolu tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 122-123), mille kohaselt oli fooliumkott mõõtmetega 45x61 cm. Viktoria Reet enda sõnul ei mäleta palju ta esemeid kokku võttis. Mere pst-l nägi, et turvamees jooksis talle järgi ning ta andis kotis olevad esemed tagasi. Tahtis need lasteriided varastada nii tuttava lapsele sünnipäevaks kui osa ka endale jätta. 27.12.2014. a episoodi puhul nähtub tunnistaja Xxxütlustest (II kd lk 3 pöördel), et ta töötas Gonsiori 2 aadressil Tallinna Kaubamajas operaatorina ning nägi, kuidas üks naisterahvas 27.12.2014. a kell 14:00 võttis halli kapuutsiga ja karvase kraega mantli ja pani selle selga. Sel hetkel rippus mantlil hinnasilt küljes. Seejärel võttis naisterahvas beežikas-pruuni kasuka ja jalutas sellega käes saali peal ringi. Vahepeal üritas turvaelementi eemaldada. Kell 14:35 läks naisterahvas riiuli taha ja kui ta sealt välja tuli, siis oli tal suur roheline kilekott käes ja hall mantel seljas, kuid sellel hinnasilti enam ei paistnud. Kauba eest tasumata möödus ta kassast kell 14:37 ning ta peeti kell 14:38 kinni. Turvaruumis leiti rohelisest kilekotist kasukas maksumusega 339,99 eurot ja isikult võeti seljast ära hall mantel, mille taskus oli hinnasilt maksumusega 339,99 eurot. Kasukas oli korras, aga hall mantel oli rikutud turvaelemendi eemaldamisel põletamise teel. Kinnipeetud isikuks osutus Viktoria Reet. Asjaolu, et hall mantel/jope oli rikutud, kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 14-16), mille kohaselt on jopel parema õmbluse juurest, kus oli turvaelement, määrdunud. Kasuka ja jope maksumusi ning seda, et jope oli rikutud, kinnitab ka õigusrikkuja kinnipidamise akt (II kd lk 2 pöördel). Ühtlasi nähtub õigusrikkuja kinnipidamise aktist, et 27.12.2014. a kell 14:40 peeti Tallinna Kaubamajas kinni Viktoria Reet, kelle juurest nimetatud jope ja kasukas ka leiti. Kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd lk 11) päev hiljem on Viktoria Reet tunnistanud end täielikult varguse katse toimepanemises süüdi. Viktoria Reet selgitas, et ta sisenes 27.12.2014. a kella 14:30 ajal Tallinna Kaubamajja ja võttis riiulilt ühe jope ja ühe kasuka. Eemaldas mõlemal turvaelemente ning pani kasuka kilekotti ja jope selga. Pärast seda läks 7 (16)

1-14-10091 kassast maksmata mööda, kuid kaubamajast väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ja avastas kontrolli käigus varastatud kauba. Viktoria Reet varastas enda sõnade kohaselt enda jaoks. 13.03.2015. a toimunud episoodi kohta on tunnistaja Xxx(III kd lk 5 pöördel) andnud ütlusi, et ta oli 13.03.2015. a tööl turvaosakonnas monitoride taga Rocca al Mare Prismas aadressil Paldiski mnt 102 Tallinn. Kell 17:33 märkas ta mänguasjade osakonnas naisterahvast, kes võttis 2 pakki Legosid ning liikus seejärel järgmisse vahesse, kus asuvad nukud, aga mis kaamera vaatevälja ei jää. Mõne aja pärast liigub sama naisterahvas käruga, milles on kotid, kassasse nr 11 ja mänguasju kärus näha ei ole. Tunnistaja läks isiklikult kontrollima nukkude vahesse ning nägi seal tühje karpe, milles pidid nukud sees olema. Seejärel andis ta koheselt isikukirjelduse info edasi isikule, kes oli kassaderivi juures ning kell 17.41 kui naisterahvas väljus kassadest ja turvaväravatest toodete eest maksmata, palus kassade juures oleval töökaaslasel ta kinni pidada. Xxx on andnud ütlusi (III kd lk 4 pöördel), et 13.03.2015. a oli ta tööl Rocca al Mare Prismas aadressil Paldiski mnt 102 Tallinn kassade rivi valves. Kella 17:35 ajal sai ta kaamera operaatorilt naisterahva kirjelduse, kelle ta kell 17:42 peale kassa nr 11 läbimist kinni pidas. Turvaruumist võttis kinnipeetud isik ostukärust välja kaks kilekotti, milles olid maksmata mänguasjad koguväärtusega 243,93 eurot. Varastatud asjade maksumusi ja koguseid kirjeldab ka AS Prisma Peremarket esitatud avaldus (III kd lk 2). Kahtlustatavana ülekuulamisel on Viktoria Reet (III kd lk 13) tunnistanud end kaupluse varguse katse toimepanemises süüdi. Viktoria Reet selgitas, et ta läks 13.03.2015. a kauplusse ning võttis sealt kaks Lego karpi ja neli erinevat nukku, mille alguses pani ostukärusse, aga pärast müügisaalis pani need endal kaasas olnud kotti. Ostukärus oli lisaks veel üks kilekott ning tema jope. Kaupluse kassast ostis tulemasina ja sigaretid. Legode ja nukkude eest ei maksnud. Kassast väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ning turvakontrolli käigus võeti nukud ja Legod ära. Nukke soovis Viktoria Reet enda sõnade kohaselt varastada edasi müümiseks ja kingiks ning Legosod võttis kingiks. Ühtlasi kinnitab toimunud varguse katset ka vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud videot toimunud sündmusest (III kd lk 46-56). Vaatlusprotokollist on näha esiteks Lego-karpide võtmine, seejärel naisterahva liikumine asju täis käruga mööda saali ning kassas seismine, kus ta paneb kassalindile ühe paki sigarette ning veel midagi väiksemõõdulist ning maksab nende eest. Seejärel on näha, et kui naisterahvas väljub käruga turvaväravatest, siis tulevad tema juurde turvatöötajad. Eeltoodud nelja episoodi tõendite analüüsist nähtub, et toimunud sündmuste osas, s.t millal, kus ja mida püüdis Viktoria Reet varastada, ei ole vaidlust, kuivõrd Viktoria Reeda ütlused kattuvad nii tunnistajate ütluste, asitõendi vaatlusprotokollide kui ka muude tõenditega. Kohtul pole põhjust arvata, et tegevused, mida Viktoria Reet tegi, oleksid erinenud tema teoplaanist. Seetõttu leiab kohus kokkuvõtvalt, et Viktoria Reedal oli kõigil neljal korral juba enne kauplusse sisenemist kavatsus midagi varastada ehk Viktoria Reet tegutses kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Nimetatud paragrahv sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kõikide episoodide osas on Viktoria Reet selgitanud, et ta soovis varastatu kas edasi müüa, et raha saada, kingitusteks ära anda või endale jätta. Kõik sellised teguviisid väljendavad enda kasuks pööramise eesmärki. Kuigi osade episoodide puhul on Viktoria Reet väljendanud, et ta soovis varastada edasikinkimiseks või endale, siis kohtul on alust arvata, et tegelikkuses varastas Viktoria Reet kõikidel juhtudel selleks, et varastatu edasi müüa ja raha saada. Sealjuures on kohtul alust arvata, et raha soovis Viktoria Reet kasutada narkootikumide ostmiseks. Esmalt selgitas Viktoria Reet kohtuistungil, et ta varastas seepärast, et maksta oma narkootikumide võlga (I kd lk 185 pöördel). Teiseks nähtub Viktoria Reeda karistusregistri väljavõttest (III kd lk 18-19), et tema neljast kehtivast väärteokaristusest kaks on narkootiliste

1-14-10091 ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (edaspidi: NPALS) § 151 eest. Tavapäraselt mõistetakse isik väärteokorras NPALS § 151 eest süüdi narkootikumide tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Lisaks peab siinkohal märkima, et NPALS § 151 eest on Viktoria Reedale mõistetud väärteokaristusi arhiivi andmete kohaselt ka ajavahemikul 2002. – 2008. a igal aastal korduvalt (III kd lk 21-26). Lisaks on Viktoria Reet juba 04.05.2014. a kahtlustatavana ülekuulamisel märkinud, et ta soovib minna ravile ja on hetkel Viljandi Haigla rehabilitatsiooni järjekorras (I kd lk 120 pöördel). Täpselt sama rääkis Vikoria Reet ka ca aasta hiljem toimunud kohtuistungil (I kd lk 185 pöördel, 186 pöördel). Eeltoodust nähtub, et Viktoria Reedal on tugev narkosõltuvus ning kuivõrd ta on viimasel kahel aastal töötanud vaid mõned kuud aastas (vt I kd lk 127, 129, 185 pöördel), siis rahapuuduse tõttu varastaski ta narkootikumide jaoks raha saamiseks. Lisaks nähtub eelneva nelja episoodi analüüsist ka seda, et Viktoria Reet püüdis enne kauplusest väljumist võetud kaupa kas ära peita (kilekotti) ja/või nendelt ka turvaelemente eemaldada. Ühel juhul eemaldas ta kasukalt turvaelemendi ja hinnasildi ning pani kasuka seejärel selga proovides jätta muljet, et see ongi tema riideese, mitte poele kuuluv kaup. Sealjuures viitab varguste toimepanemise ettekavatsetusele ka asjaolu, et näiteks ühel korral varastas Viktoria Reet suurel hulgal lasteriideid (ise täpset arvu ka ei teadnud, palju võttis) ja pani need tal kaasas olnud suuremõõdulisse (45x61 cm) fooliumkotti. Sealjuures ka 04.05.2014. a ülekuulamisel on Viktoria Reet väljendanud, et esemetelt ei olnud vaja turvaelemente ära võtta kui panna nad fooliumkotti, sest siis ei hakka turvaväravad häält tegema (I kd lk 120 pöördel). Ka kasukat ja jopet varastada püüdes oli Viktoria Reet enne kauplusse minekut n-ö ette valmistatud, kuivõrd ta eemaldas põletamise teel turvaelemendid nendelt ära ning samas on tema kinnipidamisel tema juurest leitud vastavad abivahendid (II kd lk 6). Samuti nähtub varastatud esemetest, et tegemist ei olnud varastamisega enda tarbeks. Esmalt 06.03.2014. a episoodis püüdis Viktoria Reet varastada kuus vesti. Ainuüksi selline kogus viitab sellele, et varastada soovitakse edasimüügi eesmärgil. 03.05.2014. a episoodi puhul, kus Viktoria Reet püüdis varastada erinevaid lasteriideid, viitab edasimüümisele samuti võetud riiete kogus. Sealjuures just valimatult võtmine, millele viitasid ka Viktoria Reeda enda ütlused, kes ise ka täpselt ei mäleta, mida ta võttis ja kui palju. Kolmandas ehk 27.12.2014. a episoodi puhul ei ole samuti eluliselt usutav, et ühel inimesel on vaja kaht talvist riideeset enda jaoks ning veel niivõrd kalleid riideesemeid. Ka viimases episoodis ehk 13.03.2015. a toimepandud teo puhul viitab varastatud mänguasjade kogus sellele, et kõik need olid mõeldud edasimüümiseks. Viktoria Reet vabanes viimati vanglast 27.04.2012. a (I kd lk 54). Seega vähem kui aasta suutis ta olla õiguskuulekas ning kuritegusid mitte toime panna. Kuigi Viktoria Reedal ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on teda siiski karistusregistri arhiivi andmete kohaselt (III kd lk 19) 2003. aastal karistatud korduvalt ja grupis toimepandud kahe varguse katse toimepanemise eest (I kd lk 47-49). Seega on Viktoria Reet teadlik, milline tegevus vastab vargusele ja varguse katsele, mistõttu pidi Viktoria Reet aru saama ka sellest, et kui ta lühikese ajavahemiku jooksul – esmalt 06.03.2014. a ja 03.05.2014. a – ning seejärel vaid ca pool aastat hiljem uuesti lühikese ajavahemiku jooksul paneb toime veel kaks varguse katset (27.12.2014. a ja 13.03.2015. a), siis võidakse tema tegevus kvalifitseerida süstemaatiliselt toimepandud varguse katsena. Sellist hoolimata ning ka hoolimata asjaolust, et talle oli Harju Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsusega määratud tingimisi katseaeg (III kd lk 17, 27-28), mille kestel uue kuriteo toimepanemine toob tagajärjena kaasa 2 aasta ja 6 kuu pikkuse karistuse reaalselt täitmisele pööramise, pani Viktoria Reet katseajal toime koguni neli varguse katset. Sealjuures ületas kahe episoodi

1-14-10091 puhul varastada püütud kauba väärtus 200 eurot, mistõttu oleks nende episoodide puhul eraldivõetuna tegemist juba kuriteoga. Objektiivne koosseis Eelnevalt väljatoodud ja analüüsitud tõenditega on juba tõendamist leidnud, et Viktoria Reet asus vahetult varguse koosseisu täitmisele. Nimelt püüdis Viktoria Reet erinevate kaupade puhul murda selle omaniku valdust kaubale ning kehtestada enda valdust võetud kaubale. Täpsemalt öeldes täitis Viktoria Reet peaaegu kõik teoplaani osad peale uue valduse kehtestamise, kuivõrd kõik vargused jäid katse staadiumi temast mitteolenevatel põhjustel. See tähendab, et Viktoria Reet tegi endast kõik oleneva, et kaupa poodidest varastada (turvaelemente eemaldades, kaupa peites ja fooliumkotti