Kohtulahend

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest . Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Süüdistuse sisu : Egert Musta süüdistatakse ja ta on üldmenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 03.09.2014 kuni 16.09.2014 XXX, XXXasuvas majas järjepidevalt ja suurt valu põhjustades kehaliselt väärkohtles oma elukaaslase XXXtütart XXX(ik XXX). Nimelt lõi teda korduvalt, vähemalt neljas etapis, täpselt tuvastamata kuupäevadel ja viisil keha ja pea erinevatesse piirkondadesse, millega põhjustas lapsele füüsilist valu ja hulgalised nahaalused verevalumid pea, kehatüve ning üla- ja alajäsemete piirkonnas, samuti vasaku silma võrkkestaesise verevalumi. Sealhulgas ajavahemikul 12.09.2014 kuni 15.09.2014 lõi Egert Must kõva tömbi piiratud löögipinnaga esemega, tõenäoliselt kängitsetud jalaga 2-3 korda XXX suguelundite

piirkonda, millega põhjustas lapsele suurt füüsilist valu ja nahaalused verevalumid välissuguelunditel ja alakõhu piirkonnas. Seega teist inimest järjepidevalt kehaliselt väärkoheldes ning talle suurt valu põhjustades, pani Egert Must toime piinamise ehk KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kehtivas KarS-is vastab §-le 121 lg 2 p 2, 3) Samuti süüdistatakse Egert Musta ja ta on üldmenetluses kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 16.09.2014 õhtupoolikul XXX, XXX vannitoas lõi XXX(ik XXX) jõuliselt kõva tömbi esemega, tõenäoliselt rusikaga lõuatsi piirkonda, millest laps paiskus suure hooga peaga vastu vannitoa seina. Selliselt põhjustas Egert Must lapsele parempoolse alalõualuu põntjätke ja pähiku olulise nihketa murru ning eluohtliku vigastuse - vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumi koos ulatusliku fluktueeriva verevalumiga kukla piirkonnas. Kirjeldatud vigastustega kaasnesid XXX järgmised tüsistused: vasaku poolkera tugev turse (isheemiline kahjustus), liikvori tsirkulatsioonihäired, parempoolne hemiparees (kerghalvatus) ja vasaku silma ülalau vajumine ehk ptoos. Seega tekitades teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse, pani Egert Must toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistusasja kohtulikul uurimisel tunnistas Egert Must end talle KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses osaliselt süüdi, s.o. selles, et 16.09.2014 lükkas XXX käega eemale, mille peale laps kukkus peaga vastu vannitoa seina , kuid ei ole last löönud, s.t eitas oma süüd süüdistuses KarS § 122 järgi. Kohtuliku uurimise käigus andsid 17.märtsi 2015 kohtuistungil ütluseid kannatanu esindaja XXX, tunnistajad XXX ja XXX ning selgitusi teostatud ekspertiisi kohta ekspert ning 18.märtsi 2015 kohtuistungil andsid ütluseid tunnistajad XXX, XXX ja XXX. Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid : • Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelitelt ( tl 19-30), et 17.09.2014 kell 15.40 teostatud läbivaatusel tuvastati XXX kukla piirkonnas peopesa suurune fluktueeriv muhk; otsmikul paremal pool punane mustriline nelinurkse kujuga nahaalune verevalum; otsmiku vasakul pool põikisuunaline punane triipjas nahaalune verevalum; otsmiku keskel kollakas- pruunid nahaalused verevalumid; ülahuulel paremal pool punane limaskestaalune verevalum; kaelal vasakul pool kollakas- pruunid nahaalused verevalumid; rindkere eespinnal alaosas mitmed väikesed ümarad kollased nahaalused verevalumid; vasaku õlavarre piirkonnas kollakas-pruunid nahaalused verevalumid; vasaku küünarnuki piirkonnas lillakas nahaalune verevalum; parema küünarnuki piirkonnas lillakas nahaalune verevalum, vasaku jala reie tagumisel pool lillakas nahaalune verevalum; seljal üksikud kollased nahaalused verevalumid; kubeme ja suguelundite piirkonnas lillakas- kollased nahaalused verevalumid • Isiku ekspertiisiaktis nr XXX(t.l. 38-62 ) antud eksperdiarvamuse kohaselt sedastati XXX vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku silma võrkkestasisene verevalum, parempoolne alalõualuu põntjätke ja pähiku olulise nihketa murd, ulatuslik fluktueeriv (võdisev) verevalum kukla piirkonnas, hulgalised erineva vanusega nahaalused verevalumid pea, kehatüve, välissuguelundite ning üla- ja alajäsemete piirkonnas; vigastustega kaasnesid vasaku poolkera tugev turse (isheemiline kahjustus)

•

•

ning liikvori tsirkulatsioonihäired, parempoolne hemiparees (kerghalvatus) ja vasaku silma ülalau vajumine e ptoos . Sedastatud vigastuste iseloomu ja paiknemist arvestades on alust arvata, et need võivad olla tekitatud korduvatest löökidest erinevatesse keha piirkondandesse ja pähe kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega ja /või kukkumisest / hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu ( võdisev muhk kukla piirkonnas võib olla tekitatud jõulisest löögist mõne kõva tömbi laia löögipinnaga suhteliselt massiivse esemega või kukkumisest / hooga paiskumisest kukla piirkonnaga vastu analoogilist pinda või eset) . Parempoolne alalõualuu põntjätke ja pähiku olulise nihketa murd võib olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega alalõua piirkonda. Osad nahaalused verevalumid vasaku küünarliigese sirutuspinnal ja nahaalused verevalumid paremal alajäsemel võivad olla tekitatud nii löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega kui löökidest või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Sedastatud vigastused on tekitatud erinevatel aegadel orienteeruvalt kahe viimase hospitaliseerimisele eelneva nädala vältel : 1-2 ööpäeva enne – vasakpoolne kõvakelmealune verevalum koos ulatusliku fluktueeriva verevalumige kukla piirkonnas, sinakaslillad nahaalused verevalumid vasakul põsel ja punakaslillad nahaalused verevalumid otsmiku piirkonnas; 3-5 ööpäeva enne – räpakaslillad ja lilla rohelisekirjud nahaalused verevalumid lõuatsi piirkonnas, parema silma ülalaul, paremal põsel ja ülahuulel ( koos verevalumiga ülahuule limaskestal), ülajäsemetel, välissuguelundite ja alakõhu piirkonnas ning vasakul reiel ja labajalal, parempoolne alalõualuu põntjätke ja pähiku olulise nihketa murd ; 5-10 ööpäeva enne : kollakasrohelised nahaalused verevalumid pea ja kehatüve piirkonnas ; 1-2 nädalat enne : kollased nahaalused verevalumid pea, kehatüve, vasaku ülajäseme ja parema alajäseme piirkonnas. Vigastuste suure hulga, paiknemise ja nende morfoloogiliste iseärasuste alusel saab peaaegu täielikult välistada nende tekitamise E.Musta poolt ülekuulamise käigus näidatud korduvate kukkumiste tagajärjel. Nahaaluste verevalumite tekkimine välissuguelundite ja alakõhu piirkonnas Egert Musta poolt kirjeldatud metallist kiige detailide vahele kukkumise / kinni jäämise tagajärjel on välistatud, kuid võivad olla tekitatud 14.09.2014 . Sedastatud tervisekahjustused on eluohtlikud , kuna ohustavad kannatanu elu terviskahjustuste tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust või lõpptulemusest. Tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 kuud (esinevad raske kehalise haiguse tunnused); püsitagajärgede kohta saab anda hinnangu peale täielikku ravi lõppu. Isiku ekspertiisiaktis nr XXX(t.l. 34-36) antud eksperdiarvamuse kohaselt võiks XXX sedastatud eluohtlik tervisekahjustuse tekitamine Egert Musta poolt näidatud lühikeselt distantsilt vastu seina lükkamise tagajärjel ei ole tõenäoline; võiks kitsas dušinurgas olla tekitatud vaid kannatanu jõulisest hooga vastu seina paiskumisest näiteks tugevajõulise löögi või viskamise tagajärjel . Läbiotsimisprotokollist (tl 66-67) nähtub, et läbiotsimisel Egert Musta elukohas XXX andis E.Must välja DVD-R plaadi, millele olid salvestatud XXX mobiiltelefonist fotod ja videod ;

