Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9.aprillil 2015, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-15-1760
Kohtukoosseis
Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kriminaalasi
D.R süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava D.R-i kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil
05.märtsi
aasta
otsus
Jätta süüdistatava D.R-i kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Välja mõista D.R-ilt riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
lühem. Vangistuse pikkuse määramisel tuleks võtta arvesse varguse episoodide arvu, D.R on pannud toime 2 varguse episoodi, mis on kauplusevargused. Varastatu väärtus on suhteliselt väike. Samuti ei ole süüdistatav oma teoga täitnud kuriteokoosseisu mitut erinevat kvalifitseerivat tunnust, millest tulenevalt ei ole alust hinnata tema süüd suuremaks. Apellant on seisukohal, et toimepanija süü on väike, siis oleks minimaalmäära lähedane karistus vastav D.R-i süü suurusele. D.R-i käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendav asjaolu esineb, asus kohus seisukohale, et lühemaajaline karistus ei täidaks oma eesmärki. Kohus ei ole selles kontekstis veenvalt põhjendanud 1 aasta pikkuse vangistusmäära kohaldamist. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole alust kaaluda D.R ́ile asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, kuna vastav eripreventiivne eesmärk puuduks, tema suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks. Kriminaalhooldus ja üldkasuliku töö tegemise kohustus võiksid olla piisavalt mõjusad vahendid, suunamaks süüdistatavat seaduskuulekale käitumisele. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et D.R-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammäära lähedaselt. Käesoleval juhul võiks kaaluda ka KarS § 69 kohaldamist. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.
4.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega D.R-ile lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on D.R karistanud 1 aastase vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem sanktsiooni alammäära lähedane. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et D.R-i mõisteti süüdi kahes varguse episoodis, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 4.2 Apellant ei ole alternatiivselt apellatsioonis palunud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuid apellatsiooni sisus on palutud kaaluda KarS § 69 kohaldamist, mistõttu märgib kolleegium järgmist. Apellandi apellatsioonis taotletu ei ole õiguslikult asjakohane, kuna selleks puudub seaduslik alus. Kaitsja ega süüdistatav ei ole taotlenud maakohtus vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ning süüdistatav ei ole oma nõusolekut andnud üldkasuliku töö kohaldamise osas. Seega puudub süüdistatava nõusolek üldkasuliku töö kohaldamiseks (lk 84-85 pöördel). KarS § 69 lg 1 ls 3 sätestab üheselt, et vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kuna süüdistatava nõusolekut ei ole välja selgitatud, siis puudus nii maakohtul kui puudub ka ringkonnkohtul alus kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kuigi maakohtult ei taotletud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga on maakohus siiski kaalunud asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist ning jälginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-87-08 toodud seisukohti ning kolleegium nõustub maakohtuga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.