Kohtulahend

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 21.aprillist 2015.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. I Süüdistus Pjotr Seili süüdistatakse selles, et tema isikuna kes on 15.11.2013 ja 08.01.2014 toime pannud pisivargusi ja keda on nende eest väärteokorras karistatud uuesti: - ajavahemikul 01.02.2014 kuni 31.03.2014 tungis xxx hoonesse aadressil xxx, KohtlaJärve ja varastas firmale xxx OÜ kuuluvad tööriistad perforaator AEG maksumusega 250 eurot ja soonfrees Milwoki maksumusega 1040 eurot. Preforaator AEG tagastati kannatanule, vargusega tekitati kahju 1040 eurot. - 03.02.2014 kella 18.25 paiku püüdis Kohtla-Järvel xxx asuvast xxx müügisaalist varastada ühte pudelit viskit Jim Beam maksumusega 19,99 eurot. P. Seil võttis antud kauba, möödus kassast selle eest tasumata ning peeti kinni kaupluse töötaja poolt. Kaup tagastati rikkumata kauplusele. Seega Pjotr Seil, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, sissemurdmisega, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - 06.04.2014 kell 02.20 tegutsedes koos xx xx, Kohtla-Järvel xxx juures läks kannatanu xx. xx juurde, haaras mõlema käega kannatanu kätest, kannatanu kukus rabelemise tagajärjel maha, mille järel hoidis P. Seil kannatanut maas kinni, laskmata kannatanul tõusta, pärast istus kannatanule peale. Samal ajal xx xx kobas kannatanu taskud läbi ja võttis sealt mobiiltelefoni ja rahakoti dokumentidega. Oma tegudega tekitati kannatanule kahju 400 eurot. Seega Pjotr Seil, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, grupis, võttes vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav Pjotr Seil seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi osaliselt. Pjotr Seil ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest

küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: Köide I Kannatanu xx xx OÜ avaldus (lk 1) – milles palutakse alustada õigusrikkumise menetlust Pjotr Seil suhtes seoses 03.02.2014 Kohtla-Järve xxx müügisaalis kauba eest tasumata jätmise ja kassajoone ületamisega. Tunnistaja xx xx ütlused (lk 2-4) – millest nähtub, et xx kaupluses aadressil xxx, K-Järve peeti kinni Pjotr Seil, kes üritas poest väljuda pudeli viskiga, maksumusega 19,99 eurot. Pjotr Seil kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 5-8) - Pjotr Seil peeti kinni 03.02.2014. Pjotr Seil kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (lk 11-12) – mille kohaselt ta tunnistab end süüdi 03.02.2014 toimepandud kuriteos. Taoltus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks (lk 13-14) – tasu kokku 36 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 15-19) – CD-R plaadilt vaadeldi videosalvestist kaupluse turvakaameralt. Asitõend (lk 20) – CD-R plaat. Kiirmenetluse otsus (lk 21-22) – 08.01.201 Ida prefektuuri otsus Pjotr Seil suhtes KarS § 218 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 7 trahviühikut e. 28 eurot. Kiirmenetluse otsus (lk 23-24) – 08.01.201 Ida prefektuuri otsus Pjotr Seil suhtes KarS § 218 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 16 trahviühikut e. 64 eurot. Teatis Pjotr Seil karistuste kohta (lk 25-28) Tõend isiku maksutatava tulu kohta (lk 29) - Pjotr Seilil 2012.a. maksutatav tulu puudus. Õiend toimiku koopia kulude kohta (lk 30) Köide II xx OÜ kuriteoteade (lk 1-3) – milles teatatakse, et ajavahemikul 01.02.2014-31.03.2014 varastati xxx objektilt AEG perforaator ning Milwoki soonfrees. Kannatanu avaldus (lk 4-5) – mille kohaselt nähti OÜ-lt xx varastatud perforaatorit lombardis xx K-Järvel. Arved (lk 6-7) – nähtub puurvasar maksumus. OÜ xxx vastus (lk 10-12) – puurvasara pantis xx.xx 27.03.201-05.04.2014.

