lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-8216/65

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 28.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-08-8216/65
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1109
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-8216/5Viru Maakohus Narva kohtumaja30.07.20091-08-8216/12Viru Maakohus Narva kohtumaja02.12.20091-08-8216/32Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.02.20141-08-8216/38Tartu Ringkonnakohus14.03.20141-08-8216/40Viru Maakohus Narva kohtumaja22.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2015, Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

1-08-8216

Kohtukoosseis

Kohtunik Deniss Minzatov

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Kristine Kriisk, Svetlana Hamaza

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.I tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

28.04.2015 avalikul kohtuistungil

Süüdimõistetu

N.I , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, m ä ä r a s:

Jätta N.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.031.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega tunnistati N.I süüdi KrK § 101 p 7 järgi ja karistati vabadusekaotusega 13 aastat. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.07.2008 kohtumäärusega nr 1-08-8216 vabastati N.I ennetähtaegselt tingimisi. Katseaja pikkuseks määrati ärakandmata karistusaja ulatus tegeliku vabastamise seisuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta. Katseaja kestel on N.I kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 alusel määrati N.I-le alljärgnevad kohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid; asuda tööle või õppima 2 nädala jooksul peale vabanemist; osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.07.2008 kohtumäärus jõustus 25.07.2008, N.I vabastati 25.07.2008. 1(4)

Viru Maakohtu 02.12.2009 määrusega vastavalt KarS § 76 lg 5 pöörati N.I-le IdaViru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse osa – 4 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise algus 24.03.2011 ja lõpp 18.06.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.04.2015. Kinnipidamisasutusest N.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 distsiplinaarkaristust. Enne käesolevat vangistust elas xxx. Varasemalt elas vanematele kuuluvas 3-toalises korteris aadressil xxx. Vabanemisel asub elama samale aadressile. Isik omab keskharidust ja laevaelektrimehaaniku eriala. Vangistuses on lõpetanud väikeettevõtte ja müügitöö töökorralduse ning arvutiteeninduse erialad. Osales A1 ja A2 taseme riigikeele õppes. Enne käesolevat vangistust töötas xx ehitajana. Omab töökogemust elektrikuna, kiirabihaiglas sanitarina, ehitajana, puidutöödel. Alates 07.5.2014 töötab xxx puidutsehhis. Tasumata nõuded püüdvad. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav rikkus kriminaalhooldusel olles kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, sooritas väärteo alkoholiseaduse § 70 alusel. Isiku sõnul on ta proovinud kanepit ja amfetamiini, kuid regulaarselt narkootikume tarvitanud ei ole. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30%. Viru Vangla toetab kinnipeetav N.I vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt ei soovi isk vabaneda tingiisi enne tähtaega. N.I asub vabanemise korral elama vanemate juurde aadressile xxx. Kinnipeetava vanemad on valmis esialgu N.I materiaalselt toetama, kuni ta tööd leiab. Vabanemisel ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta, kuigi ise väidab, et tal on see olemas. Karistuse täieliku ärakandmise puhul on tal võias töötada ja elada xxx. Kinnipeetav on kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud ühel korral. Katseajal rikkus N.I kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi – ning kandmata karistuse osa oli kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pööratud täitmisele. N.I oli aastaid tagaotsitav, - ta hoidus kõrvale kohtumääruse täitmisest. N.I ei soovinud tingimisi enne tähtaega vabaneda. Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses isiku enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et N.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendamata. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib ssüüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2(4)

Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud. Käesolevat karistust kannab tahtliku tapmise eest, mis on toime pandud eriti julmal viisil. Kinnipeetav vabastati Harju Maakohtu 14.07.2008 määrusega tingimisi ennetähtaegselt. Viru Maakohtu 02.12.2009 määrusega pöörati N.I-le Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1420/00 mõistetud ja kandmata jäänud karistuse osa, 4 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele. Kuna N.I karistuse kandmisele ei asunud, kuulutati ta Viru Maakohtu 09.02.2010 määrusega tagaotsitavaks. Isik lahkus xxx, kus ta peeti kinni 24.03.2011. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused N.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isikul puudub kehtiv isikuttõendav dokument. Vabanedes on N.I võimalus elama asuda vanemate juurde aadressile xxx. Vabanemisel ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Kinnipeetava vanemad on nõus esialgu N.I materiaalselt toetama kuni ta tööd leiab. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades N.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (raske isikuvastane kuritegu- tapmine eriti julmal viisil), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (tingimisi enne tähtaega vabastamisel rikkus katseajal kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistus pöörati täitmisele, karistuse kandmisele ei ilmunud, kuulutati tagaotsitavaks, lahkus xxx, kus ta peeti kinni) ning vanglas toime pandud ditsiplinaarrikkumisi ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud (tingimisi ennetähtaega vabastamisel), katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmisele isik ei asunud, lahkus välismaale oli kuulutatud tagaotsitavaks. Kohtul ei ole veendumust, et isik hakkab kontrollnõudeid täitma ega lahku välismaale. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et isik ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik vanemate näol ei kaalu üles tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (raske isikuvastase kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, kriminaalhoolduse all olles joobeseisundis isa kallal vägivallatsemine) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

3(4)

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

võiksid

toetuda.

Kohus nõustub ka prokuröri arvamusega selles, et KarS § 76 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega ei vabastata isikut, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. N.I-le mõistetud vangistus ületab ülaltoodud 2-aastast tähtaja ning tal on jäänud kanda vähem kui 2 kuud (karistuse lõpp 18.06.2015). Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus s üüdimõistetu N.I temale Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Deniss Minzatov

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.