Kohtulahend

Peale selle ei ole F.J järginud nõuetekohaselt ka registreerimiskohustust. Registreerimislehest (tl 98) nähtuvalt on F.J ilmunud registreerimisele alates 19.12.2013 kuni 30.07.2014 kõigil kordadel, kuid ei ilmunud registreerimisele enam 27.08.2014. Registreerimisleht tõendab, et F.J jättis 27.08.2014 registreerimisele ilmumata. Registreerimisele mitteilmumisega rikkus F.J KarS §-s 75 lg 1 p 2 ettenähtud kohustust. Asjaolu, et ta jättis 27.08.2014 registreerimisele ilmumata, ei vaidlustanud kohtuistungil ka F .J-ise. Jättes alates 27.08.2014 registreerimisele ilmumata rikkus ja lahkudest sügisel Eestist, tegi F.J sisuliselt võimatuks tema üle käitumiskontrolli teostamise. Lisaks sellele, et ta rikkus kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, on F.J rikkunud ka KarS §-s 75 lg 1 p 6 sätestatud kohustust mitte lahkuda Eestist kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 69 lg 1 kohaselt kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 69 lg 1 kohaselt (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis) vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. KarS §-s 69 lg 6 ( alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis) on sätestatud, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. KarS §-s 5 lg 2 ( alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis) kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS §-s 432 lg 34 on sätestatud, et kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei

ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.03.2015 määruses asjas 3-1-1-18-15 on selgitatud ( punktis 14), et KarS § 5 lg 2 esimese lause alusel leebema karistusseaduse tagasiulatuv jõud KarS § 69 lg 6 esimeses lauses nimetatud isikutele ei laiene. Viidatud lahendi punktides 15-16 on selgitatud, et KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni esimesel lausel ei ole tagasiulatuvat jõudu ka KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt. KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni esimene lause on kohaldatav üksnes siis, kui süüdlane on hoidnud üldkasulikust tööst kõrvale, eiranud kontrollnõudeid või jätnud täitmata talle pandud kohustused 1. jaanuaril 2015 või hiljem. Kui samasugune rikkumine leidis aset aga enne 2015. aastat, tuleb rikkumise õiguslike tagajärgede kindlaksmääramisel juhinduda KarS § 69 lg 6 vana redaktsiooni esimesest lausest. Seda ka juhul, kui kriminaalhooldaja koostab erakorralise ettekande või kohus vaatab seda läbi aastal 2015 või hiljem. Seega ei ole KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni esimene lause käesoleval juhul kohaldatav, sest F.J hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja rikkus registreerimiskohustust aastal 2014. Seega puudub praeguses asjas ka alus kaaluda, kas F.J-i suhtes võiks vangistuse täitmisele pööramise asemel piirduda hoiatuse, lisakohustuste paneku või töö tegemise tähtaja pikendamisega. F.J-ile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõiki kohtu poolt temale pandud kohustusi. F.J seda tingimust ei ole täitnud. Kohus peab põhjendatuks F .J-ile mõistetud karistuse kandmata osa pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Kuna lisaks üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisele on F.J jämedalt eiranud ka kontrollnõudeid, ei pea kohus põhjendatuks karistuse kandmata osa täitmisele pööramisega enam viivitada. Arvestades F.J-i eelnevat käitumist ei pea kohus tõenäoliseks, et F.J asuks nüüd kohtuotsust täitma. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.03.2015 määruses asjas 3-1-1-18-15 ( punktis 16) on selgitatud ka järgmist. Kui tegu, mille eest isikule vangistus mõisteti, ei ole enam (vangistusega) karistatav, ei saa süüdlase vangistust KarS § 5 lg 2 teisest lausest tulenevalt ka KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata, ehkki osutatud sättes nimetatud karistuse täitmisele pööramise eeldused on täidetud. Samuti ei tohi KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööratava vangistuse kestus koos vangistuse osaga, mis kanti üldkasuliku töö vormis, ületada vangistust, mis vastab pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist kehtima hakanud seadusega samasuguse teo eest ette nähtud vangistuse ülemmäärale. Tartu Maakohtu 20.11.2013 otsusega tunnistati F.J süüdi KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et tema varem KarS § 266 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistatud isikuna ( Tartu Maakohtu 09.04.2008 otsusega) koos kaassüüdistatavaga 2013 märtsis tungis valdaja tahte vastaselt Põlva maakonnas Värska alevikus Pikk tn 42 Oü Carshem poolt renditud aiaga piiratud territooriumile ja võttis seal parkinud veoauto kütusepaagist ca 30 liitrit diiselkütet. Kohtu hinnangul ei ole F.J-i poolt toimepandu alates 01.01.2015 enam kriminaalkorras karistatav, vaid tegemist on KarS §-s 266 lg 1 ettenähtud väärteoga. Teo toimepanemine korduvalt või grupis ei ole alates 01.01.2015 enam KarS § 266 lg 2 koosseisulised asjaolud. Kriminaalkorras karistatav oleks tungimine elamiseks kasutatavasse ruumi, kuid kohtuotsuse kohaselt F.J sellist tegu toime pannud ei ole.

