Kohtulahend

viin Mernaya 1 l maksumusega 21,29 eurot pudel, kokku 85,16 eurot, 3 pudelit likööri Jägermeister 0,35 l maksumusega 9,99 eurot pudel, kokku 29,97 eurot ja 1 pudeli likööri Jägermeister 0,5 l maksumusega 13,39 eurot pudel, kokku kaupa 136,51 euro väärtuses, pani need kaasas olnud kotti ning möödus kaupluse kassaderivist tasudes võetud ühe õlle eest, kuid jättes tahtlikult tasumata kotti pandud alkohoolsete jookide eest. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, uuesti viibides 07.04.2015.a kella 14.33 ajal Tallinnas, Mustamäe tee 16 asuvas kaupluses Marienthali Selver, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-ile kuuluvad 6 pudelit alkohoolset jooki Jägermeister maksumusega 10 eurot pudel, kokku kaupa 60 euro väärtuses, pani need kaasas olnud kotti ning möödus kaupluse kassaderivist tasudes õlle ja juurviljade eest kuid jättes tahtlikult tasumata kotis olevate 6 pudeli Jägermeisteri eest. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, uuest, süstemaatiliselt, viibides 15.04.2015.a kella 15.58 paiku Tallinnas, Rummu tee 4 asuvas kaupluses Selver, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-ile kuuluvad 2 pudelit rummi Captein Morgan 70 cl maksumusega 20.50 eurot pudel, kokku 41 eurot; 2 pudelit rummi Captein Morgan Spi maksumusega 14,50 eurot pudel, kokku 29 eurot, kokku kaupa 70 euro väärtuses, pani need kaasas olnud kotti ning möödus kaupluse kassaderivist tasudes korvis olnud toiduainete eest, kuid jättes tahtlikult tasumata võetud ja kotti pandud alkohoolsete jookide eest. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega E.D pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav E.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. E.D nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon on õige ja tõendid on lubatavad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 1) tõendid 26.03.2015.a Rimi kaupluse varguse katse episoodis: Rimi Eesti Food AS-i avaldus (tlk 5), millest nähtuvalt palutakse võtta vastutusele 26.03.2015.a kell 15.14 Rimi Eesti Food AS Haabertsi Rimi Hypermarket kaupluses, asukohaga Tallinn, Haabersti 1, õigusvastase teo toime pannud isik(-ud), kelle juurest avastati Rimi Eesti Food ASile kuuluvat kaupa 136,51 euro väärtuses. Rikutud kauba kogusumma 85,16 eurot, ülejäänud kaup tagastati rikkumata kauplusele. Väärteoasjas nr 2317,15,003170 26.03.2015.a koostatud väärteoprotokoll (tlk 3,9), mille kohaselt on Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik Denis XXX tuvastanud, et 26.03.2015.a kell 15.14 Haabertsi tänav 1, Tallinn, möödus E.D kaupluse Rimi kassarividest jättes kauba eest maksmata kogusummas 136,51 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumi päevamäära. E.D on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on protokolliga tutvunud ning nõustub rikkumisega (tlk 9).

