Kohtulahend

1-14-5562

Välja mõistetud sundraha tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtajaks tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule Asjaolud Süüdistatavale Eevi Valgmäele on süüdistus esitatud selles, et Eevi Valgemäe 05.01.2014. a kella 20.00 ajal X X maja hoovialal pani julmal viisil toime looma suhtes lubamatu teo. 05.01.2014. a lasi A. R. Macki majast välja. 05.01.2014. a kella 20.00 ajal kuulis A. R. oma kodu X, X hoovist üle tee kostmas tugevat kassi kräunumist. Selle peale väljus A. R. oma elukoha väravast ja liikus X elava naabri hoovi piirava aia juurde, kust suunast oli kassi kräunumist kuulda. A. R. liikus X aiaväravast sisse ja nägi hoovil X garaaži ja Kanali 9 hoone ristumisseina juures naabrinaist Eevi Valgemäed (Valgemäe), kes oli kummargil plastmassist kandilise kasti kohal ning hoidis käes kotti, milline oli vees. Eevi Valgemäe surus enda poolt eelnevalt Pärnu Loomade Varjupaigast hulkuvate loomade püüdmiseks kasutusse antud puuriga kinni püütud ning seejärel puuvilla materjalist kotti pandud Arne Randmaale kuuluva kassi Mack (kiip 9720000014842) oma elukoha hoovialal paiknevasse veega täietud kasti viisil, et kassi vee alla viimise ning vee all hoidmise käigus tungis kassi kopsudesse vesi ning kassile põhjustati alajahtumine, tekitades seeläbi loomale vaimseid ja füüsilisi kannatusi ning põhjustades kassi elule kriitilise seisundi. Eevi Valgemäe ehmatas, märgates A. R. ja tõusis kummargil püsti ning võttis koti vee seest välja. A. R. võttis Eevi Valgemäe käest koti ja leidis kotist talle kuuluva läbimärja kassi Mack. Kass oli koti põhjas liikumatus asendis, silmad olid avatud, kass ei reageerinud ega liigutanud. Eevi Valgemäe – hoides kinnises kotis kassi vee all, seega keskkonnas, millises kass ei ole suuteline elutegevuseks vajalikuks hingamiseks – väljendas erilist hoolimatust ja brutaalsust looma elu vastu. Oma tegevusega enne kannatanu sekkumist põhjustas Eevi Valgemäe A. R. kuuluvale kassile Mack vaimseid ja füüsilisi kannatusi täpselt tuvastamata aja jooksul, kuid vähemalt aja jooksul, mis kulus A. R. hädakisa kuulmiseks ja hääle järgi sündmuskohale jõudmiseks ja koti enda kätte saamiseni. Kassi elule kriitilise seisundi tekitamisega rikkus Eevi Valgmäe loomakaitseseaduse § 4 lg 1, mille kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu; LoKS § 5 lg 3, mille kohaselt hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil; LoKS § 10, milline sätestab looma lubatud hukkamise regulatsiooni ning LoKS § 18 lg 5, mille kohaselt on keelatud looma lämmatamine ja uputamine. Süüdistus Eevi Valgmäele oli esitatud looma suhtes lubamatu teo toimepanemises, kui see on toime pandud julmal viisil, s.o. KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Süüdistatav kuriteo toimepanemises end süüdi ei tunnistanud, väites kohtus, et leidis 05.01.2014 a. oma hoovis asunud kassipüüdmise puurist kassi, kes oli vihmast märg. Kuna kassi ei olnud kohe võimalik varjupaika toimetada, püüdis ta kassi soojendada, küttes selleks katlamaja ja asus tegutsema