kasutades), kuid vargused jäid lõpule viimata vaid kaupluste turvatöötajate hea töö ja sekkumise tulemusena. Seetõttu ei olnud Viktoria Reedal võimalust sündmuskohalt lahkuda ja vabalt vallata ja käsutada (s.t maha müüa, endale jätta või edasi kinkida) võetud kaupu. Seega on tõendamist leidnud, et Viktoria Reet pani toime neli varguse katset. Kohtu hinnangul esines kõigi nelja varguse katse vahel ka süsteemsus. Esmalt on kõik neli varguse katset toime pandud ühe aasta jooksul – 06.03.2014. a, 03.05.2014. a, 27.12.2014. a ning 13.03.2015. a. Samuti leidis kohus eelnevalt, et kõik vargused olid kantud eesmärgist varastatu maha müüa ja raha saada, eelkõige narkootikumide ostmiseks. Lisaks pani Viktoria Reet kõik vargused toime kauplustest. Varastatu objektiks oli alati kas riideesemed või lasteriided või mänguasjad. Kõik eelmärgitu kinnitab kohtule, et Viktoria Reeda puhul oli varastamine kujunenud talle elustiiliks ja elatumisallikaks. Kuivõrd süstemaatilisuse jaoks piisab ainuüksi kolmest varguse või selle katse episoodist, siis on käesoleval juhul on nelja varguse katse episoodi tuvastamisega see kriteerium samuti täidetud. Sealjuures vastab neljast varguse katsest kaks eraldiseisvalt kuriteole ning kaks väärteole, kuivõrd kahes varguse episoodis jäi varastada püütud kauba väärtus alla 200 euro ning kahes ületas seda summat. Kokkuvõte Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel on Viktoria Reet täitnud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk süstemaatiliselt toimepandud varguste katsete kuriteokoosseisu. Õigusvastasus ja süü Viktoria Reeda teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Viktoria Reet oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Viktoria Reet on sündinud 1980. aastal (I kd lk 30, 81, 119, 125-126, 149; II kd lk 4; III kd lk 8, 40). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Viktoria Reeda tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Viktoria Reet on pannud toime kuriteo KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 mõttes ehk süstemaatiliselt varguste katseid. Karistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Viktoria Reeda suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viktoria Reedal ei ole töökohta (I kd lk 84, 87, 115, 120; III kd lk 9). Kohtuistungil selgitas Viktoria Reet, et

1-14-10091 varguse pani ta toime, sest ta oli narkootikumide eest võlgu (I kd lk 185 pöördel). Lisaks vastas Viktoria Reet prokuröri küsimisele, et viimati töötas ta 2014. aasta novembris ja palga sai ta detsembris (I kd lk 185 pöördel). Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt töötas Viktoria Reet 2013. aastal vaid jaanuari- ja veebruarikuus (I kd lk 129-130). Kohtuistungil Viktoria Reet väitis, et tal on võimalik koheselt tasuda 200 eurot ja jope eest (339,99 eurot) võib kohe ära maksta (I kd lk 186 pöördel), kuid kohus ei pea seda eluliselt usutavaks. Seega viimati töötas Viktoria Reet 2014. aasta novembrikuus ja viimase palga sai ta 2014. aasta detsembrikuus. Samas oli tal enda sõnul 2000 euro suurune võlg narkootikumide eest (I kd lk 185 pöördel), mistõttu ta varastaski, kuid ta pani varguse katsed toime ka 27.12.2014. a ja 13.03.2015. a. Lisaks on ta näiteks 13.03.2015. a episoodis tunnistanud, et varastas osaliselt edasimüümiseks ning osaliselt kinkideks (III kd lk 13) ning 27.12.2014. a episoodis, et varastas enda jaoks (II kd lk 11). Seega kui Viktoria Reedal ei ole materiaalseid vahendeid, et osta riideid enda tarbeks või kinke teistele ning ühtlasi on ta varastada püüdnud selleks, et asju edasi müüa ehk varastamise eest raha saada ning viimati oli tal töökoht 2014. aasta novembrikuus, siis ei ole eluliselt usutav, et tal oleks vahendeid, et tasuda 2015. aastal rahalist karistust. Lisaks eelnevale nähtub Viktoria Reeda karistusregistrist, et tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja neli kehtivat väärteokaristust (III kd lk 17-19). Sealjuures on kõikide kehtivate väärteokaristuste puhul määratud talle karistuseks rahatrahv vahemikus 16-240 eurot, mis kõik on eranditult tasumata (III kd lk 18-19). Seega on leebema karistusliigi kohaldamine Viktoria Reeda puhul välistatud ainuüksi põhjusel, et isik ei ole võimeline sellist karistusliiki kandma. Samuti on leebema karistusliigi kohaldamine Viktoria Reeda puhul välistatud tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest. Eeltoodud põhjustel on Viktoria Reeda puhul karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Viktoria Reeda süü suurust mõjutab esmalt esemete väärtus, mida ta püüdis varastada. Esimeses, v.t 06.03.2014. a varguse katse episoodis püüdis Viktoria Reet varastada kaupa kogumaksumusega 179,70 eurot (I kd lk 77-78, 79 pöördel). Teises, s.t 03.05.2014. a varguse katse episoodis püüdis Viktoria Reet varastada kaupa koguväärtuses 158,30 eurot (I kd lk 111-113). Kolmandas ehk 27.12.2014. a episoodis püüdis Viktoria Reet varastada kaupa koguväärtuses 679,98 eurot (II kd lk 2, 3 pöördel). Neljandas varguse katse episoodis 13.03.2015. a püüdis Viktoria Reet varastada kaupa koguväärtuses 247,93 eurot (III kd lk 2-3, 4 pöördel). Seega püüdis Viktoria Reet kokku varastada 1265,91 euro väärtuses kaupa. Sealjuures kahjustas Viktoria Reet üht jopet, mida ta varastada püüdis, mistõttu kauplus ei saa seda enam müüa ning esitas kogu jope väärtuse osas ka tsiviilhagi ehk 339,99 euro suuruses summas (II kd lk 2 pöördel, 16, 22-23). KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju selline, mis ületab 4000 eurot. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. Antud juhul nähtub, et kahes varguse katse episoodis ületas kauba väärtus väheväärtusliku asja väärtust ning kahes episoodis jäi vähesel määral alla väheväärtusliku asja piirmäära. Seega varastada püütud kauba väärtust arvesse võttes on Viktoria Reeda süü keskmisest mõnevõrra väiksem. Kohus ei saa arvestada süüd vähendava asjaoluna seda, et kõik vargused jäid katse staadiumi, sest Viktoria Reet tegi kõik endast oleneva, et ta saaks kauplustest võetud esemete vargused ka lõpule viia. Kohus ei pea õigeks lugeda isiku süüd vähendavaks asjaoluks seda, et vargused jäid katse staadiumi olukorras, kus varguseid ei saanud lõpule viia vaid kaupluste turvatöötajate hea töö tulemusena. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Viktoria Reet pani varguse katsed süstemaatiliselt toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm, mille puhul on tegemist suurele süüle viitava asjaoluga. Kohus loeb Viktoria Reeda puhul süüd suurendavaks asjaoluks ka seda, et ta pani esiteks kõik neli varguse katset toime talle Harju Maakohtu 10.12.2013. a

1-14-10091 kohtuotsusega esimese astme kuriteo eest mõistetud tingimisi karistuse katseajal (III kd lk 2728). Sealjuures esimese episoodi pani ta toime kõigest kolm kuud peale katseaja algust. Viktoria Reeda puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust osade toimepandud varguste katsete osas kohtueelses menetluses (I kd lk 120 pöördel; III kd lk 13). Ühtlasi väljendas Viktoria Reet kahetsust ka kohtuistungil (I kd lk 185 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda Viktoria Reeda poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Viktoria Reeda teos ei esine. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, kuid eelkõige varastada püütud kauba väärtust, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Viktoria Reeda süü on väike, mistõttu võiks temale mõistetav karistus jääda sanktsiooni alammäära lähedale. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS § 199 lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Viktoria Reedal on kokku kolm kehtivat kriminaalkaristus ja neli kehtivat väärteokaristust. Sealjuures on viimased kaks karistust olnud raskete esimese astme kuritegude, täpsemalt narkootikumide suures koguses käitlemise eest. 2008. aastal mõisteti talle koguni 4 aasta ja 3 kuu pikkune reaalne vanglakaristus (III kd lk 17; I kd lk 50-50 pöördel). Seega on Viktoria Reeda puhul tegemist isikuga, keda on varasemalt mitmel korral süüdi tunnistatud kuritegude toimepanemise eest ning ta on kandnud ka pikaaegset vanglakaristust. Samas ei ole Viktoria Reedal mitte ühtegi kehtivat kriminaal- ega väärteokaristust varavastaste süütegude toimepanemise eest. Arvestades, et Viktoria Reeda poolt toime pandud kaks varguse katset (27.12.2014. a ja 13.03.2015. a) oleksid eraldiseisvalt kvalifitseerides juba kuriteod ning Viktoria Reet pani kokku toime neli varguse katset, kuigi süstemaatilisuse koosseisu täitmiseks piisab kolmest ning tegemist on siiski isikuga, kes on varasemalt raskete kuritegude toimepanemise eest karistatud (sh pikaaegse reaalse vanglakaristusega), ei saa temale mõistetav karistus olla siiski alammääras. Kuivõrd KarS § 199 lg 2 ei sätesta vangistuse alammäära, siis tuleneb see KarS § 45 lg-st 1, mis sätestab minimaalse vanglakaristusena 30 päeva ehk 1 kuu vangistust. Samas leiab kohus, et kuivõrd Viktoria Reedal ei ole kehtivaid karistusi varavastaste süütegude toimepanemise eest (viimati mõisteti talle varguste toimepanemise eest kriminaalkorras karistus 2003. aastal – III kd lk 19), siis võib tema karistus jääda sanktsiooni alammäärale väga lähedale. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Võttes arvesse Viktoria Reeda süü suurust, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus Viktoria Reedale KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Viktoria Reedale vähendatud karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Viktoria Reeta on kriminaalmenetluse kestel kahtlustatavana kinni peetud 06.03.2014. a – 07.03.2014. a, 03.05.2014. a – 05.05.2014. a, 27.12.2014. a – 28.12.2014. a ja 13.03.2015. a – 14.03.2015. a (I kd lk 84-86, 115-116, 121; II kd lk 7-8; III kd lk 6-7). Seega tuleb Viktoria Reedale mõistetud karistusest arvata maha eelvangistuses viibitud 9 (üheksa) päeva ning lõplikuks

1-14-10091 ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 3 (kolm) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Kuivõrd Viktoria Reet pani käesoleva KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime talle Harju Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsusega KarS § 74 alusel määratud katseajal, mis algas 10.12.2013. a (III kd lk 27-28), siis tuleb KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista Viktoria Reedale liitkaristus suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (3 kuud ja 21 päeva vangistust) Harju Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat ja 6 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Kuivõrd kohus mõistab Viktoria Reedale karistuseks reaalse vangistuse ning Viktoria Reeda suhtes on alates tema viimasest kinnipidamisest ehk 28.04.2015. a kella 09:00-st kohaldatud ka tõkendit vahistamine (I kd lk 175-177, 180-182), siis tuleb karistusaja algust lugeda alates Viktoria Reeda vahistamisest ehk alates 28.04.2015. a. Tõkend Viktoria Reeda suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld alates 14.01.2013. a, 07.03.2014. a, 05.05.2014. a, 28.12.2014. a ja 14.03.2015. a (I kd lk 38, 90, 121; II kd lk 12; III kd lk 15-16). Kohus koostas 17.04.2015. a kohtumääruse, millega kuulutas Viktoria Reeda tagaotsitavaks ning ühtlasi muutis kergemaliigilise tõkendi, s.t elukohast lahkumise keelu raskemaliigilise tõkendi, s.t vahistamise vastu (I kd lk 175-177). Viktoria Reet peeti kinni 28.04.2015. a kell 09:00 (I kd lk 180-182). Viktoria Reeta karistati 10.12.2013. a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, millest 