Tartu Maakohtu 30.04.2013 otsusega on F.J süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistati teda vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetava karistusega üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 16.01.2013 otsusega mõistetud liitkaristus so 5 kuud vangistust ning mõisteti F .J-i lõplikuks liitkaristuseks 9 kuud, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus 56 tundi üldkasulikku tööd so 28 päeva päeva vangistust ning mõisteti F.J-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud 2 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistus 8 kuud 2 päeva üldkasuliku tööga 484 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 6 kuud alates antud otsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 30.04.2013 otsusega tunnistati F.J KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi süüdi selle eest, et tema 26.11.2010 koos kaassüüdistatavaga tungis sisse Mikitamäe Vallavalitsuse ruumidesse ja varastas sealt sularaha 25 732 krooni (so 1644,59 eurot). Toimepandu on karistatav ka praegu kehtiva KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, mis näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt. Mõistetud karistus ei ületa praegu kehtiva KarS § 199 lg 2 p 7 sanktsiooni. Tartu Maakohtu 16.01.2013 otsusega on F.J süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 1- 25 lg 2 alusel ja karistatud 1 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 16.12.2010 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 aluselmõistetud ja ärakandmata karistuse - 4 kuud vangistust –võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1,3 asendati F.J-ile mõistetav vangistus 5 kuud üldkasuliku tööga 300 tundi tegemise tähtaja 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemiseks määrati tähtajaks 1 aasta. Tartu Maakohtu 16.01.2013 otsusega karistati F.J-i KarS § 199 lg 1 – 25 lg 2 järgi see eest, et tema 01.07.2012 Põlva maakonnas Räpina linnas Kooli tänav 14a Põlva Tarbijate Ühistu Räpina Konsumi müügisaalist püüdis varastada erinevaid kaupu kokku 69,95 euro väärtuses. Kohtu hinnangul ei ole F.J-i poolt toimepandu alates 01.01.2015 enam kriminaalkorras karistatav. KarS § 218 lg 4 kohaselt (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis) loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis) miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Tulenevalt varastatu väärtusest ( jääb alla 200 euro) on F.J-i poolt toimepandu alates 01.01.2015 seega kvalifitseeritav väärteona so KarS § 218 lg 1 järgi. Seega ei saa KarS §-st 5 lg 2 tulenevalt kohtu hinnangul vangistusena täitmisele pöörata F .J-ile Tartu Maakohtu 16.01.2013 otsusega mõistetud vangistust, milline sisaldub selle otsusega mõistetud liitkaristuses, vaid kõne alla tuleb üksnes eelmise so Tartu Maakohtu 16.12.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Tartu Maakohtu 16.12.2010 otsusega on F.J-i karistatud KarS § 121 järgi 4 kuulise vangistusega KarS § 74 sätete alusel tingimisi 2 aastase katseajaga. F.J tunnistati KarS § 121 järgi süüdi selles, et tema 21.08.2010 kella 23.00 paiku Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Lüübnitsas külakeskuse ühte kannatanut põlvega vasakule kaela, kõrva, lõua piirkonda, tekitades vasaku alalõua nurga juures vähese turse ja füüsilist valu. Peale selle 21.08.2010 kella 23.15 paiku Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Lüübnitsa küla külakeskuses haaras kinni teise kannatanu paremast