•

•

• • •

• •

• •

•

asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitelt ( tl 68- 85) nähtub läbiotsimisel leitud DVD-R plaadilt ajavahemikul 25.03.2014 kuni 18.08.2014 ja 18.06.2014 kuni 08.09.2014 XXX ja XXX tehtud fotode vaatlus ; asitõendi vaatlusprotokollist ja CD-R plaadilt (tl 14-18) nähtub E.Musta telefoninumbrilt XXX 17.09.2014 kell 10:25:48 häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne kiirabi väljakutseks 2,5 aastase tüdruku juurde XXX; Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (tl 91-95) nähtuvad E.Musta ja XXX kõneeristused ja sõnumid ajavahemikul 13.09.2014 kuni 18.09.2014 ; Rimi Eesti Food AS poolt esitatud XXX töögraafikust (tl 88-89) nähtuvad XXXtööpäevad tööajakava alusel perioodil 01.08.2014 kuni 19.09.2014. Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitelt (tl 172-180) nähtub XXX XXX maja vannitoas dušinurga vaatlus, kus E.Musta ütluste kohaselt 16.09.2014 episood aset leidis ; 24.09.2014 Ütluste ja olustiku seostamise protokollist (tl 157-170) nähtub E.Musta poolt tema kodus XXX XXX antud selgitused elamistingimuste kohta ; 02.12.2014 ütluste ja olustiku seostamise protokollist (tl 181-187) nähtub E.Musta ütlused XXX XXX asuvas vannitoas ja dušinurgas 16.09.2014 toimunud intsidendiga seoses ; Karistusregistri väljavõte (I kd tl 56-61) – käsitleb tõendamiseseme asjaolusid, mis puudutavad süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Ambulatoorse kohtpsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 520 (tl 102-105) antud eksperdiarvamusest nähtub, et Egert Must on mitme psühhoaktiivse aine kuritarvitaja; tal ei ilmne psüühika iseärasusi, mis oleksid võinud oluliselt mõjutada tema käitumist kuriteosündmuste ajal; puuduvad andmed et ta oleks kuriteosündmuste eel või ajal tarvitanud narkootilisi aineid või alkoholi; oli süüksarvatavate tegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima; Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ja kohtumäärusest (tl 119-131) nähtub, et Egert Must peeti kinni 18.09.2014 kell 11.30 ning 19.09.2014 kohtumäärusega kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist ;

Prokurör asus seisukohale, et Egert Musta süü temale esitatud süüdistustes on tõendamist leidnud eelkõige eksperdi poolt kohtus kinnitatuga, et XXX esinenud vigastused ei saa enamuses olla tekkinud lapse kukkumisest , vaid on tekkinud löömise tagajärjel. Samuti on tõendamist leidnud, et lapsega tegeles ajavahemikul 03.09. kuni 16.09.2014 enamasti Egert Must, mistõttu ei ole alust arvata, et vigastused tekitas XXXkeegi teine. Süüdistatava Egert Musta kaitsja advokaat Lausmaa asus seisukohale, et antud asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid , et XXXesinenud erinevad verevalumid oleksid tekitatud Egert Musta poolt lapse korduva löömisega. Kaitsja hinnangul ei saa välistada, et laps sai erinevad verevalumid vähemalt osaliselt kukkumisel , seda, et Egert Must oleks last löönud , ei ole keegi näinud, mistõttu süüdistuses KarS § 122 järgi tuleb Egert Must õigeks mõista. Süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi Egert Must tunnistab, et vannitamist lõpetades lükkas ühe käega last eemale ja laps kukkus kuklaga vastu vannitoa seina, kuid Egert Must ei tahtnud

lapsele vigastusi tekitada, mistõttu tema tegevus tuleb ümber kvalifitseerida ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamiseks .

KOHTU SEISUKOHT

Kohus uurinud kohtulikke tõendeid s.o. kuulanud vahetult kohtuistungil süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütluseid ning eksperdi selgitusi, avaldanud kogutud kirjalikud tõendid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kuni 01.01.2015.a. kehtinud KarS § 122 järgi on Egert Mustale esitatud süüdistus teist inimest järjepidevalt kehaliselt väärkoheldes ja talle suurt valu põhjustades piinamise toimepanemises, mis seisnes oma elukaaslase tütre XXX(s. XXX) vähemalt neljas etapis korduvas löömises, millega põhjustas lapsele füüsilist valu ja hulgaliselt nahaaluseid verevalumeid . Käesoleval ajal, s.o alates 01.01.2015, kehtiv karistusseadustiku redaktsioon eraldi piinamise koosseisu ette ei näe. Piinamisena kvalifitseeritud teo sisustamisel on Egert Mustale ette heidetud kannatanu, s.o. oma elukaaslase lapse korduvat löömist keha ja pea erinevatesse piirkondadesse, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja hulgaliselt nahaaluseid verevalumeid. Egert Mustale süüks arvatud oma elukaaslase tütre XXX(s. XXX) järjepidev ja suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 ja p 3 järgi , s.o. teise inimese valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähivõi sõltuvussuhtes ja see on toime pandud korduvalt , s.t. peksmine. Süüdistatav Egert Must end XXXkorduvas löömises süüdi ei tunnistanud. Ta andis ütluseid, mille kohaselt XXXkoos oma lapsega kolis tema juurde XXX XXX elama 15.juulil 2014. Tema ega XXX tööl ei käinud ja tegelesid alguses mõlemad lapsega, järsku teatas XXX , et käis töövestlusel ja sai tööle. Otsustasid, et neil päevil kui XXX on tööl tegeleb lapsega tema ja kui XXX on vaba päev tegeleb lapsega XXX kuni ajani , mil XXX saab lapsele lasteaia koha. Tegelikkuses oli nii, et ka XXX vabadel päevadel tegeles lapsega tema ja mitte XXX. Tema tegi lapsele süüa ja söötis teda, vahetas mähkmeid, pesi last ja mängis temaga. Ta ei ole last kunagi löönud. Ühel korral augustis, kui XXX mingi pahandusega hakkama sai ja ei tahtnud siis oma tuppa minna, pani käe talle seljale ja justkui lükkas, et „mine – mine“, kuid tüdruk punnis vastu ja kukkus siis põlvedele, kuid haiget ei saanud. Teab, et lapsel oli sinikaid kätel, jalgadel, põskedel - kord ühel, kord teisel pool, otsa ees. Selgitas, et ei tea kõikide sinikate kohta kuidas need tekkisid. Teab, et augustis oli lapsel sinikas põse peal , mille sai päevaune magamisel voodist kukkudes, ühel korral on veel voodist kukkunud ja ühel korral on kukkunud trepist. Mingite sinikate kohta on XXX kirjeldanud, et koos olles on laps tema eest ära jooksnud ja kukkunud. Kõhu peal olnud sinika sai 14.septembri 2014 hommiku poolikul läbi koeraluugi ronides , peale lõunal õues olles kukkus laps ilma katteta õuekiigel ronides. Süüdistatava selgituse kohaselt oli laps kiige istmeraami raudtorule kukkunud nii, et üks jalg oli ühel pool ja teine jalg teisel pool toru. Tema aitas lapse kiige pealt maha, avastas , et üks suu nurk oli kergelt verine ja huule peal oli punane, muud ei märganud. Selle päeva õhtul ta lapse mähkmeid ei vahetanud, suguelunditel olnud sinikad avastas 16.septembril last vannitades. Talle ei ole teada kuidas võis lapsele tekkida nelinurkne laik otsaette.

Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tutvus ta Egert Mustaga 2014.aasta alguses ning kuskil juunis 2014 kolis koos oma tütrega Egerti juurde XXX XXX tänavale elama. Augusti alguses läks ta tööle Rimisse, kuni sinnani ta kusagil ei töötanud, Egert Must ka mitte. Juunis 2014 oli Egerti juures ka tema õde XXX umbes nädal ja vaatas lapse järele. Augusti alguses kutsus ta enda juurde oma õe XXX, et ta XXX järele vaataks, kuid XXX ei saanud sellega hakkama, tegeles ainult oma asjadega. XXX oli nende juures 09.septembrini. Töögraafik oli tal augustis 2 päeva tööl, 2 vaba, septembris oli 3 või 4 päeva tööl ja siis 1 või 2 päeva vaba. Kui ta tööl oli tegeles lapse XXX ainult Egert. Tööle minnes läks kodust ära kella 10 paiku hommikul ja tagasi jõudis kella 23 ajal, nädalavahetustel hiljem ,sest bussigraafik oli selline. Õhtul töölt tulles XXX tavaliselt magas, vahel käis teda ukse vahelt vaatamas, vahel mitte . Hommikuti tegeles lapsega Egert, kuna tal oli tööle minnes alati kiire ja Egert ise tahtis lapsega tegeleda . 05.septemrbil vabal päeval olid kõik koos kodus, 08.septembril käis koos õe XXX linnas XXX jopet ostmas, Egert oli XXX kodus, 11.septembril käisid kõik koos linnas ja peale seda olid ülejäänud päeva kodus, 12.septembril olid kogu päeva kodus. Ajavahemikul 03.-17.september ei olnud tema kunagi XXX kahekesi kodus. 05.septembril tehtud pildil XXX põsel näha olev sinikas tekkis ilmselt vastu ust jooksmisel, seda jooksmist nägi ise . Kuidas 08.septembril tehtud fotol näha olevad uued sinikad põsel tekkisid, ei tea , Egerti käest mingeid selgitusi ei küsinud. Suguelundite peal märkas sinikaid 17.septembril kui XXX mähkmeid vahetas. Lapse kehal olnud sinikaid ta ei ole märganud, sest laps käis kodus enamasti pikkade käistega pluusi ja pikkade pükstega, pani ennast hommikuti ise riidesse. Märkas pigem näol olevaid sinikaid . 09.septembril märkas XXX pepu peal sinikat, tahtis arsti juurde minna, kuid Egert ütles, et tal on tuttav arst, kustub selle koju XXX vaatama, hiljem saatis Egert talle sõnumi, et arst ja midagi hullu ei ole, vist lööve. Septembri kuus millalgi märkas XXX otsaees suurt verevalumit, kuid Egert ütles, et oli selle koeraluugi kaudu ronides saanud ja ta uskus Egertit. Septembris lapse kehal olnud sinikaid ta ei ole näinud, lapse vannitamise , riiete või mähkmete vahetamisega ta ei tegelenud, seda tegi Egert. Tunnistaja selgitas, et isegi kui ta vabadel päevadel tahtis lapsega tegeleda, ütles Egert talle et puhaku ja tema tegeleb ise XXX . Kui ta 15.septembril enne lõunal tööle hakkas minema, hakkas XXX hüsteeriliselt nutma, päeval ta helistas mitmel korral Egertile ja küsis mis XXX teeb. Egert vastas, et sööb või mängib või on õues. Ka 16.septembril kui ta tööle hakkas minema, nuttis XXX hüsteeriliselt , hüüdis „emme“ ja hoidis teda kinni, algul arvas, et laps ei taha , et ta tööle läheb, kuid hiljem mõtles, et äkki lapsel oli hirm ja ei tahtnud , et ta üldse ära läheb. 16.septembril helistas Egert talle , ütles, et XXX oli kiigelt kukkunud ja kaks korda oksendanud ilmselt seetõttu, et sõi liiga palju magusat. Koju tulles XXX magas, ta ei läinud last vaatama ka siis mitte kui laps korraks häält tegi, sest Egert ütles, et ärgu ta segagu küll jääb uuesti magama. 17.septembri hommikul käis kõigepealt Egert last vaatamas, ütles, et magab. Mingi aja pärast läks ta ise vaatama, XXX vaatas nagu ühte kohta, ei liigutanud, ta hakkas karjuma ja Egert tuli vaatama, rahustas teda, läks keetis lapsele teed. Sel ajal võttis ta XXX sülle, tegi pai ja märkas siis, et lapse pea on pehme. Tahtis kohe kiirabi kutsuda, kuid Egert ütles, et ootame natuke veel, aga kui ta hiljem lapse pead katsudes aru sai, et asi on hullem, kutsusid kohe kiirabi. Pärast kui politsei asja vastu hakkas huvi tundma oli Egert väga närviline, ütles, et tema saab süüdistuse, kuna tema on lapsele võõras . Egert ei rääkinud talle mingist vannitoas kukkumisest. Tunnistaja selgitas, et tema on XXX vahel käega löönud pepu pihta või tutistanud kui laps sõna ei kuulanud või hammustas , ei ole kunagi näinud, et Egert oleks last löönud. Tema juuresolekul suhtus Egert lapsesse hästi ja XXX hoidis väga Egertit. Peale 09.septembrit elasid nad Egerti juures ainult kolmekesi – Egert , tema ja XXX . Tunnistaja XXX andis ütluseid selle kohta, et elas koos Egert Mustaga 2003.aastast kuni 2010.a jaanuarini, neil on praegu 9-aastane ühine poeg. Egert Must tegi ehitustel juhutöid, lapsega väga ei tegelenud, ainult niipalju kui hädasti vaja. Egert oli väga kontrolliv , otseselt teda löönud ei ole , kuid on noaga ähvardanud, lõhkus ta riideid, loopis telefone vastu seina, et

ta ei saaks kedagi appi kutsuda, päris palju oli vaimset vägivalda kui Egert nii teda kui last öösiti üles ajas ja karjus. Ilmselt soovis Egert saada rohkem tähelepanu kui temal lapse kõrvalt aega jäi. Mingil hetkel läks olukord niivõrd hulluks, et Egerti ema ettepanekul kolis Egert mingiks ajaks Muugale, kuid tagasi tulles jätkus sõimamine ja ahistamine endiselt ning ta otsustas päeva pealt põgeneda. Peale lahkuminekut u 1,5 aastat ei suhelnud Egert lapsega üldse, edasi vaid niipalju kui tema või laps Egertile helistas, Egerti poolset initsiatiivi lapsega koos olemiseks ei olnud. Egerti ema on viimase 5 aasta jooksul mõned korrad helistanud, laps on ühel korral vanaema juures käinud. Rahaliselt ei ole Egert lapse kasvatamist toetanud. Nende kooselu ajal Egert oma esimese lapsega eriti ei suhelnud, põhjust ei tea. Tunnistaja XXX andis kohtuistungil ütluseid selle kohta , et 2014 aasta juuli esimesel nädalavahetusel nägi oma majas XXX XXX esimest korda oma poja Egert Musta elukaaslast XXX ja tema tütart XXX . Sel ajal oli majas veel ka XXX õde XXX . Tüdrukud lapsega ei tegelenud, laps oli omapead . Tunnistaja seletas, et käis Muugale igal nädalal, oli keskmiselt paar ööd nädalas seal, kordagi ei ole ta näinud, et lapsele oleks süüa teinud või teda söötnud keegi teine peale Egerti. Alguses XXX tööl ei käinud, siis tuli jutt, et tahab tööle minna ja tema küsis, et kes siis last hoiab ja XXX vastas, et tal on onu ja onunaine ja sõbrannad, aga tegelikult hoidis last ainult Egert, ühtegi vanaema pole ta last hoidmas ega lapse vastu huvi tundmas näinud. Ei tea, kas lapse isa seal käis. Lapsel ei olnud ühtegi mänguasja ega oma tekki ja patja, Egert andis talle kõik, hoidis väga seda last. Tunnistaja selgitas, et tema tuli viimati Muugale laupäeva õhtul, laps magas, pühapäeva hommikul oli laps juba söögilaua ääres ja märkas lapse põsel sinist laiku, Egert ütles, et kukkus . XXX läks sel päeval tööle. Pühapäeval käis tema ainult 20-30 minutit poes, ülejäänud aja oli majas, koristas pööningut, ei näinud ega kuulnud, et XXX oleks kukkunud või nutnud. Egertil on varasematest kooseludest 2 poega – 13 aastane, elab oma emaga XXX ja 9-aastane elab oma emaga XXX. Egert on peale lahkuminekuid väga palju suhelnud noorema pojaga, vanem poeg on käinud külas koolivaheaegadel. Ametlikult ei ole Egert lastele elatist maksnud, kuid ostis neile kõik mida nad vajasid. Ta hoolis oma lastest väga, ei tea , et kooselude ajal oleks Egert olnud vägivaldne elukaaslaste või laste vastu. Tunnistaja XXX andis kohtuistungil ütluseid selle kohta, et 2014.aasta suvel käis korduvalt koos lastega Egert Musta juures XXX, põhiliselt oli Egert majas üksinda, vahel oli ka XXX, viimasel ajal oli majas ka XXX laps XXX. Egert hoolitses XXX eest ja külas oleku ajal ka tema laste eest. Ei ole näinud, et Egert oleks mõnda last kunagi löönud või lükanud. Ühel korral on koos nendega aega veetnud ka XXX ja siis käisid nad lastega Vembu-Tembu maal, XXX suhtus lapsesse nagu emad ikka, nägi XXX põsel sel korral sinikat, Egert ütles, et laps oli voodist kukkunud. Teistel kordadel ei ole ta XXX mingeid sinikaid näinud. Tunnistaja XXX andis kohtuistungil ütluseid selle kohta, et tema poeg XXX, kes oli Soomes tööl, palus tal 2013.a. detsembris minna vaatama kas XXX nende korteris pidutseb. Kohale minnes nägi korteri aknast, et seal on mingi pidu, kui seltskond lahkus, läks korterisse, kus olid poolikud ja tühjad alkoholi pudelid laua peal, diivanil magas purjus mees ning laps XXX magas XXX voodil. XXX oli siis umbes 1,5 aastane. Peale seda esitas XXX avalduse lapse hooldusõiguse saamiseks, esmase õiguskaitse korras anti XXX õigus lapse asukoha otsustamiseks ning laps jäi elama XXX, vahepeal oli laps ka tema juures. Juunis 2014 otsustasid XXX ja XXX , et laps võiks elada uuesti koos emaga, peale seda otsust on ta korra käinud korteris, kuhu XXX koos lapsega elama asus. XXX tõi vahel last tema juurde hoida, augusti lõpu poole kui XXX viimati nägi, oli lapse küljel sinikas, käe peal ja põlvel sinikad, küsimise peale ütles XXX, et kukkus, muud ei selgitanud. On ka varasemalt XXX sinikaid näinud, kuid need on olnud sellised pisemad, nagu kukkumisest võivadki olla, viimased olid teistsugused.

