Anatoli Bahtijarovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja A.V. i süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja 202 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. veebruari 2015 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Anatoli Bahtijarov
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marina Zagorets Anatoli Bahtijarov isikukood XXX;
Süüdistatav
elukoht XXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati Viru Maakohtu 14.04.2014 otsusega KarS § 121 järgi; tõkend – vahistamine alates 28.10.2014.
Kaitsja
Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 5. veebruari 2015 otsus kriminaalasjas nr 1-14-8430 jätta muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 28. aprillil 2015 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 29. aprillist 2015. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates 29. aprillist 2015. Asjaolud ja menetluse käik
1.Anatoli Bahtijarov anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Muu hulgas süüdistatakse A. Bahtijarovit järgmises käitumises:
1.2.05.01.2014 ajavahemikul kella 13.30–18.30 tungis ebaseaduslikult aknaraami lõhkumise teel sisse Narvas, XXX asuvasse G.M. le kuuluvase korterisse ja varastas sealt sularaha summas 50 eurot, tekitades kannatanule materiaalset kahju summas 50 eurot.
1.3.17.02.2014 ajavahemikul kella 07.10–12.30 varastas Narvas, XXX asuvast korterist aknaraami lõhkumise teel T.T. le kuuluva järgmise vara: mobiiltelefon Samsung GT-E2530 maksumusega 100 eurot; materiaalset väärtust mitteomav rahakott, milles oli sularaha 5300 rubla (109,20 eurot), 7 pakki sigarette Bond üldmaksumusega 17,50 eurot ning tekitas kannatanule materiaalset kahju üldsummas 226,70 eurot.
1.4.22.02.2014 kella 19.00 paiku varastas Narvas, XXX asuvast korterist aknaraami lõhkumise teel J.P. le kuuluva vara: sülearvuti Asus X53U maksumusega 323 eurot; odavate ehete komplekt (kett, sõrmus, kõrvarõngad) üldmaksumusega 10 eurot; materiaalset väärtust mitteomavad korteriuksevõti ja fonolukuvõti (korteri ukseluku vahetamine maksab 50 eurot); materiaalset väärtust mitteomav rahakott, milles oli sularaha summas 1500 Venemaa rubla (32 eurot) ja tekitas seega kannatanule materiaalse kahju üldsummas 415 eurot.
1.5.22.02.2014 kella 22.00 paiku grupis A.V. iga varastas Narvas, XXX asuvast korterist, kasutades korterivõtmeid, mis oli varastatud, J.P.le kuuluva televiisori LG50'' Plasma 50PJ350 maksumusega 702 eurot. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 5. veebruari 2015 otsusega tunnistati A. Bahtijarov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati A. Bahtijarovit vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 10 kuud ja 22 päeva vangistust. Arvestades Viru Maakohtu 14.04.2014 otsust kriminaalasjas nr 1-14-1272 mõisteti A. Bahtijarovile KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 22 päeva vangistust ja rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses ehk summas 160 eurot.
2.1.Maakohus leidis, et A. Bahtijarovile süüdistuses ette heidetud tegude toimepanemine on tõendatud süüdistatavate A. Bahtijarovi ja A.V. i ning kannatanute ja tunnistajate ütlustega, samuti kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega. Seoses 22.02.2014 varguseepisoodidega Narvas, XXX märkis kohus, et need on toime pandud erinevatel viisidel ja erinevate isikute poolt: esimene episood akna lõhkumise teel, teine korteri ukse kaudu võtmete kasutamisega ja grupis A.V. iga. Maakohus arvestas A. Bahtijarovi puhul, et isik on mõistetud süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust.
2.2.Karistuse mõistmisel võttis esimese astme kohus arvesse, et A. Bahtijarovit on varem kohtulikult karistatud 6 korral, sh vangistusega, kuid vastavaid järeldusi ta karistustest teinud ei ole. Faktiliselt kohe pärast karistuse kandmist jätkas A. Bahtijarov kuritegude toimepanemist ning talle on esitatud süüdistus 20 varguse toimepanemises. Süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning kergendavate asjaoludena arvestas süü tunnistamist ja kahetsemist. Kuna A. Bahtijarov ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, on tingimisi karistuse kohaldamine tema suhtes välistatud. Esitatud apellatsioon
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Bahtijarov, kes palub osaliselt tühistada 5. veebruari 2015 otsus. Ringkonnakohus märgib, et A. Bahtijarov on kokku esitanud 3 apellatsiooni, mis on dateeritud vastavalt 10.02.2015, 16.02.2015 ja 16.03.2015. Apellandi väited on järgmised.