õlast ja püüdis teda eemale lükata, millega põhjustades kannatanule füüsilist valu. Kohtu hinnangul on F.J-i poolt toimepandu karistatav ka käesoleval ajal kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Ka ei ületa mõistetud karistus KarS § 121 lg 2 p 3 kehtivat sanktsiooni. Asjaolu tõttu, et langeb ära Tartu Maakohtu 16.01.2013 otsusega F.J-ile KarS § 199 lg 1 – 25 lg 2 järgi mõistetud karistus 1 kuu vangistust, langeb ära ka KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb üksnes 16.12.2010 otsusega KarS § 121 järgi mõistetud karistus so 4 kuud vangistust. Samas see ei tingi Tartu Maakohtu 30.04.2013 otsusega F.J-ile KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse 9 kuud vangistust vähendamist. Karistused ( nii 30.04.2013 otsusega uue kuriteo eest mõistetud karistus kui eelmise otsusega mõistetud karistus) ei ole liidetud täielikult, vaid osaliselt. Ka olukorras, kus eelmise otsusega mõistetud karistust so 1 kuu vangistust on ära langenud, jääb mõistetud liitkaristus 9 kuud vangistust ikkagi väiksemaks kui uue kuriteo eest mõistetud ja Tartu Maakohtu 16.12.2010 otsusega mõistetud karistused kokku ( 4 kuud + 6 kuud). Küll aga tingib asjaolu, et langeb ära Tartu Maakohtu 20.11.2013 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistus 3 kuud vangistust, olukorra, kus ei saa täitmisele pöörata selle otsusega sissetungimise eest mõistetud karistust ja KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust. Täitmisele saabki pöörata üksnes Tartu Maakohtu 30.04.2013 otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.03.2015 määruses asjas 3-1-1-18-15 ( punktis 22) on selgitatud, et üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramisel saab KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest (1 : 1) lähtuda vaid juhul, kui tegemist on süüdlasega, kelle vangistus või arest asendati üldkasuliku tööga 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni alusel. Seega kui süüdlasele mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, ei saa vangistuse täitmisele pööramisel lähtuda KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud asendussuhtest isegi siis, kui süüdlane hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, rikkus kontrollnõudeid või kohtu määratud kohustusi aastal 2015 või hiljem. Tartu Maakohtu 30.04.2013 otsusega mõisteti F.J-i lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud 2 päeva vangistust, mis asendati 484 tunni üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 20.11.2013 otsusest nähtuvalt oli F.J Tartu Maakohtu 30.04.2013 otsust täites ära teinud 178 tundi üldkasulikku tööd. Erakorralisele ettekandele lisatud üldkasuliku töö tundide arvestused tõendavad, et F.J on Tartu Maakohtu 20.11.2013 otsust täites tehtud 152 tundi üldkasulikku tööd. Seega on F.J Tartu Maakohtu 30.04.2013 ja 20.11.2013 otsuste alusel ära teinud kokku 330 tundi üldkasulikku tööd. Seega on Tartu Maakohtu 30.04.2013 otsusega mõistetud karistusest tegemata veel 154 üldkasuliku töö tundi. Kuna kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis on F.J Tartu Maakohtu Tartu Maakohtu 30.04.2013 otsusega mõistetud liitkaristusest kandmata 77 päeva so 2 kuud 17 päeva vangistust. Seega tuleb KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata 2 kuud 17 päeva vangistust.

Tartu Maakohtu 10.11.2014 määruse alusel on F .J 08.04.2015 vahistatud. Käesoleva määruse täitmise tagamiseks jätab kohus F.J-i tõkendi endiseks. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates tema kinnipidamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.