6 kuud tuli koheselt ära kanda ning ülejäänud 2 aastat ja 6 kuus kuud jäeti käitumiskontrolliga tingimisi 3 aasta pikkusele katseajale (III kd lk 17, 27-28). Katseaja algust loeti alates otsuse kuulutamisest ehk 10.12.2013. a (III kd lk 17, 27-28). Seega katseaja lõpp oleks saabunud alles 09.12.2016. a. Käesoleval juhul on kohus eelnevalt tuvastanud, et Viktoria Reet pani katseajal (ehk alates 10.12.2013. a) toime kokku neli varguse episoodi (06.03.2014. a, 03.05.2014. a, 27.12.2014. a ja 13.03.2015. a). Sealjuures peeti ta peale iga varguse katse episoodi toimepanemist kinni ja peale vabastamist kohaldati tema suhtes elukohast lahkumise keeldu. Viktoria Reeda suhtes koostati süüdistusakt ja kriminaalasi saadeti mh 06.03.2014. a ja 03.05.2014. a varguse katsete episoodide osas kohtusse juba 28.11.2014. a (I kd lk 143-144) ning kohtu alla anti Viktoria Reet 13.01.2015. a (I kd lk 145146). Hoolimata asjaoludest, et tema kriminaalasi kahes varguse episoodis oli saadetud juba kohtusse, pani Viktoria Reet ka 27.12.2014. a ja 13.03.2015. a toime uued varguse katsed. Seega ei ole kergemaliigiline tõkend ehk elukohast lahkumise keeld suutnud ära hoida Viktoria Reeda poolt uute varguste toimepanemist. Samuti ei ole suutnud Viktoria Reet hoiduda uue kuriteo toimepanemisest ka katseajal, mil teda ähvardas uue kuriteo toimepanemise korral eelmise kohtuotsusega mõistetud 2,5 aasta vangistuse reaalselt ära kandmine. Lisaks on tulnud Viktoria Reeda suhtes kohtueelses menetluses kohaldada sundtoomist (I kd lk 25-26, 28-29). Ka kohtumenetluses oli kohtul probleeme Viktoria Reedale kohtukutsete kätte toimetamisega, samuti jättis Viktoria Reet kohtuistungile mõjuval põhjusel ilmumata, mistõttu kuulutas kohus Viktoria Reeda tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist. 28.04.2015. a toimunud kohtuistungil avaldas Viktoria Reet, et ta ei soovi vanglasse minna, sest siis ei ole tal üldse elu (I kd lk 186 pöördel). Arvestades kõike eeltoodut, aga eelkõige asjaolu, et Viktoria Reet pani neli varguse katset toime talle määratud katseajal, mil teda ähvardas 2,5 aasta pikkune reaalne vanglakaristus ning kohtumenetlusest on Viktoria Reet samuti kõrvale 13 (16)

1-14-10091 hoidnud ja avaldanud vanglasse minemisel vastumeelsust, siis leiab kohus, et esineb oht, et kui Viktoria Reeda suhtes tühistada tõkend vahistamine ja asendada see elukohast lahkumise keeluga, siis võib ta hakata hoidma kõrvale kriminaalkaristuse kandmisele asumisest ehk mitte vabatahtlikult asuda karistust kandma. Lisaks esineb Viktoria Reeda puhul väga kõrge oht, et ta jätkab vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Seega nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka kohtuotsuse täimise tagamist silmas pidades peab kohus antud juhul vajalikuks jätta tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Tsiviilhagi Viktoria Reeda vastu on esitanud Kaubamaja AS tsiviilhagi summas 339,99 eurot, mille hageja palub kanda Kaubamaja AS arveldusarvele (II kd lk 22-23). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 28.04.2015. a toimunud kohtuistungil tunnistas Viktoria Reet Kaubamaja AS-i esitatud hagi summas 339,99 eurot (I kd lk 185 pöördel-186). Seetõttu tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu Kaubamaja AS-i tsiviilhagi esitatud summas rahuldada ning Viktoria Reedalt kannatanu kasuks välja mõista ilma, et kohus analüüsiks hagi sisuliselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale (vandeadvokaat Leelo Viil’ile) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 487,20 eurot (kohtueelses menetluses 295,20 eurot – I kd lk 59-61, 70-71, 142; II kd lk 42-43: III kd lk 68-70 ning kohtumenetluses 192 eurot – I kd lk 154-155, 188-190). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.2015. a 390 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Viktoria Reedal tasuda ka sundraha summas 585 eurot. Seega kokku peab Viktoria Reet hüvitama menetluskulud summas 1072,20 eurot. KrMS §-d 423 ja 417 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. 28.11.2014. a, 20.02.2015. a ja 14.04.2015. a süüdistusaktides (I kd lk 143 pöördel; II kd lk 44; III kd lk 72) on märgitud asitõenditena, mille suhtes ei ole otsustust kohtueelsemenetluse kestel tehtud, järgmised esemed: •