Isiku ekspertiisiaktis nr XXX ja fotodel ning skeemil ( t.l. 38-62) kajastatu kohaselt sedastati XXX17.09.2014 hospitaliseerimisel vasaku silma võrkkestasisene verevalum , samuti kukla piirkonnas läbi juuste kumenduv roosakas nahaalune verevalum diameetriga orienteeruvalt 5 cm; paremal pool kukla piirkonnas kollakasroheline ebakorrapärase kujuga nahaalune verevalum diameetriga orienteeruvalt 2 cm; paremal pool laubal ja ka juustega kaetud peanahal kahvatukollased vaevumärgatavad nahaalused verevalumid hajusalt – kokku orienteeruvalt 6 cm läbimõõdus alal, nende foonil ka intensiivne punakaslilla peaaegu ristkülikukujuline nahaalune verevalum mõõtmetega orienteeruvalt 1,8x2,8 cm, mille foonil ruuduline muster; vasakul pool laubal kahest paralleelsest triibust koosnev punakaslilla nahaalune verevalum mõõtmetega orienteeruvalt 0,5x1,8cm, paremal põsel ja ülahuulel kolm kõrvuti paiknevat ümarat lilla –rohelisekirjut nahaalust verevalumit diameetriga orienteeruvalt 1,3 cm, 1 cm ja 1 cm, paremal pool ülahuule limaskestal nahaaluse verevalumiga kohakuti kahvatupunane verevalum; vasakul põsel kaks kõrvuti paiknevat kollakasrohelist ümarat nahaalust verevalumit diameetriga orienteeruvalt 1 cm; paremal pool alalõuaserva kohal kollakasroheline ümara kujuga nahaalune verevalum mõõtmetega orienteeruvalt 2x3 cm; alalõuaserva kohal lõuatsi piirkonnas lillakas ebakorrapärase kujuga nahaalune verevalum mõõtmetega orienteeruvalt 1,5x2 cm; parema silma ülalaul lilla-rohelisekirju nahaalune verevalum mõõtmetega orienteeruvalt 1,5x2,5 cm; vasakul põsel kollakasrohelistest nahaalustest verevalumitest ülevalpoolümar sinakaslilla nahaalune verevalum diameetriga 1 cm ning allpool teine sinakaslilla nahaalune verevalum diameetriga 0,8 cm; paremal pool ülaja keskkõhul kokku 4 väikest ümarat kahvatukollast nahaalust verevalumit, mis paiknevad ühel ülevalt keskelt alla välimisele suunalisel sirgel; vasakul pool ülakõhul väikestest ümaratest kollakasrohelistest nahaalustest verevalumitest moodustuv vasakule avatud teravnurka meenutav vigastuste grupp, mille mõlema haara pikkus ca 8 cm ning mille nurga moodustab väike ümar verevalum, mis paikneb naba kõrgusel sellest 2 cm vasakul, nurka moodustavast verevalumist välimisemal paikneb radiaalselt nii üleval kui all kolm ümarat nahaalust verevalumit mõõtmetega orienteeruvalt 1,7x 2cm ning 2x3 cm; paremal pool niudeluutiiva piirkonnas kahvatukollased ebakorrapärase kujuga nahaalused verevalumid katkendlikult orienteeruvalt 4 cm läbimõõduga alal; häbemekingul ja kõhu alaosal lillarohelisekirju suhteliselt intensiivne ebakorrapärase veidi pikliku kujuga nahaalune verevalum mõõtmetega orienteeruvalt 5x2,5 cm; mõlemal häbememokal hajusalt kahvaturohelised intensiivsemate lillade aladega nahaalused verevalumid ning häbeme- tuhara piiril intensiivsed lilla-rohelisekirjud nahaalused verevalumid, millest parempoolne mõõtmetega orienteeruvalt 4x2 cm ning vasakpoolne mõõtmetega orienteeruvalt 3x2,8 cm, vasakpoolse verevalumi kekses osas moodustub suhteliselt selge kaarjas kontuur; lülisamba rinnaosa kohal kollakasroheline ümar nahaalune verevalum diameetriga orienteeruvalt 1 cm; vasaku abaluuharja piirkonnas neljast väikesest ümarast kollakasrohelisest ühel orienteeruvalt 8 cm pikkusel sirgel paiknevast ümarast nahaalusest verevalumist koosnev vigastuste grupp, kõige välimisem verevalum ka pisut räpakaslilla värvusega; abaluu keskosa kohal veel üks analoogiline ümar nahaalune verevalum diameetriga orienteeruvalt 1 cm; vasakul pool nimme piirkonnas kolm ümarat kollakasrohelist nahaalust verevalumit diameetriga orienteeruvalt 1,2 cm; vasaku õlavarre alumises kolmandikus siseküljel kaks ümarat räpakaslillat nahaalust verevalumit ning vasaku küünarvarre ülaosas siseküljel kaks eelmisega analoogset ümarat nahaalust verevalumit diameetriga orienteeruvalt 1,5 cm; vasaku õlavarre tagumisel –välimisel pinnal ülemise- keskmise kolmandiku piiril eelmistega analoogiline ristisuunaline pikliku kujuga kahest intensiivsemast poolusest koosnev nahaalune verevalum mõõtmetega orienteeruvalt 1x2,5 cm, vasaku õlavarre painutuspinnal veel üks ümar analoogilise värvusega nahaalune verevalum diameetriga 1,5 cm; vasaku küünarliigese sirutuspinnal kaks ebakorrapärase kujuga räpakaslillat nahaalust verevalumit diameetriga orienteeruvalt 2 cm ja 3 cm; vasaku küünarliigese sirutuspinnal eelpool loetletud