Tunnistaja xx xx ülekuulamise protokoll (lk 15-18) – milles ta selgitab, et Pjotr Seil palus tal pantida trell-perforaatori AEG. Ta anti pandimajas selle eest 30-40 eurot. Raha andis Pjotr Seilile. Uurija allkiri (lk 19) – pandimajast puurvasara AEG äravõtmise kohta. Fototabel (lk 20) – puurvasar AEG. Rahvastikuregistri andmed Pjotr Seil kohta (lk 22). Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 25) – oranživärviline puurvasar AEG. Pjotr Seil kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (lk 26-28) – mille kohaselt tekitati tööriistade vargusega OÜ-le xx kahju 1290 eurot. Hagiavaldus (lk 32) – kahju 1290 eurot. Kannatanu allkiri perforaatori kättesaamise kohta (lk 33-34). Tunnistaja xx x (lk 35-36) – mille kohalset avastas perforaatori kadumise ning teavitas sellest oma juhti. OÜ xx registriandmed (lk 41-47). OÜ xx teade kahju jäägi kohta (lk 50-52). Köide III Kannatanu xx xx ülekuulamise protokoll (lk 2-7) – kus ta selgitas röövimise asjaolusid. xx x kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (lk 8-15) – mille kohaselt ta tunnistab end süüdi 06.04.2014 KarS § 200 järgi toime pandud kuriteos. Hagiavaldus (lk 16) - xx xx kahju 1150 EUR. Kindlustuspoliis (lk 17-19). xx x kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (lk 25-27). Ültuste olustikuga seostamise proktokoll koos fototabeliga (lk 28-33) – xx xx näitab ja selgitab kuritegude toimepanemise asjaolusid. Pjotr Seil kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (lk 89-92) – mille kohaselt ta tunnistab end süüdi 06.04.2014 episoodis osaliselt. Kannatanut keegi ei peksnud ning rahakoti andis ta ise ära, et näidata, et raha tal pole. Viru Maakohtu 30.04.2014 määrus Pjotr Seil karistuse täitmisele pööramise kohta (lk 9596). xx xx avaldus (lk 97-98) – milles ta keeldub hagist. Pjotr Seil karistusregistri andmed (lk 99-101).

Õiguabikulud (lk 104-105) – tasu kokku 102 EUR. Viru Maakohtu 13.02.2015 otsus xx xx kohta (lk 119-124). Varguse episoodid Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist, andes kohtule kuritegude toimepanemise pilte tervikuna. OÜ Xxx avaldustega politseisse koos lisadega, tunnistaja xx xx ja kannatanu ütlustega /k 3 tl 1-7, 29-31/ on tuvastatud, et ajavahemikul 01.02.2014-31.03.2014 varastati xxx objektilt perforaator ja soonefrees. Sarnane perforaator avastati pandimajas „xx“. OÜ xx poolt esitatud andmete alusel /k3 tl 10-12, 19/ on tuvastatud, et 27.03.2014 pandis perforaatoti xx xx ning OÜ xx andis perforaatori välja politseisse. Tunnidstaja xx xx ütlustega on tuvastatud, et teda palus perforaatori pandida Pjotr Seil. Fototabeli, asitõendi vaatlusprotokolli, tunnistaja xx xx ja kannatanu allkirjaga /k3 tl 20, 25, 33/ on tuvastatud, et OÜ-s xx avastatud perforaator kuulub OÜ-le Xxx ja oli varastatud xx objektilt. Pjotr Seili ütluste kohaselt varastas ta xxx perforaatori, kuid soonfreesi ta ei võtnud. Kriminaaltoimikus olevate tõendite põhjel on tuvastatud, et xxx objektilt ajavahemikul 01.02.2014-31.03.2014 läks kaduma soonfrees Milwoki, kuid puuduvad igasugused tõendid, et soonfreesi varastas Pjotr Seili. Kannatanu ei saa täpsustada, millal ja kust kohast objektilt läks kaduma soonfrees. Puuduvad andmed, et mõlemad instrumentid olid varastatud üheaegselt või ühe isiku poolt. Seega soonfreesi Milwoki varguse episoodis tuleb Pjotr Seili mõista õigeks. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et Pjotr Seil ajavahemikul 01.02.2014 kuni 31.03.2014 tungis xxx hoonesse aadressil xxx, Kohtla-Järve ja varastas firmale Xxx OÜ kuuluva tööriista perforaator AEG maksumusega 250 eurot. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. Pjotr Seilile oli perforaator võõraks vallasasjaks, sest see kuulus OÜle Xxx ja oli OÜ-u omandis ja valduses. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Pjotr Seil teadis, et perforaatot on temale võõras vallasasi, võttis vara salaja ja kannatanu nõusolekuta. Väljudes xxx hoonest koos perforaatoriga, lõpetas Pjotr Seil senise valduse ja kehtestas uue - enda valduse, saavutades võimu asja üle. Pjotr Seili süüdistus perforaatori varguses on õigesti kvalifitseeritud sissetungimise tunnustega. Kannatanu, tunnistaja xx xx ja süüdistatava ütlustega on tuvastatud, et xxx hoones, aadressil xxx, Kohtla-Järve, varguse toimepanemise ajal toimus remont ning võõrastele isikutele, va OÜ Xxx töötajatele, juurdepääs hoonesse ei olnud lubatud. Pjotr Seil sisenes hoonesse valduse omaniku nõusolekuta, seega pani toime varguse sissetungimisega. Tunnistaja xx xx ütlustega /k2 tl 4/, asitõendi vaatlusprotokolliga /k2 tl 15-20/ ja OÜ xx xx avaldusega /k2 tl 1/, on tuvastatud, et 03.02.2014 kella 18.25 paiku püüdis Kohtla-Järvel xx asuvast xx müügisaalist varastada ühte pudelit viskit Jim Beam maksumusega 19,99

