Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes võttis kohus arvesse süü tunnistamise, kahetsuse ning aktiivse kaasabi osutamise uurimisele. Kohus arvestas samuti, et V. Domostoi püüab narkosõltuvusest vabaneda ja pöördus selleks rehabilitatsioonikeskusesse. Viimane omakorda vähendab olulisel määral tema poolt toimepandavate uute samalaadsete kuritegude riske. Eeltoodut arvestades pidas kohus põhjendatuks arvestades karistuse eesmärke ja isiku süü suurust ning kergendava asjaolu olemasolu, mõista V. Domostoile karistus alla KarS § 184 lg-s 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning karistada V. Domostoid 4-aastase vangistusega. Kohtupraktikas valitseva seisukoha kohaselt on vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RKKKo 3-1-1-9906). Selliseid asjaolusid V. Domostoi puhul ei esine.

APELLATSIOON

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

täiendavat individualiseerimist võimaldavad süü ülestunnistamine, kahetsus ning uurimisele kaasaaitamine ja lapse olemasolu. Apellant oli metadoonasendusravil ja kirjutas ka avalduse, et jätkata raviga Sillamäe kinnises narkorehabilitatsioonikeskuses. Vangistus toob talle kaasa elukoha kaotuse. 5.1 RKKKo 3-1-1-99-06 p-s 16.2 märgitu kohaselt on süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama ning kui kohus seda ei tee, ei ole tegemist KrMS § 337 lg 1 p 7 rikkumisega. Sellest järeldub üheselt, et mõistetud karistuse reaalne ärakandmine on karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille rakendamisele on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised – vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära). Samuti on Riigikohus lahendis 3-1-1-99-06 asunud seisukohale, et tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul (p 18). Karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki: anda isikule, kelle täielik vabastamine karistuse kandmisest ei ole süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise ehk šokivangistusega tõsine hoiatus. 5.2 Apellatsioonikohus on seisukohal, et käesolevas kaasuses ei esine erandlikke asjaolusid, mis iseloomustaksid toimepandud kuritegusid või V. Domostoi isikut selliselt, et tooksid kaasa tema karistuse kas osaliselt või täielikult tingimuslikult kohaldamata jätmise. Süüdistatav käitles korduvalt fentanüüli koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Hiljem ta küll kahetses süüd ja tegi uurimisega koostööd, ent seda on kohus ka juba arvestanud karistuse mõistmisel, kui leidis, et kergendav asjaolu võimaldab mõista karistuse, mis on alla sanktsiooni keskmise määra. Ehkki eraldivõetuna iseloomustab süü kahetsemine ja uurimisega koostöö süüdlase isikut positiivselt, välistab raske I astme kuriteo toimepanemine siiski karistuse kohaldamise tingimuslikult. Seejuures arvestab apellatsioonikohus sedagi, et V. Domostoid on ka varem ühel korral kriminaalkorras karistatud. Vaatamata sellele pani süüdistatav toime uue raske kuriteo. Seega puudub apellatsioonikohtu hinnangul vähimgi võimalus karistuse individualiseerimiseks süüdistatava taotletud viisil, ehkki apellant on asunud oma sõltuvusprobleemiga aktiivselt tegelema ning tema vangistusega võib potentsiaalselt kaasneda elukoha kaotus.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.