1-14-5562 selle nimel, et kass saaks võimalikult kiirelt varjupaika viidud. Ajal kui süüdistatav püüdis kassi puurist välja võtta ning katlamajja toimetada, sisenes süüdistatava maja hoovi kannatanu A. R., kes võttis kassi enda valdusesse ning viis ta ära. Kannatanu märkis kohtus, et kuulis 05.01.2014.a õhtul umbes kella kaheksa ajal kassi kräunumist, misjärel sisenes hääle suunas liikudes naabri hoovi ja nägi, et süüdistatav oli kummargil valgete anumate kohal, hoides käes läbimärga kotti, mille sees oli kass. Kannatanu tuvastas, et tegemist oli tema kassi Mackiga. Lisaks selgitas kannatanu, et paar tundi enne juhtunut, umbes kella kuue ajal lasi ta oma kassi Macki õue. Kannatanu selgitas, et viis kassi enda juurde koju, misjärel helistas politseisse ja loomaarstile. Kannatanu jäi kohtus enda esitatud tsiviilhagi juurde, millega ta nõuab süüdistatavalt kassi ravikulude hüvitamist kogusummas 122.74 eurot. Prokurör leidis, et Eevi Valgmäe süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokurör taotles süüdistava süüdi tunnistamist KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ning tema karistamist kuuekuulise vangistusega, mis jäetaks KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui Eevi Valgmäe ühe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ei ole tõendamist leidnud. Kaitsja väitel tegi süüdistatav kõik endast oleneva, et kass saaks sooja. Kaitsja hinnangul puuduvad tõendid kassile väidetavalt põhjustatud vigastuste kohta. Kaitsja leiab, et süüdistatava käitumises ei olnud midagi nn loomavaenulikku ega õigusevastast. Kaitsja taotleb süüdistatava talle esitatud kuriteo toimepanemise süüdistuses õigeksmõistmist, tsiviilhagi rahuldamata jätmist ja Eevi Valgmäele kõikide õigusabikulude hüvitamist. Kohtu seisukoht Kohus leidis kriminaalasja kohtuliku uurimise põhjal, et Eevi Valgmäe süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ilmnes vastuolu ühelt poolt süüdistatava Eevi Valgmäe ning teiselt poolt kannatanu A. R. seisukohtades. Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamateks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kriminaalasja menetlusega on vaieldamatult kindlaks tehtud, et 05.01.2014.a kella 20.00 ajal kuulis kannatanu A. R. oma kodu X X, üle tee asuvast hoovist, aadressil X tugevat kassi kräunumist. Kannatanu liikus hääle suunas, X elava naabri, süüdistatava Eevi Valgmäe hoovi. A. R. sisenemisel süüdistatava hoovi nägi ta, et süüdistatav oli kummargil kasti kohal ja hoidis käes kotti, milles oli kass. Nii kass kui ka kott olid läbimärjad. Süüdistatav loovutas koti kassiga kannatanule, kes tegi kindlaks, et tegemist on talle kuuluva kassi Mackiga. Kannatanu viis läbimärja kassi esmalt koju ja seejärel loomaarsti juurde, kes tuvastas, et kass oli alajahtunud (temperatuur 32,7 C0), ärritunud ja karjus. Lisaks tuvastas loomaarst röntgenpildi abil, et kassi bronhides oli vedelik (I kd t.l 42). Süüdistatava väitel ei olnud kastis, milles ta kassi hoidis, vett. Süüdistatav väitis kohtus, et ta ei püüdnud kassi uputada, vaid kallas selleks, et kass tuleks puurist välja, tema käppadele kopsikust sooja vett. Kannatanu väitel oli kastis vesi ning süüdistatav püüdis kassi uputada, mistõttu sai ka kass märjaks, samuti põhjustati kassile süüdistatava poolt põhjendamatuid kannatusi. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes ning seda alljärgnevatel põhjustel. Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et kannatanule kuuluv kass oli 05.01.2014 a. õhtul, pärast seda, kui kannatanu oli kassi tagasi saanud, märg ning alajahtunud. Süüdistatava väidetel sai kass märjaks seetõttu, et viibis pikemat aega välitingimustes, ilma katuseta kassipüüdmise puuris ning kuna oli niiske ning vihmane ilm, saigi kass sellest märjaks ning tekkis talle alajahtumine. Kohtu hinnangul on süüdistatava väited ümber lükatud järgmiste kriminaalasja menetluse ning kohtuliku uurimisega tuvastatud faktiliste asjaoludega.