eurot. P. Seil võttis antud kauba, möödus kassast selle eest tasumata ning peeti kinni kaupluse töötaja poolt. Kaup tagastati rikkumata kauplusele. Pjotr Seil tunnisistas, et püüdis varastada kauplusest xx ühte pudelit viskit Jim Beam. Pjotr Seilile enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja OÜ-le xxx kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. OÜ xxx on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Pjotr Seil võttis müügisaalist ühe pudeli viski Jim Beam ja möödus kassast viski eest tasumata, st püüdis viski varastada. Vargus jäi katse staadiumisse. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, peaks olema Pjotr Seil saavutama võimu asja üle, kuid Pjotr Seilil see võimalus puudus, sest teda pidas turvatöötaja kinni. Kohtupraktika kohaselt vargus on süstemaatiline, kui on toime pandud vähemalt kolmandat korda poole aasta jooksul. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus. Ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või need on tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod (KarS § 199) kui väärteod (KarS § 218). Pjotr Seili tegevused varguste toimepanemisel on järjekindlad ja pidevalt korduvad: nelja kuu jooksul pani ta toime neli vargust (15.11.2013, 08.01.2014 vargused KarS § 218 järgi ning käesoleva süüdistuse vargused). Seega pani ta toime vargused süstemaatiliselt. Kuna perforatoori vargus on lõpule viidud, siis Pjotr Seili teod kahe varguste toimepanemisel on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi. Subjektiivsest küljest eeldavad KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi koosseisud tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseisud on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Pjotr Seil pani vargused toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Pjotr Seil tahtis toime panna vargusid, selle jaoks läks ta xxx hoonesse ja xx kauplusse, kust võttis võõra vallasasja. Pjotr Seil soovis ka oma tegude tagajärge. Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Pjotr Seili süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kuriteo toimepanemises. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Röövimise episood Kohtu hinnangul on kannatanu xx x (k 3 lk 2-7) ja kahtlustatava xx xx ütlused on usaldusväärsed, ütlustes puuduvad vastuolud ja nad langevad kokku oma vahel. Kannatanul puuduvad pretensioonid süüdistatav Pjotr Seili vastu, varastatud asjad on talle tagastatud ja tsiviilhagist kannatanu loobus (k 3 lk 97-98), seega puudub kannatanul

igasugune põhjus süüdistatava laimamiseks. Kahtlustatav xx xx ütlustest tuleneb, et ta ei püüdnud enda tegevusi õigustada ja kohtu hinnangul andis ta ütlusi selle kohta, mis toimus tegelikkuses. Kohtul on kujunenud siseveendumus, et kannatanu ja kahtlustatav xx xx ütlused saavad olla küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks. Süüdistatav Pjotr Seil tunnistas kohtuistungil ennast süüdi osaliselt, ei tunnistanud vägivalla kasutamist. Süüdistatava Pjotr Seili ütlused (k 3 lk 89-92) vägivalla kasutamise, xx xx tegevuse ja asjade äravõtmise osas on vastuolus kannatanu ja kahtlustatav xx xx ütlustega, seega loeb kohus Pjotr Seili ütlusi selles osas ebausaldusväärseteks ning kõrvaldab tõendite hulgast. Süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist isegi ühele tõendile ei ole välistatud kohtupraktikas. Süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile. Vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab aga olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Kõnealustel juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ning erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-109-10, 31-1-85-00, 3-1-1-21-09). Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Pjotr Seili süü talle esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning nende poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Tulenevalt KarS § 200 lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Esmalt selgitab kohus, kas kannatanult ära võetud asjade näol (mobiiltelefon ja rahakott dokumentidega) oli tegemist süüdistatavale võõra vallasasjaga. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis, mille üle tal ei ole õiguslikku võimu (AÕS § 68) ning mis on kellegi teise omandis. Kannatanu xx xxx ütlustega on tuvastatud, et ta on mobiiltelefoni ja rahakoti dokumentidega omanikuks. Seega olid temale kuuluvad asjad süüdistatava jaoks võõrad asjad. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga: sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Psüühiline vägivald on ähvardamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja äravõtmisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Käesolevas kriminaalmenetluses leidnud tuvastamist, et nimetatud asjaolud aset leidsid. Süüdistatav, tulles kannatanu xxxx Jurkevitši juurde, haaras mõlema käega kannatanu kätest, kannatanu kukus rabelemise tagajärjel maha, mille järel hoidis P. Seil kannatanut maas kinni, laskmata kannatanul tõusta, pärast istus kannatanule peale. Seega Pjotr Seil mõjutas kannatanut füüsiliselt. Samal ajal, olles nõus Pjotr Seili tegudega, kobas xx xx kannatanu taskud läbi ja võttis sealt mobiiltelefoni ja rahakoti dokumentidega. Kannatanu ütlustest ei ole otseselt öeldud talle süüdlase poolt valu tekitamisest, kuid on arusaadav ja „eluliselt usutav“, et kannatanu xx xx tundis valu peale kukkumist ning kui Pjotr Seil istus

tema peale. Pjotr Seil rakendas xx xx suhtes kehalist jõudu, mõjutas teda füüsiliselt, siinjuures vägivald oli kasutatud kannatanule kuuluva vara hõivamiseks. Vägivald oli ajaliselt seotud asjade hõivamisega. Vägivalda kasutasid süüdlased üheaegselt asjade äravõtmisega. Jurkevitšile kuuluvate asjade hõivamisega toimus valduse üleminek ning süüdlased said asjade üle võimu ja võimaluse vara kasutada oma äranägemise järgi. Pjotr Seilil ja xx xx oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk, millele viitavad süüdlaste edasised tegevused – telefoni müüsid nad ära. Röövimise panid toime Pjotr Seil ja xx xx grupis. Kohus on veendunud, et Pjotr Seil ja xx xx on röövimise toimepanemisel kaastäideviijad. Kohtupraktikas on täideviimise määratlemisel omaks võetud nn. funktsionaalne teovalitsemise teooria, mille kohaselt isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Seega on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt on kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, kuid see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused ise realiseerima, vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Nad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannakase toime teadliku ja soovitud koostegutsemisena. (RK lahend nr. 3-1-1-97-04) . Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll aga on nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“ Järlikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk siis sellel korral valitsevad tegu mitu isikut omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu. Ehk siis käeoleva kriminaalasja raames loeb kohus tuvastatuks, et Pjotr Seil ja xx xx panid röövimise toime ühiselt ja kooskõlastatult. Ühisele tahtlusele röövimise toimepanemisel viitavad süüdlaste tegevused - xx xx nägi, et Pjotr Seil kasutab kannatanu suhtes vägivalda, nõustus sellega ja võttis kannatanu vara. Pjotr Seil oma korda näegi, et xx xx otsis kannatanu taskud läbi ja võttis asjad, kuiod jätkas istuda kannatanu peal, hoides teda pikali. Pjotr Seil ja xx xx viibisid kogu aeg ühel kohal, nägid teine teise tegevusi, vaikselt toetades ja nõustudes nendega. Kui Pjotr Seil ja xx xx said xx asjad enda valdusse, mõlemad hakkasid kasutama asjad oma äranägemise järgi – müüsid mobiiltelefoni ära. Süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab KarS §-s 200 kirjeldatud röövimine endast liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest (KarS § 199 lg-s 1 kirjeldatud võõra vallasasja hõivamine) ning vägivallast (vastavalt KarS §-des 118 ja 120122 kirjeldatud raske tervisekahjustuse tekitamine ja vägivallateod). Viimatinimetatud koosseisude suhtes moodustab röövimine eridelikti (lex specialis). Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on KarS § 21 lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (KarS § 200 lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib

KarS § 21 lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja (RKKKK nr 3-1-1-100-06). Pjotr Seil on varem kohtu poolt karistatud röövimise toimepanemise eest: 29.05.2012 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 200 lg 1- § 25 lg 2 järgi, karistus ei ole Karistusregistrist kustutud, seega on Pjotr Seili teos ka korduvus KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Subjektiivsest küljest, pani Pjotr Seil toime röövimise otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Pjotr Seil tegutses võõra vallasaja omastamise eesmärgil – ta tahtis saada xx xx kuuluvat vara enda valdusse, mille jaoks kasutas vägivalda. Pjotr Seil kuriteo toimepanemise ajal teadis, et võtab vara vägivalla kasutamisega ning soovis seda. Eeltoodu alusel leiab kohus tõendatuks, et Pjotr Seil pani toime röövimise süüdistuses kirjeldatud ajal, viisil ja kohas ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Pjotr Seili süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistus Pjotr Seil suhtes. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 200 lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Pjotr Seil pani toime esimese ja teise astme kuriteod otsese tahtlusega. Kuriteod oli suunatud inimese vara ja tervise vastu. Pjotr Seil tegude tagajärjel on ühele kannatanule tekitatud materiaalset kahju. Pjotr Seil on varem 2-l korral karistatud kriminaalkorras, siinjuures tema tegevused varem olid ka suunatud inimese vara ja tervise vastu, samuti 8-l korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh 6 korda KarS § 218 järgi. 03.04.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega karistati Pjotr Seil KarS § 215 lg 2 p 1, KarS § 121, KarS § 424 alusel 1 aastase vangistusega, millest 7 kuud pöörati koheselt täitmisele ning 5 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud, kuid Pjotr Seil ei suutnud täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning Viru Maakohus 26.05.2014 määrusega pööras vangistust (5 kuud) täitmisele. Pjotr Seili varasem käitumine annab kohtule selge kinnituse, et süüdlane ei käitunud õigusekuulekalt, ta ei ole enda jaoks varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist, samuti et karistusest tingimisi vabastamisega ei või mõjutada süüdlast ja hoiduda teda uute kuriotegude toimepanemisest. Süüdistatava tegudes esinevad karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 mõttes – kahju vabatahtlik hüvitamine, süü osaline tunnistamine ja kahetsus. Raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Kohtul puudub alus Pjotr Seili karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Pjotr Seilile karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul ei ole suur, karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et Pjotr Seil tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsioonide madalama määra piires. Käesolevas kriminaalasjas ei ole Pjotr Seili suhtes tõkendit kohaldatud ning kohus ei pea otstarbekaks kohaldada tõkendit kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 414 alusel teatab kohus süüdimõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Asitõenditeks tunnistatud CD plaat videokaamera salvestisega tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 585 eurot, kaitsja Kaido Kooga poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 162 eurot, kaitsja Kaido Kooga poolt kohtumenetluses osalemise eest 168 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 euro. Nimetatud menetluskulud tuleb Pjotr Seil ́ilt riigi kasuks välja mõista. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.