Õigusvastase teo toimepanemise akt (tlk 6). 26.03.2015.a kell 15.14 on G4S töötaja koostanud õigusvastase teo toimepanemise akti, mille kohaselt Haabersti Rimis, aadressiga Haabersti 1, sai kinni peetud meesterahvas, kes varastas suures koguses alkoholi. Õigusrikkuja, kes oma andmeid ei avaldanud, anti üle Lääne-Harju politseijaoskonnale. 26.03.2015.a koostatud tunnistaja XXXülekuulamise protokoll (tlk 7), mille kohaselt olles tööl Haabersti Rimis märkas ta 26.03.2015.a kella 15.05 ajal poodi sisenemas pikemat kasvu meesterahvast, kellel olid jalas sinised teksad, seljas hall jope ja must seljakott. Kuna mees tundus kahtlane, siis ta hakkas seda meesterahvast kaamerate vahendusel jälgima. Meesterahvas võttis käru, mille sisse ta seljakoti pani. Seljakoti lukk oli täiesti lahti. Müügisaalis läks ta otse alkoholiosakonda, kus ta pani enda kärusse 1x Mernaya 0,5 l viina, 4x Mernaya viina 1 l pudeleid, 3x Jägermeister 0,35 l likööri ja 1x Jägermeister 0,5 l likööri. Kui tooted oli kärusse pandud, liikus ta läbi puuvilja osakonna kööginõude osakonda. Seal osakonnas ta viibis mitu minutit. Kui ta kaamerate vaatevälja jõudis, siis olid alkoholi pudelid tema kärust kadunud ja seljakoti lukk oli kinni. Kassas nr 4 maksis meesterahvas ainult 1x0,5 l õlle eest. Kui meesterahvas oli kell 15.14 täielikult läbinud turvaväravad, peeti ta kinni. Valvekeskuses teostas ta meesterahvale tema asjade läbivaatuse ning avastas need alkoholipudelid tema seljakotist. E.D 16.04.2015.a kell 16.10 kahtlustatavana antud ütlused (tlk 67-70), milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb tehtut. 2) tõendid 07.04.2015.a Selveri kaupluse varguse katse episoodis: Selver AS-i avaldus nr 15 (tlk 21), mille kohaselt palutakse vastutusele võtta 07.04.2015.a kell 14.33 kaupluses Marienthali Selver, aadressil Mustamäe tee 16, Tallinn, õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati Selver AS-ile kuuluvat maksmata kaupa (Jägermeister) kokku 60 euro väärtuses. TopSec Turvateenused OÜ poolt 07.04.2015.a koostatud õigusvastase teo toimepanemise akt (tlk 22), mille kohaselt 07.04.2015.a kell 14.33 on Marienthali Selveris, aadressiga Mustamäe tee 16, toime pandud õigusvastane tegu, kus meesterahvas väljus maksmata kaubaga. 07.04.2015.a tunnistaja XXXantud ütlused (tlk 23-27), mille kohaselt töötas ta 07.04.2015.a Marienthali Selveri kaupluses, aadressiga Mustamäe tee 16, Tallinn. Ta märkas, kuidas meesterahvas, kellel oli seljas musta värvi jope, jalas sinist värvi teksapüksid ja mustad spordijalatsid, läks ostukäruga alkoholiosakonda ning hakkas kell 14.27 panema Jägermeistrit endale ostukärusse. Seejärel läks see meesterahvas kodukeemia osakonda ja seal, kell 14.29 pani kõik pudelid oma kotti. Peale seda läks kassade juurde, maksis vaid õlle ja juurviljade eest ning möödus kell 14.33 kassast. XXXpidas meesterahva kell 14.33 kinni. Jägermeistri eest meesterahvas ei tasunud. E.D 08.04.2015.a kell 10.00 kahtlustatavana antud ütlused (tlk 35-38), milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Kahetseb. Tema ütluste kohaselt läks ta 07.04.2015.a kella 14.30 ajal kauplusesse Selver, mis asub Mustamäe teel, et vaadata kaupa ja midagi osta. Kui ta kaupluse müügisaali sisenes, tekkis tal mõte panna toime vargus. Ta läks alkoholiosakonda, võttis riiulilt 6 pudelit alkoholi Jägermeister ja pani võetud kauba ostukorvi. Seejärel läks ta keemiaosakonda, kus teistele märkamatult pani võetud kauba enda seljakotti.

