1-14-1111/35 - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

andnud, sest kriminaalhooldusalune T.J ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, samuti ei ilmunud ta kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Lisakohustuse täitmise tähtajaks tehti ettepanek määrata 2 kuud. Viru Maakohtu määrusega nr 1-14-1111 29.08.2014 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Borgi erakorraline ettekanne 19.08.2014 rahuldati ja T.J-ile Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-1111 06.02.2014 KarS § 121 järgi määratud kaheksateist kuulist katseaega pikendati kolme kuu võrra. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrati T.J-ile käitumiskontrolli ajaks täiendavaks lisakohustuseks alluda alkoholivastasele ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, määrates selle lisakohustuse täitmise tähtajaks 2 kuud. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Getlin Klementilt saabus kohtule 17.12.2014 erakorraline ettekanne T.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, sest T.J ei käinud ettenähtud ajal alkoholivastasel ravil. Viru Maakohtu määrusega nr 1-14-1111 16.01.2015 jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus T.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, kuid T.J-ile Viru Maakohtu 06.02.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-141111 määratud katseaega pikendati veel 3 kuu võrra, s.o kuni 05.02.2016. Nimetatud määrusest nähtub, et 12.01.2015 esitas T.J kriminaalhooldusametnikule tõendi, et ta läks 10.01.2015 alkoholivastasele ravile MTÜ Alkohoolikute ja narkomaanide nõustamiskeskusesse Lootus. Kriminaalhooldusametnik esitas taotluse katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra, mille kohus rahuldas. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Getlin Klementilt saabus kohtule 30.03.2015 erakorraline ettekanne T.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, sest kriminaalhooldusalune T.J ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et T.J tuvastati 14.03.2015 kell 14.45 Ida prefektuuri patrullpolitseiniku poolt alkoholijoove 1,27 mg/l kohta. Ametnikule on esitatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt T.J on nõustunud joobega ja allkirjastanud protokolli. T.J tarvitas alkoholi aadressil xxxx, kuhu kutsus politsei välja antud korteris elav naisterahvas. Politsei väljakutsumise põhjuseks oli antud korteris väidetavalt toimuv kaklus. T.J kontrolliti politsei poolt, kuna ta on kriminaalhooldusalune ja tal on kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. T.J põhjendas oma kirjalikus seletuses 19.03.2015, et tarvitas alkoholi, kuna oli stressis ja depressioonis. Esmakohtumine T.J-iga toimus 03.03.2014, mil isik allkirjastas kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustuste lehe. Isikule selgitati käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustust, nende täitmise tingimusi ja nõudeid. Koheselt katseaja alguses läbis T.J sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on otseselt suunatud sõltuvuskäitumisega isikutele. Vaatamata sellele hakkas isik kuritarvitama alkoholi. Ametnikule teadaolev rikkumine leidis aset 04.08.2014. Peale antud rikkumise toimepanemist lubas T.J ravile pöörduda. Ravi kohustus sai viimaks täidetud 10.01.2015, kui isik käis MTÜ Alkohoolikute ja narkomaanide nõustamiskeskuses Lootus kodeerimisel. Edasine katseaeg kulges edukalt: isik võttis end arvele Eesti Töötukassas 16.02.2015, osales võlanõustamisel ja oli hõivatud juhutöödega. Positiivne katseaeg lõppes aga väga kiiresti, sest

14.03.2015 tuvastati politsei poolt T.J alkoholijoove. Kriminaalhooldusametnik põhjendab kohtule tehtud ettepanekut T.J-ile mõistetud karistus täitmisele pöörata sellega, et isik rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, kuigi oli läbinud ravi 2 kuud tagasi, mis näitab isiku ükskõikset ja hoolimatut suhtumist alkoholi probleemi ja tingimisi karistuse täitmisesse. Kriminaalhooldusametnik Getlin Klement jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde. Kriminaalhooldusalune T.J kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. Ta ei nõustunud sellega, et talle mõistetud karistus täitmisele pööratakse. Ta tahaks veel ennast ravida või ÜKT-d teha. T.J-i ütlustest nähtub, et tema psüühiline seisund on selline, mis ei lase tal tööd teha ega isegi bussiga sõita. T.J tunnistas kohtule, et ka detsembris tarvitas ta salaja alkoholi. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Getlin Klementi erakorraline ettekanne T.J-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kriminaalhooldusalune T.J on taaskord rikkunud talle kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. T.J tuvastati 14.03.2015 kell 14.45 Ida prefektuuri patrullpolitseiniku poolt alkoholijoove 1,27 mg/l kohta. Lisaks sellele tunnistas T.J kohtule, et ka detsembris tarvitas ta salaja alkoholi. Kohus arvestab erakorralist ettekannet rahuldades seda, et tegemist on juba kolmanda erakorralise ettekandega, mis on esitatud eelpoolnimetatud kohustuse mittetäitmisega seonduvalt. Eelnevalt on T.J-i suhtes erakorraliste ettekannete läbivaatamise tulemusena kohaldatud leebemaid meetmeid, katseaja pikendamised 2-l korral ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava lisakohustuse määramine alluda alkoholivastasele ravile, kuid need ei ole loodetud tulemusi andnud, sest T.J on taaskord käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitanud. Eeltoodu näitab kriminaalhooldusaluse ükskõikset suhtumist talle pandud kohustuste täitmisesse. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks T.J-i käitumist õigustada, kohus erakorralist ettekannet läbi vaadates ei leidnud. KarS § 69 lg 1 sätete kohaldamist ei pea kohus T.J-i suhtes põhjendatuks, sest sama §-i lg 4 kohaselt peab ka üldkasuliku töö tegemise ajal süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Lisaks tunnistas T.J ise kohtule seda, et psüühiline seisund ei lase tal tööd teha. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 kohus m ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Getlin Klementi erakorraline ettekanne 30.03.2015 rahuldada. Pöörata täitmisele T.J-ile (T.J) (isikukood XXX, elukoht xxxx, töötu) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-1111 06.02.2014 KarS § 121 järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 7 (seitse) kuud 27 päeva vangistust.