verevalumite ümbruses veel vaevumärgatavad kollakad hajusad nahaalused verevalumid; vasaku küünarvarre sirutuspinnal räpakaslilla nahaalune verevalum mõõtmetega orienteeruvalt 2,5x 3,5 cm, mille foonil välimises osas eristatavad kaks kohakuti paiknevat ümarat intensiivsemat ala, millest kesksemal kaks paralleelset horisontaalsuunalist triipjat intensiivsemat ala; parema käe III sõrme lähimise ja kaugmise lüli sirutuspinnal kahvatukollane nahaalune verevalum diameetriga 0,7 cm; parema õlavarre sirutuspinnal räpakaslilla nahaalune verevalum mõõtmetega orienteeruvalt 3x4 cm, mille keskses osas kaks intensiivsemat ümarjat ala, mis paiknevad üksteise suhtes pendikulaarselt ning nendest aladest kesksemalt kaks paralleelselt triipjat intensiivsemat lillakat ala, mille vahele jääb pisut vähem intensiivne heledam ala; vasaku reie välisküljel lilla-rohelisekirju veidi ebakorrapärase taha avatud teravnurka meenutava kujuga nahaalune verevalum mõõtmetega 3x5 cm; vasaku sääre eespinnal keskmises kolmandikus kollakasroheline ümar nahaalune verevalum diameetriga 1 cm; vasaku labajala selgmisel pinnal räpakaslilla ebakorrapärase kujuga keskosast veidi heledam nahaalune verevalum mõõtmetega 3x4 cm; paremal põlvel kahvatukollane nahaalune verevalum diameetriga 2cm ning parema sääre eespinnal keskmises kolmandikus kahvatukollane ebakorrapärase kujuga nahaalune verevalum mõõtmetega 1,5x1,2 cm. Ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse kohaselt on XXXsedastatud vigastused tekitatud erinevatel aegadel orienteeruvalt kahe viimase hospitaliseerimisele eelnenud nädala vältel , seal hulgas räpakaslillad ja lilla rohelisekirjud nahaalused verevalumid lõuatsi piirkonnas, parema silma ülalaul , paremal põsel ja ülahuulel (koos verevalumiga ülahuule limaskestal), ülajäsemetel, välissuguelundite ja alakõhu piirkonnas ning vasakul reiel ja labajalal on tekitatud orienteeruvalt 3-5 ööpäeva enne kannatanu hospitaliseerimist; kollakasrohelised nahaalused verevalumid pea ja kehatüve piirkonnas on tekitatud orienteeruvalt 5-10 ööpäeva enne kannatanu hospitaliseerimist ning kollased nahaalused verevalumid pea, kehatüve, vasaku ülajäseme ja parema alajäseme piirkonnas võivad olla tekitatud orienteeruvalt 1-2 nädalat enne kannatanu hospitaliseerimist. Vigastuste tekitamise korduvate kukkumiste tagajärjel saab vigastuste suure hulga, paiknemise ja nende morfoloogiliste iseärasuste alusel peaaegu täielikult välistada, vaid osad nahaalused verevalumid vasaku küünarliigese sirutuspinnal ja nahaalused verevalumid paremal alajäsemel võivad olla saadud kukkumiste tagajärjel. Välissuguelundite ja alakõhu piirkonnas esinenud nahaalused verevalumid võivad olla tekitatud kokku 2-3 löögist kõva tömbi piiratud löögipinnaga esemega (nt kängitsetud jalaga); nende tekkimise metallist kiige detailide vahele kukkumise / kinni jäämise tagajärjel võib, arvestades nahaaluste verevalumite morfoloogilisi iseärasusi, välistada , kuid võivad olla tekitatud 14.09.2014.a. Eeltoodust nähtuvalt on XXX17.septembril 2014 , s.o. hospitaliseerimisel sedastatud 3-5 ööpäeva enne hospitaliseerimist , s.o. ajavahemikul 12.-15.september 2014 tekitatud verevalumid ; 5-10 ööpäeva enne hospitaliseerimist , s.o. ajavahemikul 07.-12.september 2014 tekitatud verevalumid ja 1-2 nädalat enne hospitaliseerimist , s.o. 03.-10.september 2014 tekitatud verevalumid . Eksperdi arvamuse kohaselt neist vaid 3-5 ööpäeva enne hospitaliseerimist vasaku küünarliigese sirutuspinnal tekitatud nahaalused verevalumid ja 1-2 nädalat enne hospitaliseerimist parema alajäseme piirkonnas tekitatud nahaalused verevalumid võivad olla tekkinud kukkumise tagajärjel. Egert Mustale on KarS § 122 järgi esitatud süüdistuses ette heidetud, et ta lõi XXX ajavahemikul 03.09. kuni 16.09.2014 korduvalt keha ja pea erinevatesse piirkondadesse, seal hulgas ajavahemikul 12.09. kuni 15.09.2014 lõi tõenäoliselt kängitsetud jalaga suguelundite piirkonda .

Süüdistatav Egert Must on eitanud lapse korduvat löömist, tunnistas vaid, et ühel korral lükkas tõrkuvat last käega seljast , mille peale laps kukkus ja et laps kukkus üldse sageli ja sai tihti sinikaid. Kohtu hinnangul on aga taolised Egert Musta väited ümber lükatud kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Nii nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (t.l,68-69) , mille käigus on vaadeldud XXXmobiiltelefoniga XXX tehtud fotosid ajavahemikul 25.03.2014 kuni 18.08.2014 ja 18.06.2014 kuni 08.09.2014 (fototabelid t.l. 70-85) , et ajavahemikul juuni kuni juuli 2014 ei ole XXX kehal , näol ega kätel-jalgadel märgatavaid verevalumeid, samuti augustis 2014 tehtud fotodel, mis peaksid olema nähtavad kui Egert Musta väide lapse sagedase kukkumise ja sinikate saamise kohta, vastaksid tegelikkusele. Küll on aga septembri alguses 2014 XXX Pehlakust tehtud fotodel märgatavad verevalumid 05.09.2014 paremal põsel, 08.09.2014 ka vasakul põsel. Nii süüdistatav Egert Musta kui tunnistaja XXX ütluste kohaselt alates ajast kui XXXhakkas augustist 2014 tööl käima ,vaatas XXX järele enamasti Egert Must üksinda, XXX lapsega igapäevaselt ei tegelenud ka oma graafiku järgsetel vabadel päevadel , kedagi teist last hoidmas ei olnud. Asjaolu, et XXX oma lapsega ei tegelenud ning et lapse eest hoolitses vaid Egert Must , kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja XXX, süüdistatava ema. Nähtuvalt Rimi Eesti Food AS iseloomustusest (t.l. 88-89) olid XXX tööpäevad 01.,03.,06.,07.,09., 10.,13., 14., 15., 16.09.2014 , seega tunnistajate XXXja XXX ja ka süüdistatava Musta ütluste kohaselt oli nendel päevadel XXXjäetud XXX majas Egert Musta hoolde ja kedagi teist majas lapsega tegelemas ei olnud. Kuna ekspert on kohtuekspertiisi aktis andnud arvamuse , samuti selgitanud kohtuistungil, et XXX 17.09.2014 sedastatud nahaalused verevalumid pea, kehatüve ning üla- ja alajäsemete piirkonnas, samuti vasaku silma võrkkestasisene verevalum ei saa vigastuste iseloomu ja paiknemist arvestades olla tekitatud kukkumisest ning suguelundite piirkonnas sedastatud verevalumid nende morfoloogilisi iseärasusi arvestades ei saa olla tekkinud E.Musta kirjeldatud viisil , s.o. metallist kiige detailide vahele kukkumise/ kinni jäämise tagajärjel , mistõttu tuleb kohtu arvates Egert Musta oma süüd eitavatesse ütlustesse ja väidetavatesse vigastuste tekkimise kirjeldustesse suhtuda kriitiliselt. Nii on Egert Must väitnud, et lapsel oli sinikaid kätel, jalgadel, põskedel, kord ühel kord teisel pool, otsa ees ning XXXon talle kirjeldanud kuidas temaga koos olles eest ära joostes kukkus ning varasemalt augustikuus põse peal olnud sinikas tuli voodist kukkudes ning kukkumist kuulsid nad XXXga mõlemad ning kõhu ja külje peal olnud sinika sai XXX 14.09.2014 koeraluugist läbi ronides ja peale lõunal kukkus aiakiigel, mõlemal korral hakkas laps nutma ning tema võttis lapse sülle ja lohutas. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt, kes ka 14.09.2014 XXXmajas viibis ja tegeles pööningu koristamisega, ta sellel päeval mingit lapse nuttu majas ei kuulnud Tunnistaja XXX seletuse kohaselt ta lapse kehal mingeid sinikaid enne 17.septembrit ei näinud, 05.09.2014 fotol näha olev sinikas paremal põsel võis olla tekkinud vastu ust jooksmisest , vist 09.septembril 2014 märkas lapse pepul sinikaid, kuskil septembris märkas ka otsa ees sinikat ja Egert ütles, et laps oli koeraluugi kaudu koerale järele läinud ja ennast kuidagi ära löönud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ta õhtuti töölt tulles lapse vastu huvi ei tundnud, kuna laps siis juba magas, käis küll vahel ukse vahelt vaatamas, kuid tuld toas põlema ei pannud, tavaliselt olid lapsel seljas pika varrukaga pluusid ja pikad püksid ning Egert keelitas teda tööst vabal ajal puhkama ja tegeles ise heal meelel lapsega, mingitest kukkumistest enne 16.septembrit talle ei rääkinud. Tunnistaja seletas veel, et nii 15.

