Kohtulahend

Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et X-ile mõistetud karistus ei kuulu vähendamisele. KrMS § 431 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Karistusseadustiku (jõustunud 01.01.2015) § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooniga § 184 lg 1 ja § 424 koosseisud ega sanktsioonid ei muutunud, seega puudub alus eelnimetatud kvalifikatsioonide eest mõistetud karistuste vähendamiseks või nendest vabastamiseks. Kohus märgib, et süüdistatavale mõisteti karistus ka KarS § 121 järgi, mis KarS-i uue redaktsiooni järgi on kvalifitseeritav § 121 lg 1 järgi, kuna X-i poolt toimepandud teos puuduvad KarS-i uue redaktsiooni § 121 lg-s 2 toodud koosseisutunnused. X-ile on Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega mõistetud karistus KarS § 121 järgi, mille sanktsioon kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni § 121 lg 1 kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus leiab, et kuna X-ile mõisteti KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 8 kuud, mis jääb alla karistusseadustiku uues redaktsioonis sätestatud sanktsiooni ülemmäära, ei kuulu vähendamisele temale KarS § 121 järgi mõistetud karistus. KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi karistuse mõistmisel tuleb alates uue KarS-i jõustumisest lähtuda KarS §-s 218 sätestatud väheväärtusliku asja mõistest. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad teod on alati kuriteod sõltumata § 218 lg-s 1 toodud summast. KarS § 218 lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Käesoleval juhul nähtub 26.07.2013 kohtuotsusest, et X-i poolt toime pandud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate tegudega tekitatud kahju väärtus ületab 200 eurot, mistõttu on toimepandud teod ka jätkuvalt kvalifitseeritavad ja karistatavad kuritegudena. KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teoga tekitatud kahju jääb aga alla 200 euro (otsusest nähtuvalt 100 eurot ja 65,14 eurot), mistõttu on käesoleval juhul KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo puhul alates 01.01.2015 tegemist väärteoga, mis ei ole enam karistatav vangistusega. X-ile on mõistetud liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Kohus on seisukohal, et kuigi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav tegu ei ole enam karistatav vangistusega, ei kuulu moodustatud liitkaristus vähendamisele, kuna raskeimaks karistuseks, mida suurendati, on KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud vangistus 2 aastat, mida eelkõige suurendab KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused X-ile Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega nr 1-136801 mõistetud karistuse vähendamiseks või tema karistusest vabastamiseks, kuna temale mõistetud karistus ja moodustatud liitkaristus on kooskõlas kehtiva seadusega. Kohus juhindus eeltoodust ning KarS § 5 lg 2 ja KrMS § 432 sätestatust. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.