Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15.04.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 31.03.2015.a.
Kohtuasja number
1-13-6801
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid X’e vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
X, isikukood XXX, XXX kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 13.02.2013 ja lõpp 13.02.2016
Jätta X vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, X-ile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 11.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava X’e vangistusest tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks. Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega tunnistati X süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust; KarS § 202 lg 2 p 2 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 424 järgi mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust ning KarS § 121 järgi mõisteti karistuseks
kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg alates 13.02.2013.
Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 12 korda. Reaalset vangistust kannab kaheksandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, lähtudes asjaolust, et enamus isiku poolt toimepandud kuriteod on olnud varavastased (kuigi on toime pannud ka kehalisi väärkohtlemisi, joobes juhtimise). Ühtse kriminaalse käitumise mustrist nähtub süstemaatilisust (arvestades varavastaseid kuritegusid), soodustegurina alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav on hõivatud vangla majandustöödel alates 17.01.2014 ning töötamine on kujundanud isikul tööharjumuse. Samuti on osalenud sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine", millest nähtub, et isik analüüsib oma käitumist kriitilistes situatsioonides, oskab anda hinnanguid ja näha alternatiive. On toimunud vestlus psühholoogiga teemal - tegu ja tagajärg. Isik teadvustab väga hästi oma tegude tagajärgi, kuid probleemiks on suutmatus öelda "ei" (kui seda teha üritab, tunneb end kaua väga halvasti). Osales ka sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening", kus analüüsis, arutles ja tõi palju näiteid oma elust. Programmi läbimine aitab kaasa vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest loobuda. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalik elama asuda aadressile XXX. Tegu on ühetoalise keskküttega korteriga, mis kuulub isiku vennale C. Käesoleval ajal seisab korter tühjana, kuid eluks vajaminev inventar on olemas. Vend C on esitanud ametnikule garantiikirja, kus ta kinnitab, et tagab X-ile elukoha tema vabanedes aadressile XXX. Kinnipeetaval on XXX. Õppis XXX, kus lõpetas 8 klassi. Edasi läks õppima XXX, kus omandas XXX eriala. Y garanteerib X-ile töökoha tema võimaliku vabanemise korral. Y omab firmasid OÜ M ja OÜ M. X saab teha ehitus- ja abitöid, olla hõivatud põllumajanduses. Konkreetne töö selgub isiku reaalsel tööle asumisel. X omab tasumata võlanõudeid summas 4140,81 eurot. Esimest abielust on 2 täiskasvanud tütart, teisest abielust 2 poega. Kolme vennaga on läbisaamine hea, kuid ei suhtle just oma sõnul tihedalt. Kõik vennad on kriminaalkorras karistatud. Ema ja endise abikaasaga on suhted head. Ema Q on nõus X-i vabanedes toetama. Kinnipeetava isa elab Venemaal. Kinnipeetavale meeldib riskida, et elu oleks huvitav. Elustiil on riskeeriv ja hoolimatu, ei võta vastutust oma tegude eest, õigustab neid ja on suhteliselt muretu sooritatud kuritegude suhtes. Kinnipeetav väidab, et probleeme alkoholiga ei ole olnud, tarbib mõõdukalt. On sooritanud kuritegusid olles alkoholijoobes (kehaline väärkohtlemine ja joobes juhtimine). Isiku sõnul on ta korra proovinud kanepit. Samuti amfetamiini, seda väidetavalt uudishimu tõttu (samas pani toime ka narkojoobes juhtimise). Isik on sooritanud korduvalt käitumiskontrollil olles uue kuriteo. On välja kujunenud kriminaalne elustiil, käitumise muutumine on vähetõenäoline. Õigustab sooritatud kuritegusid sellega, et oli sunnitud varastama, sest oli töötu. 2005. aastal tegi katse põgeneda arestimajast. Ise seda põgenemiskatseks ei tunnista. Ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kohanemisvõime hea, vangistust võtab kui paratamatust. Enesehinnang üldiselt adekvaatne, kuid ei soovi või ei oska oma isiksust ja käitumist põhjalikumalt analüüsida. Väidab, et vangistusega on juba kohanenud. Tavaolukorras suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida. Pingelises olukorras võib kaotada enesevalitsuse ja käituda impulsiivselt, arvestamata oma teo võimalikke halbu tagajärgi. Kuriteos end täielikult vastutavaks ei pea, süüdistab halbu olusid. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on narko- või alkoholijoobes ja tekib konflikt mõne teise isikuga või kui isikul puudub püsiv sissetulek. Arvestades isiku varasemat karistatust on üldise korduva mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%. Arvestades isiku
ohtlikkuse taset ning üldise korduva mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut, toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7,8 tulenevaid lisakohustusi, muuhulgas läbida sotsiaalprogrammi Õige hetk. Prokuratuuri seisukoht. 30.03.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 20.01.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda X-i enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Prokurör märgib, et KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Vangistuses X-i distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab olulist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. X-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on üle kümne korra kriminaalkorras karistatud isikuga. Vangistust kannab X korduvalt. Prokurör leiab, et toimepandud narkokuriteo, isikuvastase kuriteo, hulgaliste varavastaste kuritegude (kokku 12 varguse ja 2 omastamise episoodi) ning liikluskuriteo asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Isik ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku käitumist. Varasemad korduvad tingimuslikud ja reaalsed karistused ja kohaldatud käitumiskontroll ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele. Süüdimõistetu poolt mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 56% ja 43%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kuna X kannab karistust mh I astme rahvatervisevastase (narko-) ning isikuvastase kuritegude toimepanemise eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkoja isikuvastaste kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, üldjuhul ei täida narkokuritegude toimepanemise eest süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). X-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetava puhul selliseid erandlikke
asjaolusid käesoleval ajal ei esine ning seetõttu tuleb X-il tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta X-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist Maakohtu istung. 31.03.2015 toimunud videokohtuistungil ei soovinud kinnipeetav midagi öelda. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud12-l korral, reaalset vangistust kannab lausa kahendat korda. Käesolev vangistus on mõistetud mh esimese astme narkokuriteo toimepanemise eest. Kuigi kinnipeetaval puuduvad käesoleva vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, on kinnipeetav varasemalt käitumiskontrollile allutatuna toime pannud uue kuriteo ja seda korduvalt. Seega on varasemad kriminaalhooldused osutunud ebarahuldavaks ning võib järeldada, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus peab vajalikuks märkida, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul võlgnevusi summas 4140 eurot. Kuigi isik on vanglas hõivatud alates 2014 aasta algusest vangla majandustöödel, mis on vangla hinnangul kujundanud tööharjumuse ning tal on vabanedes olemas garanteeritud töökoht, ei kindlusta see kohtu hinnangul isiku majanduslikku toimetulekut. Varasemalt pannud toime vargusi just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel majandusliku kasu saamise eesmärgil võib isik jälle panna toime varavastaseid süütegusid, seda võib soodustada alkoholi tarvitamine. Ära tuleks mainida ka asjaolu, et kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse minevikuga isikuid, sealhulgas isiku kõik kolm venda. Kinnipeetaval alkoholi ega narkootikumide sõltuvust diagnoositud ei ole, kuigi varasemate kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud just alkoholi tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille eesmärgiks on aidata kaasa sõltuvusainete tarvitamisest loobumisele. Samuti on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väga kõrge – 56%, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski.
Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et X’e puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.