septembril kui 16.septembril ei tahtnud XXX lasta tal tööle minna , vaid hakkas hüsteeriliselt nutma . Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega üheselt kinnitust leidnud asjaolu, et XXX hakkas nähtavaid nahaaluseid verevalumeid tekkima alates ajast kui lapse eest hoolitsemisega hakkas sisuliselt ainsana tegelema Egert Must , alates 09.septembrist 2014 XXX t 28 majas kedagi teist peale Egert Musta, XXX ja XXX püsivalt ei viibinud, aeg-ajalt käis ja ööbis majas XXX, kes lapsega ei tegelenud. Samuti on kinnitust leidnud asjaolu, et 17.09.2014 XXX sedastatud erinevad nahaalused verevalumid, v.a osad nahaalused verevalumid vasaku küünarliigese sirutuspinnal ja nahaalused verevalumid paremal alajäsemel , ei saanud olla tekkinud kukkumiste tagajärjel, mistõttu jõuab kohus põhjendatud järeldusele, et XXX sedastatud nahaalused verevalumid said olla tekkinud vaid Egert Musta tegevuse tagajärjel. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne (lk 386) komm 3.1., 3.2. kohaselt KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. piinamine objektiivne koosseis seisneb kehalises väärkohtlemises teise inimese tervisekahjustamise, löömise , peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise teel. Nimetatud teod kvalifitseeruvad piinamiseks aga vaid juhul kui need on toime pandud järjepidevalt, s.o. ühe ja sama kannatanu korduv või kestev kehaline väärkohtlemine või suurt valu põhjustavatena . Korduvus eeldab vähemalt kahte iseseisvat tegu, mis võivad olla ajaliselt lahutatud ja kantud eri tahtlusest või ajaliselt üksteisega tihedalt seotud tegusid, mis moodustavad piinava situatsiooni. Piinamisena tuleb subsumeerida ka korduvad löögid vm vägivallateod, mis on hõlmatud ühtsest tahtlusest ja toime pandud vahetult üksteisele järgnevatena. Samas ( lk 384) komm 3.3 kohaselt on löömine inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti ka järsk tõukamine ; peksmine on järjestikku toimuv korduv löömine. Eksperdi antud hinnangu põhjal oli , sedastatud vigastuste iseloomu ja paiknemist arvestades, alust arvata, et need võivad olla tekitatud korduvatest löökidest erinevatesse keha piirkondadesse ja pähe kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega ja/ või kukkumisest/ hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Nahaalused verevalumid välissuguelundite ja alakõhu piirkonnas võivad olla tekitatud kokku 2-3 löögist kõva tömbi piiratud löögipinnaga esemega (näiteks kängitsetud jalaga) . Kohtuistungil ekspert XXX selgitas, et osade nahaaluste verevalumite kujus on sarnaseid jooni , nt. kaks või enam ümarat , teatud vahemaaga paiknevat vigastust, mis võivad olla tekitatud sõrmenukkidega; osad paralleelselt paiknevad triipjad vigastused, mille puhul on ebatõenäoline kukkuda kogu aeg ühe ja sama pinna vastu; laubal olev ristkülikukujuline ruudulise mustriga vigastus peegeldab kindlat piiratud pinda ning mille tekkimine kukkumisel sellises regioonis on ebatõenäoline; kõhul oleva ümarate nahaaluste verevalumite grupi puhul on raske välja mõelda millega see on tekitatud, kuid tajutav on teatav muster, mida kukkumisel ei tekiks ; suguelunditel olevad vigastused on väga tugevalt väljendunud suured nahaalused verevalumid , mille tekkimisel on toiminud arvestatav jõud ning sellises piirkonnas toru pinnale kukkudes tekkida ei saa. Kohus ekspertiisi aktist nähtuva ja kohtuliku uurimise käigus eksperdi poolt antud selgituste põhjal teeb järelduse, et XXX esinenud nahaalused verevalumid pea, kehatüve ning üla – ja alajäsemete piirkonnas, samuti vasaku silma võrkkestas on tekitatud korduvatest löökidest keha ja pea erinevatesse piirkondadesse ning nahaalused verevalumid välissuguelunditel ja alakõhu piirkonnas on tõenäoliselt tekkinud löökidest kängitsetud jalaga. Kohus ei nõustu süüdistatava kaitsja esitatud väitega, et osaliselt võisid lapse suguelundite piirkonnas esinenud vigastused olla tekkinud ka kiigel kukkudes, kuna kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et väike laps, tema pikkust ja kaalu arvestades, võiks oma kasvu kõrguselt ümarapinnalisele torule kukkudes , saada sellise ulatuse ja intensiivsusega verevalumeid.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanuks XXX , kes tema suhtes toimepandud tegude ajal oli vaid 2,5 aastane , mistõttu puuduvad kohtul toimunud sündmustega seotud vahetult kannatanult pärinevad ütlused ning puudub reaalne võimalus kõrvutada vahetult sündmustes osalenud kannatanu ja süüdistatava ütluseid, kedagi teist sündmuste toimumise ajal juures ei viibinud. Seega puudub kohtul võimalus hinnata toimepandud tegusid vahetute sündmuste tunnistajate ütluste kaudu. Kohtuliku uurimise käigus tunnistajatena ütluseid andnud XXX ja XXX kinnitasid, et nemad ei ole kunagi näinud, et Egert Must oleks lapsi löönud ning E.Musta ema XXX andis ütluseid, et E.Must ei ole kunagi agressiivne, armastab väga lapsi, suhtles sageli oma noorema pojaga . Samas Egert Musta varasem elukaaslane XXX andis tunnistajana ütluseid selle kohta, et E.Must oli nende kooselus väga kontrolliv, kasutas tihti vaimset vägivalda, lapsega ei tegelenud ning ei olnud rahul et tema tähelepanu oli liigselt seotud lapsega, peale kooselu lõppu ei ole ise lapsega suhtlemiseks initsiatiivi üles näidanud. Eelnev annab aga kohtule alust arvata, et Egert Must on erinevates olukordades ja erinevate isikute juuresolekul väga erinevalt käituv isik, kellel antud juhul, aktiivset kaitsetaktikat valides on, vahetute tunnistajate puudumise tõttu, võimalik talle süüks arvatavate tegude osas anda oma olukorda kergendavaid ütluseid. Kohtu hinnangul pani Egert Musta talle süüks arvatud teise inimese järjepideva ja suurt valu põhjustava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 122 järgi kvalifitseeritud kuriteo - piinamise toime kaudse tahtlusega, kuna ükskõik millise kehalise väärkohtlemise teo toimepanemisel on täiskasvanud tavalise elukogemusega isikul võimalik aru saada , et see põhjustab 2,5 aastasele lapsele suurt valu . KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo , s.o. tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule, objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises , s.t põhjustamises ning tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga, s.t ei oma tähtsust, millise teoga raske tervisekahjustus tekitatakse ning tagajärjena on ette nähtud eluohtlik tervisekahjustus , s.t oht kannatanu elule tuleneb otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust. Süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, s.o. teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises on Egert Mustale etteheidetavaks teoks 16.09.2014 2,5 aastase lapse tõenäoliselt rusikaga jõuliselt lõuatsi piirkonda löömine, mille tagajärjel paiskus laps suure hooga peaga vastu vannitoa seina. Süüdistatava Egert Musta ütluste kohaselt vannitas ta 16.09.2014 vannitoas dušinurgas XXX, pärast vannitamise lõppu, kui hakkas vannist vett ära kallama , üritas XXXuuesti jalga vanni panna, tema pani käe ette ja juhtus nii et tema lükkas lapse eemale, laps kukkus kuklaga vastu vannitoa seina . Peale kukkumist vannitoas mingi aja pärast XXX oksendas kahel korral, kuid ta ei seostanud oksendamist kukkumisega, vaid ennelõunal lapse poolt ära söödud mitme šokolaadiga ; šokolaadi söömist nimetas ta oksendamise põhjusena ka lapse emale XXX helistades, kukkumisest ta XXX ei rääkinud. 17.09.2014 hommikul oli XXX loid, üks silm oli kinni ning pea kukla osa oli pehme, kutsusid kiirabi. Kohtu hinnangul ei ole Egert Musta taolised ütlused XXX17.09.2014 tuvastatud vigastuste võimaliku tekkimise osas usutavad ja kooskõlas teiste kogutud tõenditega, eelkõige ekspertiisiaktis väljendatud eksperdiarvamusega. Isiku ekspertiisiaktis nr XXX (t.l. 38-62) kajastatu kohaselt 17.09.2014 hospitaliseerimisel teostatud XXX kohtuarstlikul läbivaatusel on mh sedastatud XXX vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, parempoolne alalõualuu põntjätke ja pähiku olulise nihketa murd, ulatuslik fluktueeriv (võdisev ) verevalum kukla piirkonnas. Vasakpoolne kõvakelmealune verevalum koos ulatusliku fluktueeriva verevalumiga kukla piirkonnas,

