Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja
14.04.2015 Tallinn
koht Kriminaalasja number
1-15-2000 (14230111895)
Kohtukoosseis
Kohtunik Janika Kallin
Kohtuistungi sekretär
Kertu Kuusik
Kriminaalasi
D.Z süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121; § 122 järgi kokkuleppemenetluses. Arika Almann
Prokurör Süüdistatav
D.Z isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel – eesti keel; põhiharidus; töökoht: töötab mitteametlikult; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: puudub, kahtlustatavana kinni peetud 22.10.-24.10.2014.a, so 3 (kolm) päeva.
Määratud kaitsja
Jaan Tedder (kohtuistungil ei osalenud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, 10 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:
aeg 22.10.-24.10.2014.a, s.o. 3 (kolm) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 2 (kahe) aasta, 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus.
Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata menetlusnormide rikkumise korral. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse
kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus on kättesaadav alates 14.04.2015.a. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata. Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Esitatud süüdistus D.Z-i (D.Z) süüdistatakse selles, et tema kasutas korduvalt, so sagedusega vähemalt üks kord kuus ajavahemikul 2011 kuni august 2014 Harjumaal, XXX asuvas eramus füüsilist vägivalda oma elukaaslase XXX suhtes, st lõi teda rusikatega näo ja keha piirkonda ning jalgadega keha piirkonda, samuti loopis erinevate esemete, sh nõude, pottide ja pannidega, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusena hematoome erinevatesse kehapiirkondadesse. Samuti kasutas D.Z korduvalt Tallinnas, XXXasuvas korteris füüsilist vägivalda oma elukaaslase XXX suhtes. Täpsemalt lõi ta 12.10.2014 kella 13:00 paiku XXX käega näo piirkonda; 19.10.2014, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kellaajal loopis XXX erinevate esemetega, lõi rusikatega näo ja keha piirkonda ning peegliga vastu kukla piirkonda, mille tagajärjel peegel purunes; 22.10.2014 keskpäeval lõi XXX kätega näo piirkonda ja viskas teda taskulambiga. Oma tegevusega põhjustas D.Z kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusena 2 cm pikkuse haava kukla piirkonda ning hulgaliselt erineva suurusega verevalumeid mõlema käsi- ja õlavarre piirkonda, mõlema õla, rinnaku ja kõhu piirkonda ning kogu vasaku näopoole piirkonda. Seega D.Z pani toime järjepideva kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Alates 01.01.2015 kehtiva Karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Samuti kasutas D.Z 2013 aastal, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Harjumaal, XXX asuvas eramus füüsilist vägivalda oma lapseealise poja XXX suhtes, lüües talle jalaga kõhu piirkonda ning põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu. Samuti kasutas D.Z 2012 aastal, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Harjumaal, XXX asuvas eramus füüsilist vägivalda oma lapseealise poja XXX suhtes, lüües talle rusikaga näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu ning verejooksu ninast. Samuti kasutas D.Z 22.10.2014 keskpäeva paiku Tallinnas, XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma lapseealise poja XXX suhtes, visates talle tõukeratta rattaga kõhu piirkonda, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu. Seega D.Z pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Alates 01.01.2015 kehtiva Karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo)
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 122 (KarS § 121 lg 2 p 2, 3) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest D.Z-i karistamist vangistusega 2 aastat. KarS § 121 (KarS § 121 lg 2 p 2, 3) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest D.Z-i karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat, saades liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 22.10.2014 kuni 24.10.2014 (tl 18-21) ehk 3 päeva, mõistes lõplikuks vangistuse pikkuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab temale KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; •ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud: • KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; • KarS § 75 lg 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et D.Z-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb D.Z-ile mõista kokkuleppekohane karistus.
Menetluskulud:
KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. D.Z pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu D.Z-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 168,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks D.Z-ilt välja mõista kaitsjatasu 168.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et D.Z-i võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.