1-14-5562 -Tunnistaja, väikeloomakliiniku Solventum vetarsti M. V. kohtuistungil antud ütluste kohaselt helistas talle 05.01.2014.a paanikas naisterahvas, kes väitis, et tema kassi on uputatud ja kiiresti on abi vaja. Tunnistaja kutsus helistaja koos kassiga kliinikusse. Kliinikusse saabus kassiga meesterahvas. Kass oli märg, alajahtunud (temp. 32,7 C0), hingamiskahinaga, ärritunud ja karjus. Samuti kinnitavad tunnistaja eeltoodud ütlusi kassi seisundi kohta kannatanu poolt tehtud fotod, millest nähtub, et kass oli läbimärg (I kd. t.l 41). Tunnistaja M. V. selgitas kohtuistungil, et kuna kassi temperatuur oli 32,7, siis 32 kraadi on kassi jaoks praktiliselt juba surmav. Kassi normaalne temperatuur on 38,5 kraadi. Röntgenpildi abil tuvastas tunnistaja, et kopsu eessagaras on vedelikku. Tunnistaja märkis, et see on koht, kuhu vedelik satub ainult aspireerides, s.t. sisse hingates. Samuti selgitas tunnistaja kohtuistungil asitõendina näidatud röntgenipiltidelt, millisesse kopsuossa kassil vesi oli kogunenud. Kohtule esitatud fotod röntgenülesvõtetest kinnitavad, et kassil oli vesi kopsus (t.l. 24-26). Lisaks on tunnistaja selgitanud, et õues käima harjunud loomade jaoks ei ole probleemiks viibida väljas ka miinus 15 kraadiga, millest järeldub, et üksnes väljas viibimine jaanuarikuus, ei tekita kassile eluohtlikku külmetamist. -Prokuratuur on esitanud tõendina Pärnu-Sauga meteoroloogia jaama andmed sademete ja temperatuuri kohta ajavahemikul 03.01.2014.a kuni 05.01.2014.a. Esitatud väljavõttest nähtub, et märgitud ajal on temperatuur olnud üle null kraadi ning sademeid on olnud minimaalselt. Kriminaalmenetluse aluseks olev sündmus toimus 05.01.2014.a, mille kohta esitatud väljavõttelt nähtub, et enim oli sel päeval sademeid kella nelja ajal hommikul (0,3 mm/h). Väidetav kassi uputamine toimus 05.01.2014.a umbes kella kaheksa ajal õhtul. Esitatud väljavõtte kohaselt oli kella 18.00 kuni 20.00 sademete summa 0, s.t. ei sadanud või oli sadu sedavõrd vähene, et sademete hulk ei olnud mõõdetav. Viidatud ajal oli väljas veidi alla kahe kraadi sooja. Seega ajal, mil kannatanu kass Mack oli väljas (kannatanu ütluste kohaselt lasi ta kassi välja 05.01.2014.a umbes kella 18.00 ajal), oli vihmasadu minimaalne, praktiliselt olematu, ning temperatuur oli plussis. (I kd. t.l 33-36). Sama kinnitab ka kaitsja poolt esitatud ilmateenistuse andmete väljavõte, millest nähtub, et 05.01.2014 a. kella 20.00 ajal oli sademete hulk 0 (I t.l. 76). Eelnevast lähtudes leiab kohus, et ilmastikutingimused olid sellised, mille tagajärjel vee kassile kopsu sattumine ja alajahtumise tekkimine on ilmvõimatud. Siinkohal peab kohus vajalikuks ka välja tuua, et isegi juhul, kui kannatanu lasi kassi välja enne 05.01.2014.a kella 18.00 (süüdistatava väidetel sattus kass püünisesse juba varem olles seal juba kella 15-16 ajal), siis on ikkagi võimatu, et alajahtumine ja vee kopsu sattumine oleks võinud tekkida väljas viibimisest (ilmastikuoludest). Perioodil 03.01.2014.a kuni 05.01.2014.a oli temperatuur plussis ja sademeid oli kogu selle perioodi vältel väga minimaalselt. Seega kassil alajahtumise tekkimine ja vee kopsu sattumine saavad põhjustatud olla üksnes sellest, et kass pidi viibima märjas keskkonnas, millises ei olnud kass suuteline elutegevuseks vajalikuks hingamiseks, mis tähendab seda, et kui kass üritas hingata, siis hingas ta sisse vett. -Järgnevalt tuleb hinnata, kas kassi alajahtumine ja vee kopsu sattumine said tekkida süüdistatava tegevuse tagajärjel. Kannatanu on kohtuistungil selgitanud, et tema sisenemisel süüdistatava hoovi, nägi ta, et süüdistatav oli kummargil kasti kohal ja hoidis käes kotti, milles oli kass. Nii kass kui ka kott olid läbimärjad. Samuti selgitas kannatanu, et selles kastis, mille