3.1.A. Bahtijarovi hinnangul on talle mõistetud karistus liiga range ning kohus ei võtnud arvesse karistust kergendavaid asjaolusid. Nimelt esinevad süüdistatava puhul järgmised KarS § 57 lg-s 1 nimetatud asjaolud: puhtsüdamlik kahetsus, süü ülestunnistamine, süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, kahju vabatahtlik hüvitamine.
3.2.Apellatsiooni kohaselt tulnuks A. Bahtijarovit 12.05.–14.05.2012 Narvas aadressil XXX toime pandud varguse eest karistada juba Viru Maakohtu 13.02.2013 otsusega, mistõttu tuleks talle Viru Maakohtu 05.02.2015 otsusega mõistetud karistust vähendada.
3.3.Süüdistatava arvates ei tohiks teda 05.01.2014 episoodis kriminaalkorras varguse eest karistada, kuna nimetatud juhul jääb varastatu väärtus alla 200 euro. Tegu tuleks ümber kvalifitseerida sissetungimiseks ning selle võrra mõistetud karistust vähendada.
3.4.A. Bahtijarov ei nõustu, et 17.02.2014 episoodi puhul on varastatud mobiiltelefoni Samsung väärtus 100 eurot. Nimelt maksab see telefon poes 30 eurot ning süüdistatav palubki kohtul telefoni maksumuse hinnata sellele summale. Kui telefoni hind väheneb, siis ei ületa ka selle episoodi puhul varastatu väärtus 200 eurot ning tegu tuleb ümber kvalifitseerida sissetungimiseks. Eelneva tulemusel peaks vähenema taaskord A. Bahtijarovile mõistetud karistus.
3.5.Maakohus on põhjendamatult arvestanud 22.02.2014 vargust kahe episoodina. Tegemist on jätkuva süüteona: A. Bahtijarov lihtsalt ei jõudnud ühe korraga kõiki varastatud esemeid kaasa võtta, mistõttu pidi samal päeval teist korda korterisse tagasi minema.
3.6.Lisaks tuleks A. Bahtijarovile karistuse mõistmisel võtta arvesse, et tal on kaks alaealist last ja invaliidist naine, kelle ülalpidaja süüdistatav on. Peale teise lapse sündi 24.06.2014 asus ta paranemise teele, sest ei pannud rohkem kuritegusid toime. Tal on töövõimetus 40%. Elektroonilise valve nõudeid ta täitis. Seetõttu ei ole vajalik talle niivõrd pika vangistuse mõistmine. A. Bahtijarov tunnistab süüd ja kahetseb toimepandud kuritegusid ning palub mõista talle õiglane karistus.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus vaatas antud kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses.
4.1.13.04.2015 määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada oma kirjalikke seisukohti apellatsiooni kohta kuni 23.04.2015, kuid neid ei esitatud.
4.2.A. Bahtijarovile süüks arvatud teod on karistatavad ka 01.01.2015 kehtima hakanud KarS-i redaktsiooni järgi ning alust KarS § 5 lg 2 sätete kohaldamiseks ei ole.
5.Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtutoimiku materjalidega, seejuures arvestades, et tegemist on lühimenetlusega, leiab, et apellatsioonis toodud seisukohad ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja lähtudes KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab oma otsuses maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ning vajaduse korral lisab omapoolseid põhjendusi.
