Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
21.04.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-7041
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid K.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.J, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 21.01.2011 ja lõpp 02.09.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.04.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta K.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 4, § 121, § 349 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru maakohtu 01.12.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmata
karistuse 1 kuu 12 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud 12 päeva vangistust. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist. Kohtuistung K.J taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Õpingud jäid pooleli, sest teda tõsteti teistest eraldi. Põhjuseks oli, et ta ei soovinud minna ühe isikuga ühte kambrisse. Nii kaua kui ta on üksikkambris ei saa ta ka kooli minna. Kinnipeetav avaldas, et asjad saadeti nii kiiresti kohtusse, et ta ei jõudnud võrra emalt garantiikirja selle kohta, et ta saab ema juurde elama asuda. Vabanedes on garanteeritud töökoht olemas ning kinnipeetav soovib ka õpinguid õhtukoolis jätkata. Lähedasteks on ema, lapsed, õed, vend, laste ema. Laste emaga arutatakse laste asja, aga suhtes enam ei olda. Tõsi on see, et viimane tegu on toime pandud katseajal. Kohus peaks teda seekord uskuma, sest kinnipeetav on viimasest vangistusest teinud omad järeldused. Vanglas on esimest korda, eelmine kord oli eeluurimises 3 kuud. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vanglas kannab karistust teist korda. Käesolevat karistust kannab väljapressimise, kehalise väärkohtlemise ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Kuritegu on toime pandud varandusliku kasu saamise nimel ja kättemaksuhimust tulenevalt. Kinnipeetava praegune käitumine on varasemast erinev, sest eelmised kuriteod on olnud mittevägivaldsed. Kuritegude korduvus viitab asjaolule, et viimastena toimepandud kuriteod ei ole olnud juhuslikku laadi. Soodusteguriks on alkohol. Teda on korduvalt karistatud alkoholi seaduse rikkumise eest, mootorsõiduki joobes juhtumise eest. Kehaline väärkohtlemine, mille eest kinnipeetav karistust kannab oli toime pandud alkoholijoobes. Seetõttu on jätkuvalt olemas oht, et kinnipeetav võib jätkata vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mis tõstab kuriteo toimepanemise riski veelgi. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangla iseloomustuse kohaselt hinnatakse süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 42% ja 45%, mis ei ole madal risk. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi vara- ja isikuvastaseid ning avaliku usalduse vastaseid kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju. Eelnev lubab järeldada, et kinnipeetav ei ole varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistustest enda jaoks järeldusi teinud ja kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas.
Vangla iseloomustuse kohaselt on isik ametnike suhtes negatiivse hoiakuga, on korduvalt toime pannud kuritegusid politseitöötajate vastu, vanglas on olnud olukordi, kus isik pole allunud ametnike korraldustele. Isik väljendab soovi muutuda, kuid hetkel ei näe selleks reaalseid võimalusi. Kohtu hinnangul on ennatlik kriminaalhoolduse alla vabastada isikut, kelle suhtumine kriminaalhooldusesse ja ametnikesse on puudulik. Kinnipeetav on vangistuses distsiplinaarkorras karistatud 4 korda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, on tema vabastamine ennetähtaega ennatlik ning ühiskonna heaolu oleks ohustatud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.