Müügisaalis võttis ta veel õlut ja köögiviljad, mille eest ta kassas maksis. Võetud Jägermeistri eest ta ei maksnud. Väljudes müügisaalist ning suundudes kaupluse väljapääsu poole, pidas turvamees ta kinni. Ta andis turvamehele üle 6 pudelit Jägermeistrit, mille ta varastada tahtis. 3) tõendid 15.04.2015.a Selveri kaupluse varguse katse: Selver AS-i avaldus nr 27 (tlk 45), mille kohaselt palutakse vastutusele võtta 15.04.2015.a kell 15.58 kaupluses Pirita Selver, aadressil Rummu tee 4, Tallinn, õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati Selver AS-ile kuuluvat maksmata kaupa (Captein Morgan 70 cl 2 tükki ja Captein Morgan Spi 2 tükki) kokku 70 euro väärtuses. TopSec Turvateenused OÜ poolt 15.04.2015.a koostatud õigusvastase teo toimepanemise akt (tlk 46), mille kohaselt 15.04.2015.a kell 15.58 on Pirita Selveris, aadressiga Rummu tee 4, toime pandud õigusvastane tegu, kus meesterahvas väljus kassade vahelt kauba eest tasumata. Kannatanuks on Selver AS. 15.04.2015.a tunnistaja XXXülekuulamise protokoll (tlk 47-50), mille kohaselt oli ta tööl Pirita Selveris, Rummu tee 4, Tallinnas, 15.04.2015.a ja nägi kuidas lühikestes pükstes, mustades jalanõudes ja mustas jakis meesterahvas kell 15.48 võttis alko ning pani ostukärusse. Kell 15.56 pani pudelid kotti ja kell 15.58 väljus kassade vahelt kauba eest tasumata. Meesterahvas peeti koheselt kinni ja viidi turvaruumi. Kauba nimetus ja maksumus on Captein Morgan ja Captein Morgan Spi kogumaksumusega 70 eurot. Kaup oli korras ja tagastatud kauplusele. E.D 16.04.2015.a kell 16.10 kahtlustatavana antud ütlused (tlk 67-70), milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb tehtut. Tema ütluste kohaselt läks ta 15.04.2015.a üksinda Selveri kauplusesse, mis asub Rummu tee 4, Pirital, et osta süüa. Ta suundus toiduainete osakonda ja pani ostukorvi erinevaid toiduaineid, piima ja banaane. Viibides kaupluse müügisaalis, tekkis tal mõte varastada alkoholi. Ta suundus alkoholiosakonda, kust võttis neli pudelit viskit ja pani need ostukorvi. Peale seda kõndis ta kaupluses ringi ja pani eelnevalt ostukorvi pandud alkoholi omale kilekotti. Toiduainete eest maksis ta kassas, kuid nelja pudeli viski eest, mis olid kilekotti peidetud, ta ei maksnud. Kui ta kassast möödus, lähenes temale turvatöötaja ning kutsus ta turvaruumi kontrolliks. Ta andis turvaruumis turvatöötajale tema poolt varastatud kaubad. Ta tahtis varastada kaupa enda tarbeks. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ka tunnistajate ütlustega ning kohtus uuritud dokumentaalsete tõenditega (kaupluste avaldused, õigusvastase teo toimepanemise aktid). Prokurör on E.D tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p järgi. Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et

isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Analüüsides arutuse all olevaid varavastaste kuritegude toimepanemise episoode, nähtub, et teod on toime pandud lühikese ajavahemiku, s.o 26.03.2015-15.04.2015 vältel. Arvestades varavastaste episoodide hulka, varastatud kauba väärtust, E.D ütlusi selle kohta, et ta soovis varastada kaupa nii enda tarbeks, kui ka maha müümiseks, samuti seda, et E.D on probleeme töötasu kättesaamisega (tlk 87), siis leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates viitavad need sellele, et varastamine on E.D elatusallikaks, mistõttu tema käitumist varguste toimepanemisel tuleb pidada süstemaatiliseks KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Prokurör on E.D tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuigi sõnaliselt väljendatuna on süüdistuses märgitud, et E.D pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse. Kuivõrd kohtus on tõendamist leidnud, et turvatöötajad pidasid süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäid süüteod katse staadiumisse, ning prokurör on sellele ka sõnaselgelt süüdistuses viidanud, siis tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona. Kohtu hinnangul on süüdistuses tegemist ilmselge ebatäpsusega, mis ei muuda süüdistust sisuliselt. Seda, et tegemist on ebatäpsusega, kinnitab ka süüdistuakti punktis 1.10 märgitud õige kuriteo kvalifikatsioon, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 (tlk 82). Kohus leiab, et E.D pani talle süüks arvatud kuriteod toime kavatsetult. Tema kavatsetust kauplusest kauba varastamiseks tõendab sarnane käitumismuster, mille käigus ta alkoholiosakonnas paneb esmalt alkoholi ostukärusse, siis suundub teise osakonda, kus asetab varastatava kauba avatud kotti, sulgeb koti ning seejärel suundub kassade poole, et tasuda osade kaupade eest, mille ta oli jätnud teadlikult ostukärusse. Asjaolu, et mõne asja eest süüdistatav maksis ettenähtud korras, on kohtu hinnangul põhjendatud sellega, et ostu eest korrektselt tasuv ostja ei ärata turvatöötajates tähelepanu ning seetõttu ei ole valvetöötajad ülemäära valvsad nõuetekohaselt käituva isiku suhtes. Seega viitab süüdistatava käitumine teadlikule, kaalutletud tegevusele, mitte juhuslikule, hetkeemotsioonidel tekkinud käitumisaktile. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav E.D on täisealine ja kuritegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud E.D poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kuritegude toimepanemine. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning E.D tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Prokurör taotles süüdistatava karistamist vangistusega. Kaitsja ja süüdistatav palusid kohtul määrata rahaline karistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et vaatamata töökoha olemasolule on süüdistatava E.D suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud, sest kohtule esitatud karistusregistri õiendist nähtuvalt pole temale ajavahemikul märts 2014.a kuni oktoober 2014.a