Kohus on seisukohal, et asitõenditega tuleb toimida järgmiselt. Fooliumkott, mis võeti Viktoria Reedalt tema kinnipidamisel 03.05.2014. a ära, tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetu asi. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Flare jope on rikutud, kuivõrd see on määrdunud ümber koha, kus on olnud turvaelement (II kd lk 14, 16). Arvestades, et jope on vaid määrdunud ning sellele ei ole muid kahjustusi, nt rebendeid vms, mis ei võimaldaks seda enam eesmärgipäraselt kasutada, siis kuigi arusaadavatel põhjustel Kaubamaja AS ei soovi sellist toodet enam müüa ning esitas tsiviilhagi (II kd lk 22-23) ja seega toodet tagasi ei soovi, siis sellest hoolimata on sellele jopel majanduslik väärtus siiski olemas. Seetõttu leiab kohus, et Flare jopet saab KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel võõrandada ning sellest saadud raha kasutada tsiviilhagi vähemalt osalisel hüvitamisel. Lisaks märgib kohus, et kuigi 28.11.2014. a süüdistusakti kohaselt ei olnud asitõendina nimetatud mobiiltelefoni Samsung GT-C6712 IMEI koodiga xxx, kuivõrd see tagastati kannatanule (I kd lk 23, 143 pöördel), tuleb antud juhul selle osas siiski seisukoht võtta, kuivõrd see anti kannatanule vastutavale hoiule kohustusega säilitada ese kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb nimetatud mobiiltelefon tagastada selle omanikule ehk Xxx’le ning vabastada viimane vastutava hoiu kohustusest. 28.11.2014. a ja 14.04.2015. a süüdistusaktides asitõenditena nimetatud kahe CD-plaadi osas (I kd lk 143 pöördel; III kd lk 72) märgib kohus järgmist. Esmalt, ei sisaldu kriminaalasja materjalide juures 28.11.2014. a süüdistusaktis märgitud CDplaati. Samuti ei sisalda kriminaalasja I toimikus materjale, nt vaatlusprotokolli või üleandmis-vastuvõtmise akti, mis viitaks sellele, et selline CD-plaat üldse olemas oleks olnud. Seetõttu leiab kohus, et 28.11.2014. a süüdistusaktis on ekslikult märgitud, et kriminaalasja materjalide juures on ka CD-plaat. III toimiku tagakaanel asuva CD plaadi osas, mis sisaldab videosalvestust, on kohus seisukohal, et CD-plaadi näol ei ole tegemist asitõendiga KrMS § 124 lg 1 mõttes, sest seadusandja käsitleb asitõendina asendamatut objekti (vt KrMS § 124 lg-t 1). CD-plaat, mida prokurör käsitleb asitõendina on asendatav, sest selle kui füüsilise eseme omadused ei oma tõenduslikku tähendust. Tõenduslikku tähendust omab sellel (andmekandjal) olev digitaalne informatsioon, mida on võimalik salvestada erinevatele andmekandjale (näiteks CD, DVD, kõvaketas, mälukaart), sh korduvalt. Seega ei ole CD-plaat asendamatu objekt. Eeltoodud põhjustel tuleb CD-plaati, mis sisaldab videosalvestust, pidada KrMS § 63 lg 1 mõttes tõendiliigina filmiks, mille talletamiseks ja vaatamiseks on vaja kasutada andmekandjat, milleks on tänapäeva tehnoloogia kohaselt sobilik mh ka CD-plaat. Kuivõrd CD-plaadi näol ei ole tegemist asitõenditega, ei teki ka küsimust, mida sellega ette võtta, sest kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, mis ei ole asitõendid, peavad igal juhul olema kriminaalasja materjalide juures. Kohus selgitab lisaks, et näiteks olukorras, kus CD-plaadile on salvestatud elektroonilisel kujul dokumente (näiteks tekstifaile või andmebaase), tuleks CD-plaati pidada 15 (16)

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

VIKTORIA

REET,

RESOLUTSIOON

SÜÜDISTUS

KOHTU PÕHJENDUSED