lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-557/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-557/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1144
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-557/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja11.02.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.04.2015. a, Tallinn

Kohtuasja number

1-15-557

Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed Andres Parmas ja Orvi Tali

Kriminaalasi

L.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 ja § 202 lg 1 järgi lühimenetluses;

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 11.02.2015. a otsus

Apellant

süüdistatav

Prokurör

Katrin Pärtlas

Süüdistatav

L.R

kirjalikus menetluses

isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, XXXXXXXXXXX, ei tööta, elukoht puudub, asukoht: Tallinna Vangla, Magasini 35, Tallinn, Harjumaa, varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 02.07.2014.a kuni 04.07.2014.a ja 04.11.2014.a, alates 05.11.2014.a kohaldatud tõkend – vahistamine; Kaitsja

Urmas Simon

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 11.02.2015. a otsuse põhiosast välja asjaolu, et L.R võttis kohtuistungil AZ tsiviilhagi õigeks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava L.R-i apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord 1 (4)

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanu saab kassatsiooni esitada üksnes tsiviilhagisse puutuvas osas.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 11.02.2015. a otsusega mõisteti L.R süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 ja § 202 lg 1 järgi ning teda karistati vastavalt 9 kuu ja 4 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus L.R-ile liitkaristust mõistes kergema karistuse raskemaga kaetuks karistusega, nii et ka liitkaristuseks jäi 9 kuud vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas maakohus mõistetud liitkaristust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o 6 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusest kantuks L.R poolt eelvangistuses viibitud aja 3 päeva vangistust. L.R-i karistusaja alguseks luges kohus 04.11.2014. a. Kannatanutele tekitatud kahju katteks mõistis kohus L.R-ilt välja AZ kasuks 450 eurot, KT kasuks 270 eurot ning JM kasuks 500 eurot. L.R mõisteti KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi süüdi selles, et ta, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime järgmised vargused: 21.04.2014 ajavahemikul kella 19.00 kuni kella 20.00 paiku varastas ta Tallinnas XXXXX XX asuva KK juurest rattalukuga posti külge kinnitatud AZ-le kuuluva jalgratta Merida TFS 100D maksumusega 450 eurot. 23.04.2014 kella 17.09 paiku varastas ta Tallinnas XXXXXXX XXX XXX asuva R keskuse rattalukuga kinnitatud KT-le kuuluva jalgratta Scott maksumusega 250 eurot. 10.10.2014 ajavahemikul kella 16.00 kuni kella 18.00 paiku varastas ta Tallinnas XXXXX XX asuva KK juures rattalukuga kinnitatud JM-le kuuluva jalgratta Cube LTD CLS maksumusega 500 eurot. 03.11.2014 kella 23.04 paiku püüdis Tallinnas Vabaduse väljak 1 ja 6 majade vahel avalikult, kuid vägivalda kasutamata varastada jalgratast. Tegu jäi lõpule viimata, sest tegu pealt näinud isik kutsus politsei ning politseiametnikud pidasid E. Dmitijevi koos rattaga kinni. KarS § 202 lg 1 järgi mõisteti L.R süüdi selles, et ta omandas 02.07.2014 Tallinnas XXXXX XXX XX juures kohtueelses menetluses tuvastamata isikult süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, nimelt ostis TZ-le kuuluva jalgratta Classic maksumusega 250 eurot, mis oli varastatud 23.06.2014 Tallinnas XXXXXXXX XXX XX asuva maja trepikoja lukustatud rõdult luku lõhkumise teel. Seejärel L.R üritas jalgratast turustada, kuid see tal ei õnnestunud, kuna temaga said Tallinnas XXXXX XXX XX maja juures kokku ostja asemel kannatanu TZ ja KZ, kes kutsusid kohale politseipatrulli.

2 (4)

