Kohtulahend

1(4)

Viru Maakohtu 02.12.2009 määrusega vastavalt KarS § 76 lg 5 pöörati H.H-le Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-420/00 mõistetud ja kandmata jäänud karistuse osa – 4 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda Viru Vanglasse saabumise päevast 10 päeva jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest. Karistuse kandmise algus 24.03.2011 ja lõpp 18.06.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.03.2012. Kinnipidamisasutusest H.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne käesolevat vangistust elas xxx. Varasemalt elas vanematele kuuluvas 3-toalises korteris aadressil xxx. Vabanemisel asub elama samale aadressile. Isik omab laevaelektrimehaaniku eriala. Vangistuses on lõpetanud väikeettevõtte ja müügitöö töökorralduse ning arvutiteeninduse erialad. Enne käesolevat vangistust töötas xxx ehitajana. Omab töökogemust elektrikuna, kiirabihaiglas sanitarina, ehitajana, puidutöödel. Vabanemisel on väidetavalt olemas töökoht, garantiikiri puudub. Kinnipeetav rikkus kriminaalhooldusel olles kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, sooritas väärteo alkoholiseaduse § 70 alusel. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Isiku sõnul on ta proovinud kanepit ja amfetamiini, kuid regulaarselt narkootikume tarvitanud ei ole. Kinnipeetava ohtlikkus seisneb alkoholi kuritarvitamises, vägivalla kasutamises ja tapmises. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 16%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 26%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Viru Vangla kinnipeetav H.H vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib H.H vabanemise korral elama asuda vanemate juurde aadressile xxx. Kinnipeetava vanemad on valmis esialgu H.H materiaalselt toetama, kuni ta tööd leiab. Vabanemisel ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Kinnipeetav on kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud ühel korral. Katseajal rikkus H.H kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi – ning kandmata karistuse osa oli kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pööratud täitmisele. H.H oli aastaid tagaotsitav, - ta hoidus kõrvale kohtumääruse täitmisest. Karistusaja lõpp 22.02.2018. H.H ei soovinud sõna videokohtuistungil. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Tegemist on kahel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust tahtliku tapmise, mis on toime pandud huligaansel ajendil ja eriti julmal viisil. Ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske vägivaldse kuriteo tagajärjel suri inimene. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest, julmust ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. H.H elukäik näitab, et isikul on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuritegu on toimepandud alkoholijoobes), kriminaalhooldusel olles on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale varasemalt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. H.H-le anti 14.07.2008 kohtumäärusega 2(4)

võimalus näidata, et ta suudab vabaduses viibides elada õiguskuulekalt ning täita talle pandud kontrollnõudeid. H.H temale pandud kohustusi täita ei suutnud, rikkudes korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kui süüdimõistetu pole suutnud kontrollnõudeid täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Karistuse täitmisele pööramisel H.H karistust kandma ei ilmunud ning ta oli tagaotsitav, sest hoidus kõrvale kohtumääruse täitmisest. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske isikuvastase kuriteo toimepannud isikut vabastada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et H.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on teist korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on karistatud salajase varguse eest. Käesolevat karistust kannab tahtliku tapmise eest, mis on toime pandud eriti julmal viisil. Kinnipeetav vabastati Harju Maakohtu 14.07.2008 määrusega tingimisi ennetähtaegselt. 15.07.2009 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 30.07.2009 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata. 18.09.2009 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata H.H poolt kandamata jäänud karistuse osa täitmisele seoses sellega, et tema ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 02.12.2009 määrusega pöörati H.H-le Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-420/00 mõistetud ja kandmata jäänud karistuse osa, 4 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda Viru Vanglasse saabumise päevast 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kuna H.H karistuse kandmisele ei asunud, kuulutati ta Viru Maakohtu 09.02.2010 määrusega tagaotsitavaks. Isik lahkus xxx, kus ta peeti kinni 24.03.2011. Samuti isiku suhtes oli 18.02.2011 välja antud Euroopa vahistamismäärus. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused H.H puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval resotsialiseeriva iseloomuga tegevused käesoleva vangistuse ajal puuduvad. 3(4)

Isikul puudub kehtiv isikuttõendav dokument. Vabanedes on H.H võimalus elama asuda vanemate juurde aadressile xxx. Vabanemisel ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Kinnipeetava vanemad on nõus esialgu H.H materiaalselt toetama kuni ta tööd leiab. Kohtule on esitatud xxx garantiikiri, millest nähtub, et xxx kohustub korraldama H.H-le vastava koolituse ja edaspidi võtma tööle. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades H.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (raske isikuvastane kuritegu- tapmine eriti julmal viisil), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (tingimisi enne tähtaega vabastamisel rikkus katseajal kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistus pöörati täitmisele, karistuse kandmisele ei ilmunud, kuulutati tagaotsitavaks, lahkus Suurbritanniasse, kus ta peeti kinni), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud (tingimisi ennetähtaega vabastamisel), katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmisele isik ei asunud, lahkus välismaale oli kuulutatud tagaotsitavaks. Kohtul ei ole veendumust, et isik hakkab kontrollnõudeid täitma ega lahku välismaale. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik vanemate näol ja arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Karistusaeg lõpeb 18.06.2015, ehk karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 4 kuu, mis on pikk aeg. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (raske isikuvastase kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, kriminaalhoolduse all olles joobeseisundis isa kallal vägivallatsemine) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.H temale Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.