kohal süüdistatav kummargil oli, oli vesi. Ka süüdistatav ise on kinnitanud, et kott kassiga oli kastis. Samuti kinnitas süüdistatav kohtus, et ta tõi toast vett. Lisaks on kannatanu selgitanud, et ajavahemikul väravast sisenemisest kuni süüdistatavani jõudmiseni ta kassi kräunumist ei kuulnud, kuid oli nn. „kergem sahin“. Kohtus ütlusi andnud tunnistaja (veterinaar) M. V. selgitanud, et kopsu eessagarasse satub vedelik ainult aspireerides, s.t. sisse hingates. Seega on leidnud tuvastamist, et süüdistatav oli kummargil kasti kohal ja hoidis käes kotti, milles oli kass. Nii kass kui ka kott olid läbimärjad. Samuti tuvastas veterinaar, et kassil oli kopsus vesi. Eelnevalt jõudis kohus järeldusele, et kassi alajahtumine ja vee kopsu sattumine ei saanud kuidagi olla tingitud ilmastikuoludest. Samuti ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et vesi sattus kassile kopsu süüdistatava poolt vee kallamisest tema käppadele. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kannatanu ütlusi tuleb pidada usutavamateks, kuna kannatanu väited haakuvad ka muude kriminaalasjas kogutud

1-14-5562 tõenditega nt tunnistaja selgitused, et vesi saab kopsu sattuda ainult sisse hingates. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta veel seda, et teatud ajavahemikul kannatanu kassi häält ei kuulnud, mis tähendab seda, sellel ajal oli kass vees ning tal ei olnud võimalik häälitseda. Asjaolu, et kannatanule kuuluv kass oli läbimärg, kinnitavad ka temas pärast juhtunut tehtud fotod (t.l. 41). -Lisaks kinnitavad kannatanu ütlusi ka sündmuskoha – X, X- fotod (I kd. t.l. 37-40). Viidatud fotod kinnitavad, et kannatanu poolt kirjeldatud juhtumi toimumine tema poolt märgitud kohas ja viisil oli võimalik, kuivõrd kannatanu ütlused kohapealsete olude ning fotode vahel ei ole vastuolus. Nimetatud asjaolu kinnitab kannatanu poolt antud ütluste tõepärasust. Kohus pidas paljasõnaliseks süüdistatava väiteid selle kohta, et kannatanu paigutas fotode tegemise ajaks hoovis olnud esemed ümber. Samas ei saa aga pidada sündmuskoha tehiolusid kajastavateks süüdistatava poolt kohtule esitatud fotosid (t.l. 62,63), kuivõrd need on tehtud ilmselgelt muul, suvisel ajal, kui muru on roheline ning puudu lehes. Käesolevas kriminaalasjas arutatav sündmus toimus aga talvisel ajal, jaanuarikuus. -Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud A. K., kes oli juhtunu ajal Pärnu Kodutute Loomade Varjupaiga juhatajaks kinnitas kohtus, et Eevi Valgmäe hoovi oli paigaldatud viimase taotlusel kasside püüdmise püünis (puur), kuna tema hoovis käisid pidevalt hulkuvad kassid. kes reostasid hoovi. Tunnistaja kinnitas, et looma sattumisel püünisesse, tuli sellest koheselt teatada varjupaigale. E.Valgmäel puudus õigus kassi ise puurist välja võtta, v.a. juhul kui oli teada looma omanik ning see soovis kassi tagasi saada. Kuna antud juhul võttis E.Valgmäe kassi ise püünisest välja ja pani kassi kotti, teadmata, kellele loom kuulub, ei olnud tema tegevus juba siis õiguspärane. -Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja, Eevi Valgmäe naabruses elav E. K. kinnitas kohtus seda, et kuulis 05.01.2014 a. õhtul E.Valgmäe elamu hoovist valju kassi kräunumist, mis kestis umbes 10 minutit. Samas ei näinud tunnistaja toimunut, kuna kahe kinnistu vahel on aed, mis ei võimalda naaberkinnistul toimuvat näha. Kohtu hinnangul ei lükka tunnistaja E.K. ütlused ümber süüdistust ja ei kinnita E.Valgmäe seisukohti, kuna ta juhtunut ei näinud, vaid kuulis juhtunust hiljem E.Valgmäelt. Samas kinnitavad aga tema ütlused kõvahäälsest kassi kräunumisest ehk hädakisast seda, et kass viibis 05.01.2014 a. E.Valgmäe hoovis sellises olukorras, mis tekitas talle füüsilisi kannatusi. Kohtulikul uurimisel ilmnes, et süüdistatava