2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav L.R , kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist AZ-i tsiviilhagi rahuldamise ja tema kasuks 450 euro väljamõistmise osas. L.R põhjendab oma taotlust sellega, et AZ-ile kuuluv jalgratas Merida TFS 100D asub Rahumäe politseijaoskonnas ja on võimalik tagastada omanikule.
3.Prokurör on esitanud apellatsioonile vastuse, milles leiab, et Harju Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Prokurör märgib, et käesoleva kriminaalasja raames ei ole kõnealust jalgratast õnnestunud leida ega kannatanule tagastada. Prokuratuuril puuduvad ka muud andmed selle kohta, et AZ-i jalgratas asuks Rahumäe tee 6 asuvas politseijaoskonnas ning et seda oleks võimalik kannatanule tagastada. L.R-i sellekohased väited on paljasõnalised ega ole kinnitust leidnud. Kannatanul on õigus kriminaalmenetluse raames esitada tsiviilhagi temale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudmiseks. Käesoleval juhul tekitas L.R kannatanule AZile jalgratta vargusega 450 euro suuruse varalise kahju ning AZ esitas nimetatud summas tsiviilhagi. Leian, et kohus on põhjendatult tsiviilhagi rahuldanud ja selle L.R-ilt AZ-i kasuks välja mõistnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu otsuse sisuliseks muutmiseks. Kannatanu apellatsioon põhineb sellel, et talle tekitati 450 eurot maksva jalgratta vargusega, s.t sellega, et AZ jäi oma jalgrattast ilma, varalist kahju eespool nimetatud summas. See, et L.R varastas AZ-i jalgratta, leidis maakohtus tõendamist ja seda apellatsioonis ei vaidlustata. Samuti ei vaidlustata jalgratta väärtust. Kuigi ka maakohtu istungi protokollis on märgitud, et kaitsja sõnul vaidleb L.R sellele tsiviilhagile vastu, kuna tema andmetel on jalgratas politsei parklas, ei viidatud maakohtus ühelegi tõendile, millele see väide tugineb. L.R on ainult üldsõnaliselt väitnud, et andis jalgratta ühele tütarlapsele (nime nimetamata), kellelt politsei selle ära võttis. Kuivõrd maakohtus ei toimunud L.R-i ristküsitlust, siis ei saa KrMS § 237 lg 5 kohaselt käsitada tema maakohtus esitatud väiteid ka ütlustena, s.o tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Märkida tuleb, et kui maakohus väitis L.R, et andis jalgratta ühele tütarlapsele ning oli teadlik isegi sellest, et viimaselt see omakorda ära võeti, siis kohtueelses menetluses andis ta kahtlustatavana ütlusi selle kohta, et müüs jalgratta maha ega oska öelda, kellele (kd I; toim.l. 63). Ühelegi tõendile ei ole viidatud ka apellatsioonis. Ringkonnakohus ühtegi tõendit, mis kinnitaks L.R-i väidet, et politseiametnikud on selle ratta kätte saanud, kriminaaltoimikust ei leidnud. Nagu mainitud, ei ole L.R isegi seda kohtueelses menetluses väitnud. Seega 3 (4)

see, et AZ-ile oleks jalgratas tagastatud või oleks vähemalt võimalik see tagastada, tõendatud ei ole. Kuivõrd ei ole tõendeid selle kohta, kas politsei on kõnealuse ratta tõepoolest ära võtnud, ei ole võimalik anda ka õiguslikku hinnangut sellele, kas jalgratta saab tagastada AZ-ile. Kuna kriminaalasja arutatakse lühimenetluses, ei ole KrMS § 233 lg 1 kohaselt võimalik uusi tõendeid koguda. Kannatanu AZ ise ei ole apellatsioonimenetluses teatanud, et on oma jalgratta tagasi saanud ning soovib tsiviilhagist loobuda või hagi tagasi võtta. Seega tuleb lähtuda sellest, et talle jalgratast tagastatud ei ole ning ta taotleb endiselt tekitatud varalise kahju hüvitamist. Arvestades aga L.R-i ja tema kaitsja eespool kirjeldatud väiteid maakohtu istungil, peab ringkonnakohus tõdema, et maakohus on otsuses tsiviilhagi rahuldamist põhjendades ebaõigesti märkinud, nagu oleks L.R tsiviilhagi õigeks võtnud. L.R on kinnitanud, et ei vaidle vastu teistele tsiviilhagidele. See, et L.R võttis AZ-i tsiviilhagi õigeks, tuleb jätta maakohtu otsuse põhiosast vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 3 välja, muutmata seejuures maakohtu otsuse järeldusi.

5.Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud, et L.R on AZ-ile tekitanud 450 eurot varalist kahju ning sellest tulenevalt põhjendatult kannatanu tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel rahuldanud. Apellatsioon tuleb seega jätta rahuldamata. Kuivõrd maakohus on aga alusetult viidanud ka hagi õigeksvõtule, tuleb kõnealune väide maakohtu otsuse põhiosast vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 3 välja jätta.

/allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind

/allkirjastanud digitaalselt/ Andres Parmas

/allkirjastanud digitaalselt/ Orvi Tali

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.