Kriminaalasi nr 1-13-6810
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2015.a Jõgeva kohtumaja (istungid toimusid kaugkohtuistungitena 05.03. ja 01.04.2015.a)
Kriminaalasja number
1-13-6810
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Jane Pajus ja Ruti Kilg (esitasid arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Vitali Šlõkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
isikukood 38711040371; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kaitsja
Vandeadvokaat Rainer Objartel
Vabastada Vitali Šlõkov Harju Maakohtu 30.09.2013.a otsusega kriminaalasjas 1-13-6810 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrata Vitali Šlõkovile katseaeg tähtajaga kuni 09.11.2016.a. Kohustada Vitali Šlõkovit täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
1 (5)
5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 9 alusel määrata Vitali Šlõkovile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluma elektroonilisele valvele 9 (üheksa) kuu jooksul alates elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitamisest arvates. Määrus Vitali Šlõkovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Vitali Šlõkov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Vitali Šlõkovilt riigituludesse kaitsetasu 242 (kakssada nelikümmend kaks) eurot 88 senti vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank IBAN- EE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Vitali Šlõkov on Harju Maakohtu 30.09.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-6810 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks on mõistetud KarS § 63 lg 1 alusel 3 aastat 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 29.10.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.05.2013.a ja lõpeb 09.11.2016.a. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 09.02.2015.a. 03.02.2015.a edastas Tartu vangla kohtule materjalid Vitali Šlõkovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Vitali Šlõkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus pidas asjas kaks istungit. 05.03.2015.a kohtuistungile esitas arvamuse prokurör Jane Pajus, kes toetas Vitali Šlõkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja toetab kõiki vangla poolt soovitatud lisakohustuste määramist. Prokurör toob välja Vitali Šlõkovi vabastamist toetavad positiivsed asjaolud: esimene kriminaalkaristus ja vangistus, vabanedes kindel ja sobiv elukoht, mitmekülgne töökogemus, toetav lähivõrgustik, probleemkäitumise tunnistamine.
2 (5)
01.04.2015.a kohtuistungil esitas arvamuse prokurör Ruti Kilg, kes ei nõustunud vangla ega varasemalt prokurör Jane Pajus poolt antud arvamusega. Prokurör leiab, et distsiplinaarkaristuse olemasolu karistuse kandmise ajal näitab, et isegi range järelevalve tingimustes ei ole isikule omane seaduskuulekas käitumine, mis omakorda vähendab ennetähtaegse vabastamisel kohaldatava katseaja eduka läbimise ja käitumiskontrolli ajaks kohaldatavate kontrollnõuete ja kohustuste täitmise tõenäosust. Prokuröri arvates ei vasta õigusriigis ühiskonna arusaamadele raskete esimese astme kuritegude toimepanija ennetähtaegne vabastamise esimesel võimalusel. Samuti on prokuröri arvates on olemas maandamata riskid, mis on seotud Vitali Šlõkovi ennetähtaegsel vabanemisel teda ümbritseva ja mõjutava sotsiaalse võrgustikuga, sest kinnipeetav vabaneks samasse keskkonda. Uute sarnaste kuritegude toimepanemise kõrge tõenäosuse on tingitud ka reaalse töökoha puudumisest. Vitali Šlõkov avaldas 05.03.2015.a kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Vitali Šlõkov soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda ema ja tema elukaaslase juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuna kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on vaid kinnipeetava ema andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta, lükkas kohus asja arutamise edasi ja palus kriminaalhooldajal puudu olev nõusolek saada. 10.03.2015.a saabus kohtule Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kiri koos kinnipeetava ema elukaaslase Ixxxxxxxxxxxx antud nõusolekuga elektroonilise järelevalveseade paigaldamiseks. 01.04.2015.a istungil avaldas Vitali Šlõkov, et vahepeal asjaolud muutunud ei ole, va see, et 05.03.2015.a toimunud kohtuistungi tõttu ei läinud ta kooli, kuigi selline kohustus tal on. Fikseeriti rikkumine, kuid menetlus alles käib. Kaitsja leiab, Vitali Šlõkovile tuleks anda võimalus vabaneda enne tähtaega. Teda on karistatud kriminaalkorras ainult ühe korra ja ta kannab oma esimest vangistust. Vitali Šlõkov ei ole jäänud silma oma õigusvastase käitumisega. Tema suhtes ei ole peetud vajalikuks määrata talle sotsiaalprogramme. Kaitsja leiab, et oluline on, et Vitali Šlõkov ei tarvitaks uimasteid, ei suhtleks isikutega, kes võivad põhjustada tagasilangust. Vajaduse korral peaks ta osalema sõltuvusprobleeme käsitletavates programmides. Vitali Šlõkovil on vabaduses elukoht, garanteeritud töökoht tal vabaduses küll puudub, kuid varasemalt on ta töötanud mitmes töökohas. Kaitsja on arvamusel, et Vitali Šlõkovile tuleks määrata kohustus, kas asuda tööle või võtta ennast arvele töötuna, samuti kohustus alluda elektroonilisele valvele 9 kuud. Kaitsja hinnangul võib kontrollnõuete täitmine ja kontroll Vitali Šlõkovi käitumise üle anda parema tulemuse, kui tema vangistuses viibimine.
KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vitali Šlõkov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Vitali Šlõkovi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava emale. Vitali Šlõkovi ema ja tema elukaaslane xxxxxxxxxxxxx on andnud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Vitali Šlõkovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3 (5)
Vitali Šlõkov kannab esimest kriminaalkaristust, seega ka esimest reaalset vangistust. Vitali Šlõkovi karistusandmetest nähtub, et teda on korduvalt karistatud väärteokorras, peamiselt Liiklusseaduse rikkumiste eest. Käesoleva kuriteo- narkootikumide ebaseadusliku käitlemise- pani Vitali Šlõkov toime eelkõige rahalise kasu eesmärgil ning selleks, et olla ka ise ainetega varustatud. Kuritegu Vitali Šlõkov tunnistab ja on väidetavalt aru saanud oma eksimustest ning üritab tulevikus elada seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul on võimalik Vitali Šlõkov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastada. Kohus võtab arvesse Vitali Šlõkovi senist elukäiku ning asjaolu, et tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Isiku käitumine karistsue kandmise ajal ning istungil avaldatu annab alust arvata, et karistus on oma eesmärgi täitnud ning isiku käitumist on edapidi võimalik õiguskuulekaks suunata ka kriminaalhoolduslike vahendite kaudu. Vangla esitatud materjalide kohaselt on Vitali Šlõkov motiveeritud täitma vanglas koostatud individuaalset täitmiskava, muuhulgas on alustanud keevitaja kutse omandamist. Vitali Šlõkov tunnistab probleemkäitumist ja mõistab, et õigusrikkumiste üheks põhjuseks on uimastite tarvitamine. Kuigi sõltuvust uimastitest ei tunnista, on isik motiveeritud osalema sõltuvusprobleemidega isikutele mõeldud grupitöös. Distsiplinaarkorras on Vitali Šlõkovit karistatud korra 26.09.2014.a käskkirjaga, kuid kohtu hinnangul ei ole toime pandud rikkumine selline, mis seaks kahtluse alla eduka kriminaalhoolduse läbimise. Vitali Šlõkovi vabastamist toetavad lisaks eelnevale ka head vabanemisjärgsed elutingimused, eelkõige elukoha ja toetava lähivõrgustiku olemasolu. Oluliseks peab kohus Vitali Šlõkovi varasemat töökogemust, mis tuleb kasuks vabanemisjärgselt töö leidmisel ning materiaalse kindlustatuse tagamisel. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul Vitali Šlõkovi ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Vitali Šlõkovi edasise käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Vitali Šlõkovile määrata katseaeg kuni 09.11.2016.a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Vitali Šlõkovi ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Vitali Šlõkovile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel Vitali Šlõkovile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Vitali Šlõkovit alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 9 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Menetluskulud Vitali Šlõkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 05.03.2015.a ja 01.04.2015.a kohtuistungitest määratud korras osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas 05.03.2015.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 157,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlustele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 157,44 eurot. Kaitsja esitas 01.04.2015.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 109,44 eurot. Kohus on leidnud, et tasumisele kuuluvat summat tuleb vähendada, kuivõrd kohtuistung kestis taotluses märgitust vähem. Riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks on 85,44 eurot. Tasumisele kuuluv kogusumma on seega 157,44+85,44=242,88 eurot. 4 (5)
Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Vitali Šlõkovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.