6.Apellatsioonis taotletakse mõistetud karistuse kergendamist põhjustel, mis on toodud käesoleva otsuse punktides 3.1.-3.6. Vastusena süüdistatava taotlustele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.1.Kohtukolleegium leiab, et maakohus on A. Bahtijarovile karistuse mõistmisel arvestanud kõiki seaduses ettenähtud asjaolusid (vt käesoleva otsuse punkt 2.2) ja alust mõistetud karistuse kergendamiseks ei ole. Karistuse vähendamist ei too kaasa apellandi väited, et: -
maakohus ei arvestanud kõiki tema karistust kergendavaid asjaolusid,
-
üks varguse episood oli toime pandud enne 13.02.2013 kohtuotsust,
-
osades episoodides jääb varastatu väärtus alla 200 euro,
-
ühte episoodi on käsitletud kahe eraldiseisva episoodina,
-
tal on raske perekondlik olukord.
6.2.KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks kahju vabatahtlik hüvitamine ning p 3 kohaselt süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Maakohus luges karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise ja kahetsemise ehk ülaltoodud loetelu kohaselt puhtsüdamliku kahetsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, sest kohtutoimiku materjalidega tutvudes ei nähtu sealt teisi A. Bahtijarovi karistust kergendavaid asjaolusid. Süüteo avastamisele aktiivseks kaasaaitamiseks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ei saa pidada pelgalt süü tunnistamist, kuna seda asjaolu arvestati A. Bahtijarovi puhul juba niigi karistust kergendavana.
7.Kuigi 12.05.–14.05.2012 Narvas, XXX toime pandud vargus toimus enne Viru Maakohtu 13.02.2013 otsusega süüditunnistamist ja karistamist, ei anna see alust maakohtu käesoleva otsusega mõistetud karistuse kergendamiseks, sest tegemist on KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse hilisema mõistmisega.
8.Maakohus arvestas, et A. Bahtijarov on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks oleva vara väärtus ei oma tähtsust. Ringkonnakohus nõustub nimetatud järeldusega, kuna ka Riigikohtu praktika kohaselt ei ole väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral varastatu väärtusel iseseisvat tähendust (vt nt RKKKm nr 3-1-1-66-13, p 8). Seega on ka A. Bahtijarovi poolt 05.01.2014 toime pandud tegu kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 9 järgi olenemata selles, et varastatu väärtus oli 50 eurot.
9.Seoses süüdistatava väitega, et 17.02.2014 varastatud mobiiltelefoni Samsung väärtus on ainult 30 eurot, juhib kohus tähelepanu, et kohtuistungi protokollist nähtub, et kannatanu T.T. jäi selle juurde,
et tema tsiviilhagi on 226,70 eurot (V kd lk 185). Protokollist nähtub ka see, et A. Bahtijarov on ennast täielikult süüdi tunnistanud ja nõustunud hagidega ning nende suurusega seoses tal küsimusi kannatanutele pole olnud (V kd lk 184-188). Kuna lühimenetluse puhul lahendatakse kriminaalasi KrMS § 233 lg 1 järgi kriminaaltoimiku materjali põhjal ja kannatanu on jäänud oma hagi juurde ning A. Bahtijarov pole sellele vastu vaielnud, siis ei ole alust hinnata varastatu väärtust alla 200 euro .
10.22.02.2014 varguse episoodide osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtuga, et kuigi varastati ühest ja samast kohast, on tegemist erinevate episoodidega, sest need on toime pandud erinevatel viisidel ja erinevate isikute poolt. Jätkuva kuriteona saab käsitada üksnes selliseid ühtsest tahtlusest kantud reeglina ajaliselt lähedasi sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud üksiktegusid, mis toimepanemise ajal vastavad ühele ja samale kuriteokoosseisule (vt RKKKo nr 3-1-1-61-08, p 10.3). Kuna A. Bahtijarovi poolt toime pandud teod on kvalifitseeritavad eri paragrahvide järgi, s.o esimese episoodi puhul KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja teise episoodi puhul KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, puudub alus rääkida ühest jätkuvast teost.
11.Ringkonnakohus leiab, et alust A. Bahtijarovile mõistetud karistuse kergendamiseks ei anna ka see, et tal on kaks alaealist last ja invaliidist abikaasa, kelle ülalpidaja süüdistatav on. Karistuse mõistmisel on määravaks süüdistuse maht (20 varguseepisoodi) ja see, et teda on aastatel 2008-2014 korduvalt kriminaalkorras karistatud.
12.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 05.02.2015 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kartau
Maarika Kuusk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.