sinakaslillade nahaaluste verevalumitega vasakul põsel ja punakaslillade nahaaluste verevalumitega otsmiku piirkonnas võivad olla tekitatud orienteeruvalt mitte rohkem kui 1-2 ööpäeva enne hospitaliseerimist; fluktueeriv verevalum kukla piirkonnas võib olla tekitatud jõulisest löögist mõne kõva tömbi laia löögipinnaga suhteliselt massiivse esemega või kukkumisest / hooga paiskumisest kukla piirkonnaga vastu analoogilist pinda või eset ; sedastatud parempoolne alalõualuu põntjätke ja pähiku olulise nihketa murd, nahaalune verevalum lõuatsi piirkonnas võivad olla tekitatud orienteeruvalt mitte rohkem kui 3-5 ööpäeva enne hospitaliseerimist löögist kõva tömbi esemega (näiteks rusikaga ) lõuatsi piirkonda. Kohtuistungil ekspert poolt antud selgituste kohaselt võib lõuatsil olev verevalum olla tekkinud 1-2 päeva enne hospitaliseerimist, sest selle värvus – lilla – viitab täiesti värskele nahaalusele verevalumile. Samuti, et nii väikestel lastel kukkumisest alalõualuu murru tekkimine on praktiliselt välistatud; kuklas olnud fluktueeriv ehk võdisev muhk , mis on seotud kõvakelmealuse verevalumi tekkega, ei saa olla, lapse keha massi ja vannitoas näidatud distantsi arvestades, tekkinud kukkumisest, hooga paiskumisel võiksid lapsed selliseid vigastusi saada, kuid mitte oma kasvukõrguselt libisedes. Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitelt (t.l. 172-180 ) ning 02.12.2014 E.Musta ütluste ja olustiku seostamise protokollist (t.l. 181-187) nähtub kuidas Egert Must väidetavalt 16.09.2014 XXX vannitas ning kuidas ta dušinurgas lastevanni ja seina vahel seisvat XXX käega eemale lükkas. E.Musta ütluste põhjal tuvastati lapse ja dušinurga seina vaheliseks kauguseks ca 20 cm. Vaatlusel on tuvastatud, et dušinurga kahhelplaatidega viimistletud seinas on teise plaadirea kolmandas plaadis, dušinurga alusest 20 cm kõrgusel läbivad praod, mis jaotavad kahhelplaadi kolmeks tükiks, plaat on seinas lahti, plaadi paksus 8 mm. Seega ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvate E.Musta selgituste kohaselt kukkus dušinurgas seinast 20 cm kaugusel seisnud 2,5 aastane laps 20 cm kauguselt käsivarrega lükkamise tõttu kuklaga vastu seina , tekitas kukkumisest 20 cm kõrgusel dušinurga alusest seinas olevasse kahhelplaati mõrad ja vajus seejärel dušinurka istukile. Kohus aga hinnanud ütluste ja olustiku seostamise protokollist ja fototabelitelt nähtuvat asub seisukohale, et Egert Musta kirjeldatud viisil ei saa dušinurga seinaplaati tekkida vigastus 20 cm kõrgusel alusest, s.o põrandast, kuna 20 cm kauguselt seisvast asendist nö kukkumisel tabaks 2,5 aastase lapse pea seina kõrgemal kui 20 cm põrandast. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et Egert Musta poolt antud ütlused 16.09.2014 aset leidnud sündmuste kohta , on antud sooviga oma olukorda kergendada ja lähtuvad süüdistatava aktiivsest kaitsetaktikast . Kohtu hinnangul tuleb seetõttu Egert Musta poolt antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt . Tuginedes isiku ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusele , ekspert XXXantud selgitusele ning asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvale , on kohus seisukohal, et Egert Musta poolt kirjeldatud XXXvigastuste tekkemehhanism pole eluliselt usutav . Kannatanu XXXpuhul oli tegemist 2,5 aastase väikese lapsega, kes eemale lükkamisest libisedes ja kuklaga vastu seina kukkudes , kindlasti ei purusta 8 mm paksust kahhelplaati . Samuti ei ole taolisest eemale lükkamisest tingitud kukkumisel võimalik lapsel saada kõvakelmealust verevalumit. Samas saab kohus Egert Musta ütlustest ning ekspert XXXselgitustest teha ühese järelduse, et lapsel tuvastatud alalõualuu murd oli tal tekkinud E.Musta poolt kirjeldatud 16.09.2014 peale lõunasel ajal, sest hommikupoolikul oli laps väidetavalt söönud mitu pähklitega šokolaadi, mis E.Musta arvates olid ka oksendamise põhjuseks, kuid õhtupoolikul, s.o. peale väidetavat kukkumist õue minnes, tehtud võileiva , jättis praktiliselt söömata, võttis vaid ühe suutäie , mis kohtu hinnangul on tunnistuseks sellest, et saadud alalõualuu vigastus ei lasknud lapsel

süüa. Seega pidi alalõualuu vigastus olema tekkinud sama aegselt nö kukkumisega . Egert Musta poolt kirjeldatud viisil käsivarrega lapse rinnust eemale lükkamisega ei ole aga kohtu hinnangul võimalik tekitada vigastust , s.o. murdu, lapse alalõualuule. Taoliste vigastuste tekkimine on ekspertiisiaktis nr XXX( t.l. 34-36) antud eksperdi arvamuse kohaselt võimalik vaid kannatanu jõulisest hooga vastu seina paiskumisest näiteks tugevajõulise löögi või viskamise tagajärjel. Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse , et 16.09.2014 Egert Must oma elukohas XXX , lõi tema hoole all olnud XXX jõuliselt rusikaga lõuatsi piirkonda, mille tagajärjel paiskus kannatanu dušinurgas kuklaga vastu vannitoa seina nii et purunes kahhelplaat vannitoa seinas ning millest tekkis kannatanul vasakpoolne kõvakelmealune verevalum koos ulatusliku võdiseva verevalumiga kuklal ja parempoolne alalõualuu põntjätke ja pähiku murd . Ekspertiisiaktis nr XXX(tl 38-52) antud eksperdiarvamuse kohaselt XXX sedastatud tervisekahjustused on eluohtlikud, kuna ohustavad kannatanu elu tervisekahjustuste tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust või lõpptulemustest. Kannatanu XXX tekitatud tervisekahjustustega kaasnesid vasaku poolkera tugev turse (isheemiline kahjustus) ning liikvori tsirkulatsioonihäired, parempoolne hemiparees (kerghalvatus) ja vasaku silma ülalau vajumine e ptoos . Subjektiivsest küljest eeldab eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda, s.t toimepanija ei pürgi tagajärje poole ega tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse hooleks. Kohtu hinnangul on Egert Must kannatanu XXX eluohtliku tervisekahjustuse tekitanud kaudse tahtlusega, sest lüües 2,5 aastast last, rusikaga pea , s.o elutähtsa organi , piirkonda , sellise jõuga, et löögi tagajärjel vastu seina kukkumisest purunes seina plaat, oli tal tavalise elukogemusega normaalsel täiskasvanud inimesel võimalik aru saada, et tema tegevusega võib saabuda mis tahes tagajärg , sh eluohtlik tervisekahjustus. Kaitsja taotles Egert Musta tegevuse kvalifitseerimist ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamisena, kuid kohtu hinnangul ei ole kaitsja taotlus põhjendatud , sest lapse rusikaga pea piirkonda löömisel ei saa täiskasvanud isik loota , et tema teoga ei kaasne lapsele mingeid tagajärgi .

KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistusemõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud ning süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuseliiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole ( Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis, kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele.

Egert Must pani toime tervisevastaste süütegude hulka kuuluvad I astme tervist kahjusta süüteo, mille toimepanemise eest on seaduses karistusena ette nähtud nelja- kuni kaheteistaastane vangistus ja II astme vägivallateo, mille eest on seaduses karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks tuleb arvestada ka teisi asjaolusid. Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust kergendavate või raskendavate asjaoludega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). Egert Musta karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja raskendavateks asjaoludeks on süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase ning süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka , et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu ( RKKKo 3-1-1-91-07). Prokurör taotles Egert Musta karistamist KarS § 122 (käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 ) järgi vangistusega 5 aastat , s.o maksimaalmääras ja KarS § 118 lg 1 p 1 järgi vangistusega 12 aastat, s.o. maksimaalmääras . Kohus prokuröri taotlusega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas kõiki süütegude toimepanemise asjaolusid arvestades alust väita, et Egert Musta süü ei ole kooskõlas vastavate sanktsioonide raamest tulenevate keskmiste karistustega, s.o. KarS § 122 järgi karistus kuni 5 aastat vangistust, keskmine 2,5 aastat ja KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistus 4 kuni 12 aastat vangistust, keskmine 8 aastat vangistust. Kahtlemata tuleb antud juhul arvestada, et süüteod pandi toime teadvalt noorema kui 12 – aastase , s.o. 2,5 aastase lapse suhtes , kuid kindlasti tuleb kuriteo toimepanekut soodustava asjaoluna arvestada antud juhul siiski ka lapse ema XXX, s.o antud asjas tunnistaja , täielikku ükskõiksust oma lapsega toimuva osas, mille tõttu said aset leida Egert Musta poolt toimepandud kuriteod. Ka XXX on oma lapse suhtes toime pandud järjepideva kehalise väärkohtlemise eest süüdi tunnistatud. Kohtu arvates tuleb Egert Musta süü suuruse hindamisel kindlasti arvestada, et teod on toime pandud kaudse tahtlusega, s.t tema poolt lapse suhtes toime pandu eesmärk ei olnud otseselt lapsele vigastusi tekitada, vaid kohtu arvates tahtis ta taoliselt välja elada oma viha, et oli sunnitud igapäevaselt valvama tema jaoks võõra, s.o. antud hetke elukaaslase, lapse järele, s.t segav faktor senise igapäevase muretu elukorralduse juures. Samuti arvestab kohus, et Egert Musta puhul on tegemist varem karistamata isikuga. Eeltoodu põhjal peab kohus võimalikuks mõista Egert Mustale vangistuslikud karistused keskmiste sanktsioonide lähedastena, kuid allpool vastavate sanktsioonide maksimaalmäärast.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 punkti 3 alusel tuleb Egert Mustal hüvitada tema suhtes teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 350,63 eurot (ekspertiisi akt nr

520) ning kohtuarstliku ekspertiisi tasu 181 eurot ( ekspertiisi aktid nr XXX ja XXX), punkti 4 alusel tuleb Egert Mustal hüvitada kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1416 eurot. Riigi õigusabi osutajana Egert Mustale määratud kaitsja advokaat Natalja Lausmaa esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks kokku summas 576 eurot. Kohtu hinnangul on taotlus kaitsjale riigi õigusabi osutamise tasu hüvitamiseks põhjendatud ja kaitsja esitatud taotlus riigi õigusabi tasu kindlaks määramiseks tuleb rahuldada summas 576 eurot. Seega on põhjendatud Egert Mustalt välja mõista kohtumenetluses advokaat Lausmaa osutatud riigi õigusabi eest 576 eurot ning kohtueelses menetluses advokaatide Benevolenskaja ja Lausmaa osutatud õigusabi eest 840 eurot. Samuti kuulub Egert Mustalt KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis I astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuuplaga alammäära, so. 975 eurot.

ASITÕENDID

Kriminaalasjas on asitõenditeks XXX XXX teostatud läbiotsimisel leitud DVD-R plaat, millel XXXmobiiltelefonidega tehtud fotode failid, mis kuulub KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele XXX . 17.09.2014 kiirabisse tehtud kõnesalvestusega CD-R – plaat ja ütluste olustikuga seostamise salvestustega 2 DVD-R plaati tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Asitõendiks olev XXX XXX asuva elamu dušinurga seinast pärinev purunenud kahhelplaat ja XXX isiku läbivaatuse käigus võetud bioloogilise aine proovid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite laos, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist hävitamisele.

TSIVIILHAGI

Kannatanu XXX esindaja XXX TsMS § 222 lg 1 p 1 alusel esitas tsiviilhagi VÕS § 134 lg 2 alusel tekitatud mittevaralise kahju nõudes summas 50 000 eurot. Kannatanu esindaja XXX selgituste kohaselt, kui ta XXX peale haiglast välja saamist detsembris 2014 alustas taastusravi Haapsalus, oli lapse arengutase nagu 6-8 kuusel, praeguseks on see paremaks läinud ja laps on ca 1,5 aastase lapse arengutasemel. Lapse parem kehapool on halvatud, parem käsi ei liigu, ka kõndimisega on raskusi , parem jalg on pinges ja tõstab seda puusast kui kõnnib. Haapsalu taastusravi arstide hinnang on, et täielikku paranemislootust pole, parem kehapool jääb püsivalt vasakust maha, prognoositavalt on võimalus, et ta saaks edaspidiselt minna tavalasteaeda või -kooli, väga väike. Seda, kas XXX võiks hakata kunagi iseseisvalt elus hakkama saama , on praegu vara öelda. Taotles XXX tekitatud vigastuste ja läbielamiste tõttu ning edasise võimaliku elukvaliteedi parandamiseks tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervisekahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Sellest tulenevalt tuleb kannatanule tervisekahjustuse tekitamise korral eeldada mittevaralise kahju olemasolu ning selle olemasolu ei pea kannatanu tõendama. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt, võttes arvesse kõiki asjaolusid ning lähtudes mõistlikkuse põhimõttest.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle , et kannatanu XXXon tekkinud kahju. Süüdistatava Egert Musta poolt tekitatud tervisekahjustustega, s.o. isiku ekspertiisiaktis nr XXXantud eksperdiarvamuse kohaselt vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku silma võrkkestasisene verevalum, parempoolne alalõualuu põntjätke ja pähiku olulise nihketa murd, ulatuslik fluktueeriv verevalum kukla piirkonnas, kaasnesid vasaku poolkera tugev turse (isheemiline kahjustus) ning liikvori tsirkulatsioonihäired, parempoolne hemiparees (kerghalvatus) ja vasaku silma ülalau vajumine e ptoos ning tekitatud tervisekahjustused on eluohtlikud. Kannatanu XXX esindaja XXX esitatud hagiavalduses on märgitud , et toimepandud kuritegu on täielikult ja kogu eluks muutnud 2,5 aastase lapse elukvaliteeti . Tema vasak ajupoolkera on halvatud, ei ole teada, kas ta hakkab korralikult nägema, rääkima, kõndima, kas tema parem käsi hakkab tööle ja kas temast kasvab inimene, kes ise endaga elementaarselgi tasemel hakkama saab. Tõenäoliselt vajab ta elukestvat hooldamist ning kõrvalist tuge eluga toimetulekul. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kannatanu esindaja XXX on tsiviilhagis märkinud hüvitatava mittevaralise kahju summaks 50 000 eurot. Kuigi mittevaralise kahju hüvitamine, olenemata väljamõistetava hüvitise suurusest , ei saagi kompenseerida kellelegi võib olla elu lõpuni kestvat tervise kahjustamist , ei peaks mittevaralise kahju hüvitamine samas saama ka rikastumise allikaks . Antud juhul peab kohus esitatud nõuet mõistlikuks ja õiglaseks, sest taolises ulatuses mittevaralise kahju hüvitamine võimaldab vähemalt osaliselt toetada XXX edasist arengut ja toimetulekut ning samas ei ole see kahju hüvitis süüdlasele kantav märkimisväärse pingutuseta tema varalisele ja psüühilisele olukorrale. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kannatanu XXX tuleb Egert Mustalt välja mõista 50 000 eurot mittevaralise kahju katteks.

/digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik

Silvi Uljas rahvakohtunik

Aino Allik rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.