hoov oli kohaks, kus kasvas aktiniidia puu ning milline meelitas ligi väljas liikuvaid kasse. Süüdistatava väidetel pöördus ta probleemi lahendamiseks linnavalitsuse ja politsei poole. Tema pöördumisest tulenevalt paigaldatigi hoovi kassi püüdmiseks puur ehk püünis, millisesse olevat süüdistatava ütluste kohaselt sattunud vähemalt 14 kassi. Kohtu hinnangul on taolisel juhul loomulik, et kasside pidev viibimine süüdistatava hoovis ärritas süüdistatavat. Sellest tulenevalt esines viimasel ka motiiv ning tahe teda häiriva looma kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et süüdistatav, püüdes kassi uputada, tekitas viimasele füüsilist valu ja kannatusi. KarS § 264 lg 1 p 3 kohaselt on karistatav looma suhtes lubamatu teo toimepanemine julmal viisil. Seega tuleb vastavasisulise etteheite tegemiseks tuvastada, et looma suhtes on pandud toime lubamatu tegu ning seda julmal viisil. Koosseisulise tunnuse – looma suhtes lubamatu tegu sisustamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest (edaspidi ka LoKS). Tulenevalt LoKS § 4 lg-st 1 on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed. LoKS § 18 lg 5 kohaselt on keelatud looma lämmatamine, uputamine, mürgiste ainete või ravimite kasutamine, mille annustamise ja manustamise määr ei pruugi põhjustada

1-14-5562 käesoleva paragrahvi lõikes 4 mainitud mõju ja hukkamine elektriga, kui sellega ei kaasne silmapilkne teadvuse kadu. Eeltoodust tuleneb, et looma uputamine on looma suhtes lubamatu teo toimepanemine. Järgnevalt tuleb hinnata, kas looma suhtes lubamatu tegu pandi toime julmal viisil. Julm viis kätkeb endas põhimõttelist ja erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu suhtes, mis avaldub teos nt looma piinamises. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et süüdistatav hoidis kinnises kotis kassi vee all, s.t. keskkonnas, milles ei ole kass suuteline elutegevuseks vajalikuks hingamiseks. Oma taolise käitumisega väljendas süüdistatav erilist hoolimatust ja brutaalsust. Lisaks tuleb välja tuua, et uputamine on tegevus, millega loomal ei kaasne viivitamatu teadvusetus ja surm. Seega on tegemist julma tegevusega, kuivõrd uppumise protsess piinarikkas ja valulik. Ka tunnistaja M. V. on kohtuistungil märkinud, et valu tekitab juba sisse hingatav vesi. Asjaolule, et kassi suhtes toime pandud tegevus oli tema suhtes piinarikas ja valulik, kinnitab ka see, et kass kogu tegevuse ajal kõvasti kräunudes karjus. Seega leiab kohus, et looma suhtes lubamatu tegu pandi toime julmal viisil. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud täielikku tõendamist Eevi Valgmäe poolt kuriteo toimepanek KarS § 264 lg 1 p 3 järgi. Subjektiivsest küljest pani Eevi Valgmäe talle inkrimineeritud kuriteo KarS § 264 lg 1 p 3 järgi toime KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna süüdistatav Eevi Valgmäe seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o ebasoovitavast loomast vabanemise, kassi uputamise. Viidatud asjaolu kinnitavad tunnistaja A. K. kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et kui varjupaigast on isikule looma püüdmiseks puur toodud, siis isik teatab, kui loom on puuri sattunud, siis viib varjupaik looma koos puuriga ära. Samuti kinnitas tunnistaja, et kui isik ei tea, kes on puuri sattunud looma omanik, siis ei tohi looma puurist välja võtta. Lisaks selgitas tunnistaja, et isikutel on keelatud puuri sattunud loomi hukata. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et ka varasemalt oli Eevi Valgmäe korduvalt palunud varjupaigalt püünist looma püüdmiseks ning sellega ka saanud. Samuti on varjupaik süüdistatava juurest korduvalt püütud kasse ära viinud (I kd. t.l 73), s.t. E. Valgmäe teadis, et kui püünisesse on sattunud loom, kelle omanikku ta ei tea, siis ta ei tohi looma ise puurist välja võtta. Kannatanu on kinnitanud, et süüdistatav ei teadnud, et tegemist on tema kassiga. Seega süüdistatav Eevi Valgmäe seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o ebasoovitavast loomast vabanemise kassi uputamise teel. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendub selles, et süüdistatav Eevi Valgmäe pani oma tegevusega toime teo, mis põhjustas kannatanu kassile füüsilisi kannatusi ja valu (tagajärg). Karistuse kohaldamisest: Kohus ei tuvastanud kriminaalasjas menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Eevi Valgmäe poolt on toimepandud seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod süüvõimelise isiku poolt. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt saab vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleva kriminaalasja kohtulikus menetluses on leidnud tõendamist Eevi Valgmäe süü avalikku korra vastases süüteos. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetluses Eevi Valgmäe puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes. Kuriteo toime panemise ajal oli Eevi Valgmäel kehtiv kriminaalkaristus. 28.10.2010 a. Pärnu Maakohtu otsusega karistati süüdistatavat KarS § 25 lg 1,2 ja § 212 lg 1 järgi rahalise karistusega summas 80 päevamäära ehk 4000 krooni (255.65 eurot). Kuigi käesoleval juhul on tegemist teiseliigilise kuriteoga, siis ei ole rahaline karistus mõjutanud süüdistatavat hoiduma kuritegude toimepanemisest, mistõttu tuleb karistusliigi valikul minna edasi raskemale karistusliigile – vangistusele. Arvestades, et õnneks jäi kass ellu, siis leiab kohus, et karistus

1-14-5562 on võimalik mõista tingimisi. Kuna süüdistatava puhul on tegemist võrdlemisi eaka inimesega, kelle suhtes saab õiguskuulekus tulla üksnes inimese enda seest ehk enesedistsipliiniga, siis on kohane mõista tingimisi karistus käitumiskontrollita minimaalses määras. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KarS § 264 lg 1 p 3, tuleb karistada Eevi Valgmäed kolme kuulise vangistusega, milline aga jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui Eevi Valgmäe ühe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 21.04.2015 a. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu on seoses kassi ravikuludega esitanud tsiviilhagi summas 122,74 eurot. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab kannatanu tõendama, et süüdistatava tegevus on kausaalseoses kannatanule tekkinud kahjuga ja on täidetud õigusvastasuse eeldused. Tsiviilhagi on esitatud, kuna süüdistatava tegevus kahjustas kassi tervist, mistõttu kassi ravimisega kaasnesid kannatanule kulud. Kohus on tuvastatud, et E. Valgmäe on esitatud süüdistuses süüdi ja tema tegevus oli õigusvastane. Tekkinud kahju tõendamiseks on kannatanu esitanud 05.01.2014.a S. OÜ arve summas 122,74 eurot (I kd. t.l 29). VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kannatanule kassi ravikulude tekkimine ja nende kandmine oli tingitud süüdistatava õigusvastasest tegevusest. Seega on süüdistatav kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud tsiviilhagi rahuldada ja E. Valgmäelt mõista A.R. (a/a nr. X Danske Bank pangas) kasuks välja tsiviilhagi summas 122,74 eurot. Käesoleva kriminaalasja juures on asitõendina – CD-plaat kass Macki röntgenipiltidega. Märgitud asitõend tuleb jätta KrMS § 313 p 11 ja 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb Eevi Valgmäelt riigi tuludesse välja mõista sundraha summas 585 eurot seoses teise astme kuriteo toimepanemisega tema poolt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud kogusummas 585 eurot väljamõistmisele süüdimõistetud Eevi Valgmäelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Olvik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.