määratud 4-st väärteo toimepanemise eest mõistetud rahatrahvist täidetud mitte ühtegi (tlk 5758). Samuti on E.D tasumata välisriigi poolt mõistetud rahaline karistus 180 eurot. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, senini tasumata trahvide hulka, samuti süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude laadi, leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, sest tal puuduvad lähiajal rahalised vahendid selle tasumiseks. Kuna süüdistava sõnul töö juures on probleemid töötasu maksmisega, tema ülalpidamisel on alaealine laps, siis rahalise karistuse täitmine ei ole reaalne ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohtu hinnangul ei ole rahalise karistuse kohaldamine E.D-le põhjendatud, kuna see oleks vastuolus ka kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. E.D pani käesolevas kriminaalasjas arutatavad kuriteod toime ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd. E.D on 07.02.2015.a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1009 süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi ja karistatud liitkaristusega 5 kuud ja 7 päeva vangistust (maha arvestatakse eelvangistuses viibitud 1 päev), mis asendati üldkasuliku tööga 156 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta (tlk 77). Seisuga 15.04.2015.a ei ole E.D mõistetud karistusest ära teinud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd (tlk 79). Seega ei ole E.D mõjutanud hoiduma kuritegude toimepanemisest temale mõistetud vangistuslik karistus, mis on asendatud ÜKT-ga. Varasem raskemaliigilisem karistus ei ole olnud süüdistatavale mõjus. Isikule antakse üldkasuliku töö määramisel sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. E.D sellises käitumises, kus ta paneb kuritegusid toime üldkasuliku töö tegemise ajal, väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et E.D ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Varasem karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, et E.D pani temale inkrimineeritava kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega kriminaalhooldaja järelevalve all uute kuritegude toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav E.D on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Süüdistatava sõnul selgitati talle eelmise kohtuotsuse tegemisel tagajärgi, mis saabuvad uue kuriteo toime panemisel (tlk 87). Kohtule näitab see üheselt, et E.D ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.D-le tuleb mõista reaalne vangistus. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist, milleks on süüdistatava E.D puhtsüdamlik kahetsus ning süü suurust, mis ei ole kohtu hinnangul suur, kuna kuriteod jäid katse staadiumisse ning varalist kahju ei tekkinud, siis peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Seega määrab kohus E.D-le mõistetavaks karistuseks kolm kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendatakse kolmandiku võrra.

Kuivõrd süüdistatav on käesolevas kriminaalasjas kuriteo toime pannud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis kuulub kohaldamisele KarS § 69 lg 7, mis näeb ette, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg-s 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus aga mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Kohtule esitatud kriminaalhooldaja poolt esitatud õiendi kohaselt pole E.D teinud ära ühtegi tundi temale Harju Maakohtu poolt 07.02.2015.a määratud 156 töötunnist, mistõttu kuulub Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus täies ulatuses liitmisele käesolevas asjas mõistetava karistusega.

Kuigi E.D toimetati kohtusse KrMS § 256 kohaselt ning kohus teeb lahendi KrMS

§ 256 lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks KrMS § 275 lg 1 alusel kohaldada süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad vahistamise alused (uute kuritegude toimepanemise oht, pakkumineku oht), kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut.

Kohtu hinnangul on E.D kuritegelik aktiivsus keskmisest suurem. Tegemist on isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda – lühikese aja, s.o 3 nädala, jooksul on toime pandud 3 kuriteoepisoodi. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt ning samuti illustreerib uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust ilmekalt E.D senine käitumine, kus töötasu mittesaamisest tingitud probleeme lahendab isik kauplustest varastamisega. Eeltoodu annab kohtule aluse arvata, et uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosus E.D puhul on märkimisväärselt suur, kuna raske majandusliku olukorra säilimise korral pole välistatud, et süüdistatav läheb jätkuvalt oma materiaalset olukorda lahendama kolmandatele isikutele kuuluvat vara kasutades. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et E.D esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate

menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. E.D on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seega on E.D käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet E.D resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu, mis kuulub samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Arvestades menetluskulude suurust, käib nende ühekorraga tasumine E.D-le ilmselgelt üle jõu. Asitõend 3 CD-plaati (asuvad kriminaalasja materjalide juures), tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 2, § 2565 lg 1 p 2, lg 2.

Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.